Ühendkuningriigis on peamised teemad endiselt Brexit, koroona ja tualettpaberiralli

22.10.2020

Peale seda, kui koroonaviirus oli sulgenud suure osa Briti majandusest neljaks kuuks, püüdis riigi valitsus majanduse taasavamisele augustis vunki lisada ning elu jõudis peaaegu naasta tavarutiini, kui välja jätta tühjade tribüünide ees toimunud jalgpalli kõrgliiga mängud.

Majanduslangus ei ole Ühendkuningriigis olnud sedavõrd radikaalne, kui alguses peljati. 10-protsendilise languse prognoos on nüüd asendunud viie protsendiga, suuresti tänu majanduse taasavanemisele juulis. Riigil on õnnestunud töökohti säilitada töötukassa, ehk nn. Furlough-plaani abil kuni oktoobri lõpuni, kuid on selge, et ees on terendamas massiivne koondamislaine eelkõige meelelahutuse ja toitlustusega seotud majandusharudes. COVID-19 on brittidele läinud tänaseks maksma kosmilise summa, koos abimeetmetega on Suurbritannia riigivõlg kerkinud 2 triljoni naelani. Perspektiivi mõistmiseks - see on kaks tuhat miljardit naela!

Lisaks majanduslikule segadusele ei ole kiita ka riigi poliitiline olukord. Kätte on jõudnud koroonaviiruse teine laine, mis sunnib Briti valitsust veelgi enam kärpima isikuvabadusi vähemalt eesseisva kuue kuu vältel. See omakorda ajab marru valitsuse konservatiivse tiiva, mis seisab jõuliselt vastu riigipoolsele sekkumisele isikuvabadustesse. Samas ei ole britid suutnud üles seada toimivat testimissüsteemi ega lähikontaktide jälgimist, mistõttu ollakse sama targalt tagasi poole aasta taguses pandeemia algfaasis. Testimise järjekorrad üha pikenevad, kooliaasta algusega lisanduvad üha uued viiruskolded ja üle veerandi Briti saarte elanikest elavad liikumispiirangutega piirkondades.

Õõnes lubadus infrastruktuuri arendada

Suurbritannia valitsuse poolt elanike testimiseks lubatud võimsatest superlaboritest ei ole seni midagi konkreetset kuulda ning nii on riigis taas võimust võtmas paanika, mis jällegi väljendub tualettpaberi massilises kokkuostmises ja muudes paanikaostudes üle kogu riigi. Peaminister Boris Johnson on majanduse hoogustamiseks käinud välja uue strateegia, mille keskmes on massiivsed infrastruktuuriinvesteeringud. Hüüdlause “ehita, ehita, ehita!” egiidi all lubatakse infrastruktuuri revolutsiooni, kuid seniste suurprojektide ebaedu annab põhjust toekaks pessimismiks plaani realiseerumise suhtes. Kohalikel tarvitseb vaid mõelda märksõnadele Heathrow kolmas lennurada, Londoni metroo laiendus Crossrail või Põhja-Lõuna kiirrongiliin High Speed 2 - esimese ehituse tühistas kohtuotsus, teine on lõhkise eelarvega graafikust maas ja kolmas on täielikult takerdunud planeerimisprotsessi.

Brexiti lõppvaatus seaduserikkumise teel

Nagu eelolevast veel vähe oleks, painab britte ka Euroopa Liidust lahkumise protsess. Kuigi Brexiti-läbirääkimised Euroopa Liiduga kaubandusleppe osas veel jätkuvad, valmistab Briti valitsus end ette ka leppeta lahkumiseks. Briti parlament kihab asjaolust, et saareriik on planeerimas “väikesemahulist, kuid väga spetsiifilist” ühepoolset rahvusvahelise leppe rikkumist. Kõik taandub Põhja-Iirimaa unikaalsele positsioonile Ühendkuningriigi õigussüsteemis, millega ei tohiks Iirimaal tekkida piiri ja tollipunkte, kuid mille säilitamine läheb vastuollu rahvusvaheliste lepetega. Igal juhul on raske näha kompromisslahenduse sündi olukorras, kus valemisse on sisse kirjutatud Põhja-Iiri rahulepe, Euroopa Liiduga sündiv kaubanduslepe ning samal ajal loodetav vabakaubanduslepe Ameerika Ühendriikidega.

