E-teenindus

Loomemajanduse koostööprojektide toetus

    Avatud Sihtgrupp: ettevõtjad, kes ei tegutse loomemajanduse valdkondades ja kes kaasavad arendusprojekti elluviimisel loomesektori ettevõtjaid.

    Toetus on suunatud loome- ja teiste majandussektorite koostööprojektide elluviimisele, milles osalevad ettevõtjad arendavad oma tooteid, teenuseid, ärimudeleid  ning nende müüki ja turundust. Meetme tulemusena suureneb ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus.

    Loomemajanduse valdkondadeks on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond (sh film ja video, ringhääling), disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand (sh muuseumid, raamatukogud, käsitöö), meelelahutustarkvara (sh mängud ja meelelahutusega seotud keskkonnad), muusika, reklaam.

    Loomemajanduse sidusvaldkond on majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest.

    Maksimaalne toetus 20 000 EUR

     
    Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 50%

    Omafinantseering vähemalt 50%

    Euroopa Regionaalarengu Fond

    Kogueelarve

    700 000 eurot

    Eesmärk

    Tulemused

    Tingimused

    • Palume tutvuda toetamise tingimuste ja korra, seletuskirja (sh 19.01.18 jõustunud redaktsiooni seletuskirja), lepingu liikide ja korduma kippuvate küsimustega.
    • Taotlejaks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimustele ja korrale.
    • Toetust saavad taotleda väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes ei tegutse loomemajanduse valdkondades.
    • Projekti kaasatud ettevõtjad sh loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtjad peavad samuti vastama väike- ja keskmise suurusega ettevõtja tingimustele.
    • Toetuse taotlemisel peab projekti kaasatud loomemajandusettevõtja aastane müügitulu loomemajanduse valdkondade tegevustest olema viimase äriregistris kättesaadava majandusaasta aruande põhjal vähemalt 20 000 eurot.
    • Projekti kaasatud ettevõtja(d) on projektis kasusaajast partner(id), kes panustavad projekti omafinantseeringuga.
    • Projekti kestus on kuni 12 kuud.
    • Projekti omafinantseering peab sisaldama vähemalt pooles ulatuses kasusaajast partneri rahalist panust (25% projekti abikõlblikest kuludest).

    Kuni 18.01.18.a. kehtinud määruse leiate siit.

    Toetuse saajale täitmiseks:

    • Suureneb eksportivate ettevõtete arv – selle tulemusnäitaja saab taotleja valida juhul, kui ta pole kunagi varem eksportinud.
    • Suureneb VKE-de loodud lisandväärtus töötaja kohta.

    Kasusaajast partnerile sh loomeettevõtjale täitmiseks:

    • Suureneb müügitulu ettevõtte kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega – jälgime loomemajanduse sektori majandusnäitajate muutust võrreldes Eesti keskmise näitajaga. Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud loomemajanduse uuringule ja kaardistusele oli  2011. aastal Eesti ettevõtete keskmine tulu 745 800 eurot ettevõtte kohta, loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu 150 900 eurot aastas, mis moodustab 20% Eesti ettevõte keskmisest müügitulust ühes aastas. Kuigi oodatavat kasvu on vastava metoodika ja põhjalikuma analüüsi puudumise tõttu keeruline prognoosida, võiks aastal 2023 loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu moodustada 28% Eesti ettevõtete keskmisest aastatulust.
    • Suureneb müügitulu töötaja kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega – jälgime loomemajanduse sektori majandusnäitajate muutust võrreldes Eesti keskmise näitajaga. 2011. aastal oli Eesti ettevõtluses toodetud keskmine tulu ühe töötaja kohta 117 000 eurot aastas, loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu ühe töötaja kohta 37 000 eurot, mis moodustab 32% Eesti ettevõte keskmisest näitajast. Kuna LM arendamise meetme tegevused on valdavalt suunatud loomemajanduse valdkonnas ja selle sidusvaldkondades tegutsevate ettevõtjate ja nende ekspordivõimekuse kasvule ning lisandväärtuse suurendamisele, siis aastaks 2023 võiks tulu töötaja kohta loomemajanduse sektoris moodustada hinnanguliselt 55% Eesti keskmisest näitajast.
    • Juhime tähelepanu, et prognoosid, mida ettevõte esitab, fikseeritakse otsuses ning prognooside mittetäitmine tähendab toetuse tagasinõude kaalumist.

