Uued tuuled Prantsusmaa ehitussektoris: rohepööre soosib tehasemaju

29.04.2021

Aasta tagasi kogu maailma tabanud Covid-19 pandeemia esimene laine tõstis Prantsusmaal senisest veelgi suuremasse fookusesse kliimamuutuste mõju ja vajaduse astuda jõulisemaid samme kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. 

Hetkel pakub Prantsusmaaal palju kõneainet valitsuse uus kliimamuutustega võitlemise kava, sest see erineb varasematest palju radikaalsemate uute tegevuste poolest. Üheks sihikule võetud valdkonnaks on ehitussektor. Kava kohaselt saavad uuenevas ja keskonnasäästlikus ehitussektoris märksõnadeks olema energiatõhusus, materjalide kombineerimine, puidu osakaalu suurendamine, digitaliseerimine ja tegevusmahu suurendamine väljaspool ehitusplatsi.


Palazzo Méridia (Nexity)

Prantsusmaa ehitussektor vajab suuri muudatusi

Kui enamus Prantsusmaa tööstusharusid on aastatega läbinud suuri innovaatilisi muudatusi, siis ehitussektor on ajale jalgu jäänud - eksperdid hindavad, et ehituses on 20 aasta järel tootlikkus mitte vaid paigal tammumas, vaid suisa ca 20% võrra langenud.

Muuhulgas on selle põhjuseks ka asjaolu, et projektid on järjest keerulisemaks muutunud, kuid ehitusmeetodid samaks jäänud. Selle tõttu kannatab ehituskvaliteet ning napib tööjõudu. Standardiseeritud ehitistel on pikka aega olnud juures halb maik – tegemist on nö. traumaga sõjajärgsetest aastatest, mil kiiresti ja odavalt ehitamiseks kasutati laialtlevinud tüüpprojekte. Nii on näiteks 60ndate aastate Prantsusmaa massiivsetest odavatest ehitusprojektidest saanud tänapäeva arhitektide õudusunenägu.

Samuti tuleb riigil teha suuri jõupingutusi, et muuta ehitussektor tunduvalt keskkonnasäästlikumaks, sest  Prantsusmaa on EL liikmesriigina võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Hetkel vastutab ehitussektor ca 30% CO2 emissioonide tekke eest. Suurtes metropolides, kus ehitusplatsid asuvad linnasüdames, võib rääkida otsesest keskkonnamõjust nii tolmu kui ka müra- ja visuaalse reostuse näol.

Betooni kasutamine majaehitusel on riigis sügavalt juurdunud, sest tegemist on materjaliga, mis on 30 aasta vältel võimaldanud “Prantsusmaad üles ehitada”. Kuid teisalt on betoon väga suure süsiniku jalajäljega.

Muudatused soosivad ka Eesti ettevõtteid

Järjest enam algatusi ja uusi projekte viitavad valdkonnas puhuvatele uutele tuultele, osaliselt ka tänu Prantsuse valitsuse poolt välja kuulutatud uutele regulatsioonidele ning ergutavatele meetmetele.

Käesolevast aastast jõustus uus keskkonnamäärus RE2020, mis kehtestab karmimad nõudmised kõigile uutele hoonetele. Peamiseks väljakutseks on hoonete süsinikdioksiidi heitmete märkimisväärne vähendamine, mida loodetakse saavutada uute energiaallikate, ehitustehnikate ning ka materjalide kasutuselevõtuga.

Paralleelselt mainitud määruse jõustumisega tegi Prantsuse keskkonnaministeerium avalikuks mõttekojalt Real Estach tellitud raporti ehitussektori industrialiseerimisest, mille kohaselt võiks 80% - 85% uutest hoonetest olla toodetud väljaspool ehitusplatsi, sest see oleks oluliselt efektiivsem ja seega ka keskkonnasäästlikum. Hetkel ulatub see protsent vaevalt 10-ni. Ühtlasi soovitab raport teha muudatusi seadustes, et need kohalduksid paremini tehasemajadele.

See kõik on kooskõlas Prantsuse riigi taaskäivitamise plaaniga “France Relance“, millesse investeeritakse 100 miljardit eurot ning millest osa suunatakse majanduse rohelisemaks muutmiseks. Eelmisel aastal võeti vastu ka jätkusuutliku linna strateegia, mille kohaselt peavad avalikud hooned alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50% ulatuses puidust või muust looduslikust materjalist.

Wood'art

Samuti on keskkonnasäästlikkus üks peamiseid märksõnu Pariisi olümpiaküla rajamisel. 2024. aastaks valmivate olümpiakvartalite ja -hoonete puhul on muuhulgas seatud tingimusteks bioloogilise mitmekesisuse tagamine (soodsa keskkonna loomine putukatele ja lindudele) ning võimalikult väike CO2 jalajälg, mida saab saavutada looduslike materjalide, sh. puidu, kasutamisega. Viimast eesmärki aitab saavutada ka hoonete taaskasutus (reversibility) ja funktsiooni muutmise võimalus ning hoone elutsükli pikendamine.

Prantsusmaa eraettevõtted on uuteks trendideks valmis - suured ehitusettevõtted nagu Bouygues Construction või Eiffage Construction on loonud puitehituse jaoks eraldiseisvad üksused, sama kehtib ka suuremate arendajate puhul nagu Nexity (Ywood). Märtsis teatas Prantsuse suurettevõte Saint-Gobain puitehitusega tegeleva Saksa ettevõtte Brüggemann enamusosaluse omandamisest.

Aquatic centre (Bouygues Construction)

Eelnev toobki esile kaks märksõna: tehasemajad ja puidu kasutamine ehitusmaterjalina. Mõlemas valdkonnas on Eesti ettevõtetel tugev taust ning head võimalused oma lahenduste müümiseks Prantsuse turule. Kuigi avalikes projektides ja hangetes eelistatakse hetkel veel Prantsuse puidu kasutamist, tõdevad valdkonna spetsialistid siiski, et lähiaastatel pole praeguse metsamajandamise tempo juures võimalik kõiki käimasolevaid ja kavandatavaid projekte vaid kohaliku puiduga ellu viia.

EAS saab Eesti ettevõtjatele abiks olla meie oskusteabe ja referentside tutvustamisega ning õigete partneritega kokku viimisel. Näiteks aprillis korraldasid EAS, Eesti Puitmajaliit ja Eesti saatkond Prantsusmaal virtuaalse seminari Eesti puitmajasektori tutvustamiseks Prantsuse ettevõtjatele. Seminarile järgnesid 34 eelnevalt kokku lepitud virtuaalset üks-ühele kohtumist 6 Eesti puitmajatootja ja Prantsuse ehitusettevõtete ning kinnisvaraarendajate vahel.

Samuti tasub sihte seada oktoobris 2022. a Pariisis toimuvale ehitusmessile Batimat, kus esmakordselt pühendatakse üks messiala täielikult tehasemajadele ning kuhu on oodatud ka Eesti ettevõtted.

 

Kristiina Kalda
Ekspordinõunik Prantsusmaal
kristiina.kalda@eas.ee
Tel: +33 156 622 216
X