Tööjõupuudus sundis tööstuseid digitaliseerima

10.07.2020

Töötlev tööstus annab väga olulise panuse Eesti sisemajanduse kogutoodangusse ja ekspordikäibesse. Paraku seisavad tööstusettevõtted silmitsi mitmete keeruliste väljakutsetega, mis sektori arengut pidurdavad. Üheks suurimaks mureks on viimastel aastatel kujunenud töökäte puudus. Juba on tööstusettevõtetes valusalt tunda, et koroonaviiruse plahvatusliku leviku tõttu see probleem süveneb veelgi. Mida sellises olukorras ette võtta? Kompetentse tööjõu puudusest ja võimalikest lahendustest räägivad pakenditootmisettevõtte Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak ning masinaehitusettevõtte Welmet juhatuse esimees Märt Lehtsalu.

Kui jääd paigale, jookseb eest ära nii aeg kui konkurent

Eesti kapitalil põhineva pakenditootmisettevõtte Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjaki hinnangul on praegu Eesti tööstuse suurim arengupidur just töötajate puudus. „Kõik meie investeeringud ja masinapargi uuendamine on tehtud eesmärgiga vähendada vajadust inimtööjõu järele,“ ütles Tšernjak, kelle sõnul on tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine ainus võimalus arenemiseks. Selle tulemusena ei vähene mitte ainult tööjõu surve, vaid tõuseb ka üleüldine efektiivsus, sest protsessid muutuvad kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Multipakend Tootmine OÜ on digitaliseerimisega tegelenud pidevalt, kuid siiani on see olnud pigem vajaduspõhine. Möödunud aastal viidi EASi kaasabil ettevõtte tootmises läbi digiaudit, mille käigus tuvastati kitsaskohad ja tehti selgeks masinad, millesse soovitakse kohe investeerida. „EASi ja KIKi kaasrahastuse toel oleme nüüdseks tellinud Hiinast kaks uut masinat,  millega väheneb käsitsi tehtava töö hulk märkimisväärselt,“ selgitas Tšernjak. Kui varem oli vaja karbi tootmiseks teha neli eraldi operatsiooni, siis uute masinatega on kogu protsess automaatne ja toimub ühes operatsioonis. Sama töö tehakse ära ka vähemate töötajatega, suureneb ühes ajaühikus toodetavate karpide arv, väheneb praak ja hoitakse kokku materjalikuludes. „Mida aeg edasi, seda suurema eelise ettevõte digitaliseerimisest saab,“ rääkis Tšernjak ja lisas, et kui nad tootmist praegu ei digitaliseeriks, kaotaksid nad aja möödudes üha enam nii kiiruses, klienditeeninduses kui ka sisemistes protsessides.

Kuna tootmises tekib igapäevaselt väga palju andmeid, on Multipakend Tootmine OÜ selle aasta prioriteetseim tegevus ettevõttesiseste programmide omavaheline liidestamine. „Kui algselt olid meil kõik süsteemid eraldi – raamatupidamine, sisseost, tootmise planeerimine ja sisemine CRM, siis tänaseks oleme lao ja CRMi andmebaasid omavahel ühendatud,“ rääkis Tšernjak, kelle sõnul on järgmiseks sammuks kõikide osakondade andmebaaside ühildamine, et kogu info liiguks reaalajas ühes süsteemis. „Seeläbi vähenevad inimlikud eksimisvõimalused ning andmete kogumine muutub kordades lihtsamaks ja kiiremaks,“ loetles Tšernjak muudatuse positiivseid mõjusid.

Digitaliseerimine kui evolutsioon

Masinaehitusega tegeleva ettevõtte Welmet juhatuse esimehe Märt Lehtsalu kinnitusel pole tööjõupuudus ja palgasurve tööstusettevõtete jaoks uued probleemid. Viimase kolme aasta jooksul on ettevõte investeerinud ligi miljon eurot erinevatesse seadmetesse ja uude tootmishoonesse. Welmet on Baltikumi ainus ettevõte, mis on täielikult keskendunud tigude ja tigukonveierite tootmisele. „Kuna konkureerime rahvusvahelisel turul, peame kogu aeg üritama väärtusahelas kõrgemale liikuda ja tegema n-ö keerulisemat tööd,“ rääkis Lehtsalu. Tema sõnul on selge, et kusagil tulevad inimvõimete piirid ette ning seepärast on tootmise automatiseerimine  ja digitaliseerimine ainus võimalus konkurentsis püsida. Kasumlikkuse tõstmiseks tuleb spetsialiseeruda ja tootmise efektiivsust suurendada. „Digitaliseerimine on asjade loomulik protsess. Kui täna neid muudatusi ei tee, siis homme pole enam konkurentsis,“ ütles Lehtsalu.

Lehtsalu lisab, et automatiseerimine ei kaota tööjõu probleemi ära, vaid pigem muudab probleemi vormi. Digitaliseerimine muudab olemasolevaid töökohti ja inimestel on oma ülesannete täitmiseks vaja uusi oskuseid. Kui täna teeb tootmises üht töölõiku neli keevitajat, siis tulevikus on vaja sama töö jaoks üht roboti operaatorit. „Hea tööjõud on alati olnud defitsiit ja on seda ka tulevikus,“ on Lehtsalu kindel.