    Iga taotleja, kes on saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, peab avalikkust toetuse saamisest teavitama, kasutama selleks Euroopa Regioarengus ja EASi logo. Palun tutvuge toetustest teavitamise juhendi ja logodega.

    Toetatavad tegevused

    Taotlejale ja projektis osalevale kasusaajast partnerile (loomemajanduse valdkondades tegutsev ettevõtja)

    • Personalikulud. Projekti elluviimisega otseselt seotud töölepingu alusel töötava isiku või juhatuse liikme puhul töövõtu- või käsunduslepingute alusel tekkiv tööjõukulu.
    • Lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud. Projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate ja projekti kaasatud isikute lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud.
    • Koolitus-, nõustamis-, ekspertiisi-, info- ja reklaamiteenustele ning uuringute läbiviimisega seotud kulud. Projekti edukaks elluviimiseks toetame toetuse saaja poolt tellitud nõustamisalaseid-, ekspertiisi-, info- ja reklaamiteenuseid (va reklaami kajastus, ülespanek, esitus jms). Samuti on toetavad enne uutele eksporditurgudele minekut uuringute läbiviimisega seotud kulud. Projekt võimaldab ka projekti meeskonnal käia ekspordialastel- ja projekti eesmärgiga haakuvatel koolitustel. Struktuurifondi vahenditest on lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab TÄKS-is (täiskasvanute koolituse seadus) kehtestatud nõuetele. Täiskasvanute koolituse seadust saate lugeda Riigiteatajast  https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010. TäKS § 1 lg 4 kohaselt on täienduskoolitus väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. TäKS § 1 lg 5 kohaselt on täienduskoolitusasutuse pidajaks selline isik, kes on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks ehk registreeritud Eesti Hariduse infosüsteemis http://www.ehis.ee/.

    • Seminaride, koolituste, õppereiside ning kontakt- ja turundusürituste korraldamisega seotud rendi- ja üürikulud, materjalide koostamise ja tootmise kulud ning välisosalejate transpordi- ja majutuskulud. Toetame nimetatud ürituste korraldamisega tekkinud rendi- ja üürikulusid, samuti ürituse tarbeks kulunud materjalide koostamise ja tootmise kulusid. Lisaks, kui on planeeritud üritusele kaasata välisosaleja (välismaine mentor, ekspert, koolitaja), siis toetame ka välisosalejate transpordi- ja majutuskulusid.
    • Riigilõiv, patendivoliniku tasu, teenustasu. Toetatavad on projekti perioodi jooksul  uute toodete või teenuste brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud, toodete sihtturgudele suunatud visuaalse identiteedi väljatöötamise kulud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud.
    • Välismessid. Toetatavad on nii Euroopa Liidu piires kui väljaspool asuvatele sihtturgudele suunatud välismessidel osalemise ja külastamisega seotud kulud, sealhulgas messi registreerimis- ja osalustasud ning messipääsmete kulud, näitusepinna ja stendi või näituseboksi rendikulud ning nende kujunduse ja teostuse kulud, messistendi ja eksponaatide välisriiki ja tagasi toimetamisega seotud transpordi-, kindlustus-, ladustamis- ja tollikulud.
    • Uusi tooteid ja teenuseid tutvustavate reklaammaterjalide valmistamise ning veebilehtede, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud. Toetame uute toodete/teenuste reklaammaterjalide valmistamise kulusid. Veebilehtede, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud on toetatavad, kui projekti raames arendatakse välja uus toode/teenus.
    • Ettevõtjate rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega seotud kulud. Toetame tekkinud kulusid seoses osalemisega rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistel riigihangetel (osalemistasud, makettide valmistamine, reisikulud jms.).

    Taotlemine

    Toetust on võimalik taotleda EAS-i e-teeninduses

    Esita taotlus

    Info- ja tugikeskus, 627 9700, info@eas.ee

    Taotlusdokumendid

    • Taotlusvorm

      Taotlemine toimub EAS-i e-teeninduse kaudu. Tutvu taotlusvormiga.

    • Projektiplaan

      Projektiplaan annab selge ülevaate ettevõtte planeeritud tegevustest ning sisaldab tegevuskava projekti edukaks elluviimiseks. Tutvu projektiplaani ja projekti tegevusplaani vormiga.

    • