Tööstuse digitaliseerimisel püüa hoida terviklikku vaadet

03.09.2020

Robotitest ja automaatseadmetest rääkides on sageli õhus palju küsimusi ja kartusi. Raadiosaates “Fookuses tark tööstus“ jagasid oma kogemusi ja õppetunde digitaliseerimises ning robotitega-automaatseadmetega toidutööstuse Orkla Eesti juht Kaido Kaare ja metallitööstuse Hy-Tech Comp juht Urmo Sisask ning ettevõtteid digitaliseerimisel nõustava Lean Digital ekspert Aleksandr Miina.

Konkurentsis püsimiseks tuleb digitaliseerida

„Digitaliseerimine on ühelt poolt uute võimaluste loomine ja arendamine ning teiselt poolt olemasolevate protsesside efektiivistamine,“ selgitas Orkla Eesti juht Kaido Kaare ja lisas,  et toidutööstuses on digitaliseerimisega tegeletud juba pikemat aega ja pragu on see juba ärimudeli lahutamatu osa. Metallitööstuse Hy-Tech Comp juht Urmo Sisaski sõnul jääb töökäsi järjest vähemaks, aga tootmist on vaja arendada ja laiendada ning digitaliseerimine on ainus võimalus, kuidas seda saavutada.

Metallitööstuse Hy-Tech Comp juht Urmo Sisaski sõnul: "Tootmisettevõttel peab oleme terviklik vaade, kuhu suunas soovitakse liikuda ja digitaliseerimine on abistav meede, mis toetab ettevõtte strateegiat." | Foto: https://www.hytechcomp.com/et/ 

Üha enam räägitakse digitaliseerimisest ka andmete kogumise, edastamise ja töötlemise protsessis. „Täna on tootmisettevõtetes veel väga palju manuaalset andmesisestamist, mis nõuab palju ressursse. Selleks, et andmed oleksid koheselt kättesaadavad kõikides äriprotsessides sellisel kujul, nagu vaja, peab andmete kogumine ja töötlemine toimuma automaatselt,“ selgitas Lean Digital ekspert Aleksandr Miina äriprotsesside digitaliseerimist.

Digitaliseerimine nõuab nutikaid töötajaid

Vajadus digitaliseerida tekkis Hy-Tech Compis ettevõtte kasvamisega. „Vajasime pidevat ja täpset ülevaadet tootmises toimuvast, et teha õigeid otsuseid ja selgitada välja tootmise kitsaskohad,“ meenutas Sisask.

Orkla on samuti aastate jooksul tootmisprotsesse automatiseerinud ja digitaliseerinud järk-järgult. 2012. aastal vahetati Kalevi tehases välja kogu šokolaadiköögi seadmed. „Ajendiks oli soov muuta tootmisprotsess kaasaegsemaks, operatiivsemaks ja täpsemaks. Investeerisime uude seadmeparki, et retseptid, toormed ja koostisosad liiguksid automaatselt. Tulemuseks oli tootekvaliteedi hüppeline tõus,“ rääkis Kaare, kelle sõnul kaasnes uuendustega ka inimeste arvu vähenemine viieteistkümnelt töötajalt ühele.

Ettevõtjad on samal nõul, et automatiseerimise eesmärk pole töötajate vähendamine, vaid et tootmisefektiivsuse tõstmine ja tootmise lihtsustamine. Automatiseerimine kaotab ära n-ö sisutu töö ja lubab inimestel täita keerukamaid ülesandeid. Järjest enam vajatakse tootmisesse nutikaid spetsialiste, kes oskavad uute masinatega töötada.

Ettevõtjad julgustavad seetõttu noori õppima automaatika, mehhantroonikaga ja robootikaga seonduvaid erialasid, kuna selliseid spetsialiste on tootmises väga vaja, tööpõld on lai ja palgatase atraktiivne.

Roboti ostmine pole eesmärk omaette

Kuna tööstusettevõtete juhid ja digitaliseerimislahenduste pakkujad ei räägi alati sama keelt, on ühiste arusaamadeni jõudmine keeruline. „Kui üksteist ei mõisteta, võib juhtuda, et juurutatakse IT-tööriist, mis tootmisettevõttele tegelikult ei sobi,“ rääkis Miina ja lisas, et ülesande püstitus ja meeskonnatöö IT-partneriga on kogu protsessis võtmetähtsusega.

„Kauboi stiilis digitaliseerida ehk tulistada igas suunas, lootes, et äkki läheb pihta, pole väga mõttekas ja tekitab vaid digitaalset fragmenteeritust.“ Tootmisettevõttel peab oleme terviklik vaade, kuhu suunas soovitakse liikuda ja digitaliseerimine on abistav meede, mis toetab ettevõtte strateegiat. „Alusta ikkagi sellest pudelikaelast, kus näed kõige suuremat probleemi. Töö käigus võib tulla veel ideid, aga digitaliseerimine ongi pidev protsess,“ selgitas Sisask digitaliseerimisega alustamist. Oluline on, et robot sobituks kogu tervikusse, kuna selle tulek mõjutab kõiki protsesse alates planeerimisest, lõpetades logistikaga.

Digitaliseerimise juures tuleb kindlasti välja arvutada ka investeeringu tasuvuse aeg. „Võib-olla kõiki kaardistatud sõlmi ei olegi mõtet digitaliseerida, kuna tasuvusaeg on liiga pikk. Oleme Orklas viimasel ajal digitaliseerimisel lähtunud põhimõttest, et tasuvusaeg oleks kuni kolm aastat, üle selle aja on täna liiga kallis ja probleemi saab lahendada teiste meetmetega,“ jagas Kaare oma kogemust.

Kuula Äripäeva raadio sarja „Fookuses tark tööstuse“ saateid järele aadressilt: https://www.aripaev.ee/raadio/saatesarjad/fookuses-tark-toostus ja liitu Facebookis Targa tööstuse grupiga: https://www.facebook.com/groups/tarktoostus/.

X