Welmeti lähiaja kõige olulisem eesmärk on tigukonveierite keevitusprotsessi automatiseerimine. Mullu viis ettevõte läbi digidiagnostika auditi ja tänaseks on EASi digitoetuse abil tellitud Itaaliast kaks keevitus automaatpositsioneeri. „Need võimaldavad keevitajal mugavamalt tööd teha, kuna positsioneer suudab liigutada kuni 6,5 tonni kaaluvat detaili just sellisesse asendisse, nagu keevitajal vaja,“ seletas Lehtsalu. Järgmine samm digitaliseerimise teekonnal on keevitusroboti ostmine. Lehtsalu usub, et kui lähitulevikus suudetakse keevitusrobotiga teha 30–50% kogu tänasest tööst, on see ettevõttele väga suur ajaline ja rahaline võit. Lehtsalu tõdes, et praeguses olukorras, kus tööjõudu napib ja palgasurve on väga tugev, tasuvad investeeringud tööstusautomaatikasse end võrdlemisi kiiresti ära.

Digitaliseerimine on vahend eesmärgi saavutamiseks

Ettevõtjad nendivad, et arusaam digitaliseerimise ja automatiseerimise vajalikkusest on enamikul Eesti tööstusettevõtetest täna olemas. Tootmise efektiivistamiseks tuleb teha investeeringuid digitaliseerimisesse ja robotite kasutuselevõttu ning panustada töötajate täiendõppesse. „Kõige olulisem on endale selgeks teha, mida minu ettevõte konkreetselt vajab,“ rõhutas Tšernjak, kelle sõnul aitas nende ettevõtte kitsaskohtade väljaselgitamisel digidiagnostika audit. Samuti soovitab Tšernjak rääkida oma soovidest ja vajadustest potentsiaalsetele pakkujatele, mitte rahulduda turul pakutava standardlahendusega, mis ei pruugi konkreetsele ettevõttele sobida. Lehtsalu arvates on alustuseks vaja hoolikalt läbi mõelda, kust king kõige rohkem pigistab ja millise protsessi digitaliseerimisest saadav kasv ettevõtte jaoks kõige suurem on. „Maja ehitamist ei alustata korstnast, vaid ikka vundamendist, sama loogika kehtib ka automatiseerimise ja digitaliseerimise puhul,“ lausus Lehtsalu lõpetuseks.


Swedbank: ettevõtted parandavad kasumlikkust digitaliseerimise abil

Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juhataja

„Ligi kaks kolmandikku tööstusettevõtetest plaanib kasumlikkust parandada digitaliseerimise ja automatiseerimise abil, näitas Swedbanki läbi viidud tööstusettevõtete uuring.  Ühelt poolt on digitaliseerimisele kaasa aidanud tehnoloogia areng – uute automaatsete seadmete tööd juhitakse järjest enam kontrollerite ja arvuti abil, samuti on suur roll meie kitsal tööjõuturul. Peame järjest targemini ja efektiivsemalt tegutsema ja see pole võimalik ilma kaasaegseid tehnoloogiad kasutamata.

Analüüsides ettevõtete finantsnäitajaid ja investeeringuprojekte, näeme, et keskmine investeeringute tasuvusaeg tööstuses jääb nelja-viie aasta vahele. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul on tasuvusajad reeglina veel lühemad. See teeb need ettevõtete jaoks atraktiivseks ja nende osakaal on kasvamas. Reeglina teevad ettevõtted selliseid otsuseid kompleksselt ning pangapoolset finantseerimist vajatakse kogu projekti elluviimisel. Kõige parema tootlusega ongi olnud tööstusettevõtete jaoks projektid, kus tervikuna vaadatakse üle nii tootmise asetus, kasutatavad automaatsed seadmed, kontrollerid kui digitaalne lahendus. Kindlasti ei tohi unustada, et jätkuvalt on koolitatud ja targal inimesel tööstuses suur roll.

Tasuvusaja algne kalkuleerimine võib olla keerukas. Siin on abiks ka EASi-poolne digidiagnostika meede, millega toetatakse kuni 70% ulatuses vastava analüüsi läbiviimist ja ITL (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit). Swedbank finantseerib tööstuseinvesteeringuid digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmiseks, mis ettevõtte töö efektiivsemaks muudavad. Et finantseerimisel ei jääks küsimus tagatise taha, teeb Swedbank koostööd EIF-iga (European Investment Fund)  ning Kredexiga tööstusinvesteeringute kaasfinantseerimiseks tööstuslaenuga.“

EAS pakub abi digidiagnostika läbiviimisel

Tööstusettevõtted saavad taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) digidiagnostika toetust. Toetuse andmise eesmärk on tööstuse digitaliseerimis- ja automatiseerimisalase teadlikkuse kasvatamine. Digidiagnostika läbiviimine ettevõttes annab võimaluse välist ekspertiisi kasutades saada detailne ülevaade ettevõtte digitaliseerimise ja automatiseerimise tasemest, võimalikest lahendustest ja nende tasuvusest. Maksimaalne toetuse summa oleneb ettevõtte toetuse taotlemisele eelneva majandusaasta müügitulust.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

X
X