Turismiorganisatsioonid ja suurettevõtted: oleme soomlaste korduvkülastused taas kasvama saanud
Täna kogunenud turismiorganisatsioonide ja suurettevõtete hinnangul on ühiselt valitud +1 strateegia Soome külastajate Eestisse kutsumiseks tööle hakanud.
„Aasta algul leppisime kokku, et kõik annavad soomlastele turundades neile alati veel ühe lisapõhjuse Eestis olla: jääda üks öö kauemaks, külastada veel üht kontserti ja restorani, veel üht uut maakonda, tulla ühe korra rohkem kui eelmisel aastal. Viimaste kuude tõus nii majutusstatistikas kui ka ühepäevakülastajate arvudes, nii Tallinnas kui ka maakondades näitab, et see on olnud tulemuslik,“ ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.
EASi turismiarenduskeskuse eestvedamisel tegutsevad juba märtsikuust Soome ümarlauana Tallinna Sadama, Tallinki, Eckerö Line’i, Viking Line’i, Finnairi, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Spaaliidu, Eesti Konverentsibüroo ja Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna esindajad.
Viimase turismistatistika andmetel, mis näitab oktoobri tulemusi, kasvasid kõigist välisturgudest absoluutarvudes kõige rohkem just soomlaste ööbimised Eestis – 9700 võrra ehk 7,7%. Kui eelneval paaril aastal on Soome turistide ööbimiste langus olnud Tallinnas suurem kui väljaspool Tallinna, siis viimastel kuudel on nende ööbimiste arv kasvanud eelkõige Tallinnas, aga ka mujal: Tartu, Pärnu, Lääne ja Viljandi maakonnas.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Margus Sameli sõnul on 93% välisreise tegevatest soomlastest Eestis käinud ning tunnevad nii mõndagi paika ja teenust võrdväärselt Eesti inimestega. Samas on endiselt palju neid, kes väljapoole Tallinna veel eriti jõudnud ei ole. „Soomlaste reisimotivatsiooniga tuleb tegelda järjepidevalt. Neil on väga populaarne siseturism ning Eesti oma geograafilise lähedusega võiks edukalt olla soomlastele siseturismi võimaluste pikenduseks,“ ütles Sameli.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul käib Tallinna reisisadamas ulatuslik remont, et arendada transpordiühendusi ja tuua sadama lähedusse uusi teenuseid. „Muu hulgas on A- ja D-terminalide vahele planeeritud alasid ühendavat silda ning piirkonda tullakse ehitama ka linnaparke, rannarestorane ning uusi elumaju ja äripindu. Samuti on menetluses trammiühenduse loomine sadamast linna. Oleme tähele pannud, et Helsingi Länsiterminaali piirkonnas toimib see suurepäraselt,” kommenteeris Kalm.
Eesti Spaaliidu juhatuse liikme Jaan Ratniku sõnul rõõmustab ka spaaettevõtteid, et soomlaste majutusstatistika on pöördunud pärast 2018. aasta langust uuesti tõusule. „Spaades külastajate arv kasvab, kuigi nad viibivad seal lühemalt kui varem. Samuti näevad suuremat kasvu eelkõige Tallinna spaad, regioonidesse jõuavad muutused alati aeglasemalt. Loodame väga, et tõus jätkub ja saame tagasi 2017. aasta taseme, milleni on veel tubli samm minna,“ ütles Ratnik.
Sel aastal on Eestis avatud mitu suurt investeeringut vaatamisväärsustesse, näiteks PROTO avastustehas kogu perele, Thule Koda Saaremaal, Meremuuseumi uus ekspositsioon, Fotografiska. Viimane on välismaalaste seas eriti märgilise tähendusega – juunist oktoobrini külastas Fotografiskat ligi 200 000 inimest, peaaegu pooled neist väliskülalised, kellest omakorda märkimisväärne osa olid soomlased. Samuti on turismiarenduskeskus koostöös sihtkohtade ja ettevõtjatega aasta jooksul aktiivselt Soome suunal tegutsenud: muu hulgas asusid tööle Soome turu kommunikatsioonijuht ja ärikliendisuhete juht, Soome armastatud koomiku ja kirjaniku Antto Terrasega koostöös valmis kuueosaline videosari „Reis ümber Eesti“, sügisel järgnes sellele Radio Helsinkis Terrase juhitud Eestit reklaamiv Naapurivisa raadiomäng, koostöös Pärnuga toimus spaateemaline kampaania ning jaanuaris on Eesti Põhjamaade suurimal turismimessil MATKA esindatud silmapaistvalt kui messi partnerriik.