Viiruse mõju majandusele - elu kolib eeslinnadesse

London on üks maailma suurimaid finantskeskusi, kus tavapäraselt istus kontorites üle 700 tuhande finantsisti. Nüüd ulub City tänavatel tuul, sest vaid 10-15 protsenti pangatöötajatest käib füüsiliselt kontoris kohal - kõik ülejäänud jätkavad tööd kodukontorites. Selle mõju ei ole jäänud märkamata kõikvõimalikel tugiteenustel, mis finantstööstust teenindavad. Tühjusest pungil on kohvikud, tipprestoranid, baarid, keemilised puhastused, ilusalongid, jõusaalid jne.

Lennundus on üks enimmõjutatud sektoreid kogu maailmas, kuid seda enam veel Londonis, mis on aastaid olnud Euroopa kõige tihedama lennuliiklusega piirkond, eeskätt just Euroopa ja Ameerika vaheliste lendude osas. Aastakümneid edukuse ja glamuuri sümboliteks olnud lennukikaptenid on nüüd sunnitud istuma kodus ja laenude maksmiseks müüma oma kinnisvara.

Kinnisvara on üks parimaid muutuste indikaatoreid, eriti liikluse dünaamikat vaadeldes. Kui Londoni kesklinn on endiselt liiklusega koormatud seoses e-kaubanduse kasvuga, siis nüüd on näha elu kihamist ka eeslinnades, kust varem rongidega kesklinna tööle sõideti. Nii ongi liiklusummikute kese kolinud ka uue elukorralduse epitsentrisse, ehk eeslinnapolügonile.

Kes võidavad raskel ajal?

Suur osa Ühendkuningriigi reaalsest majandustegevusest toimub Kagu-Inglismaal ning üheks peamiseks kriisist võitjaks on sealne farmaatsiatööstuse klaster, eesotsas AstraZenecaga, millest tõenäoliselt saab Oxfordi ülikooliga koostöös arendatava koroonavaktsiini tootja. Lisaks on kasvanud kaugmeditsiini teenuste osakaal, alates geenitestidest kuni online-diagnoosideni - selles sektoris on tore näha ka innovaatilisi Eesti tootjaid kanda kinnitamas.

Kindlasti võidavad kriisist ka kõikvõimalikud voogedastuskanalite pakkujad, näiteks Netflix. Briti majandustki mõjutavad suured USA tehnoloogiahiiud, kelle Euroopa arenduskeskused asuvad Inglismaal, nende seas Amazon, Facebook, Twitter, Apple jt. Ei maksa unustada, et brittidel on siiski maailma viiendaks suurim majandus ning jõukust leidub sel saarel piisavalt, mida omakorda hoogustab brittidele omane optimism keerulistes olukordades.

Eesti eksport ja teenuste rolli kasv

Rõõm on näha, et Eesti ettevõtted ei ole Suurbritannia turgu kuidagi unarusse jätnud ka rasketel aegadel. See suur turg on Eesti tootjatele endiselt atraktiivne ja uueks trendiks on traditsioonilise jaemüügi asemel e-kaubanduse võidukäik. Ka Eesti startup-ettevõtetele on London endiselt üks peamiseid sihtturge, kuhu oma valmistoote või -teenusega siseneda. Viimatiste edulugude tegevusvaldkonnad on ulatunud geenitehnoloogiast tootmisprotsesside juhtimissüsteemideni ning raamatupidamistarkvarast CRM-süsteemideni.

Kuigi kogu ärisuhtlus on tänaseks liikunud tagasi online-kanalitesse, on London endiselt rahvusvahelise kapitali südameks ja loodetavasti leiab see tee ka Eesti ettevõteteni. Oktoobri alguses korraldab EAS haridustehnoloogia tutvustusseminari, mille eesmärk on riskikapitali kaasamine Briti startup-fondidest. Haridus on üks paljudest valdkondadest, kus Eestil on ette näidata väga häid tulemusi ja näiteks Eesti e-kool on saanud väga head tagasisidet. Kuid kindlasti on britte huvitavaid lahendusi Eesti ettevõtjatel pakkuda teisigi.

Kui teie ettevõte on huvitatud Ühendkuningriigi turule sisenemisest või seal tegevuse laiendamisest, siis on teil abi EASi teenustest ning palun võtke ekspordinõunikuga otse ühendust.

Heiki Pant, EASi ekspordinõunik Londonis

epost: Andreas.Heiki.Pant@eas.ee 

Telefon: +372 613 4495  +44 207 838 5395

X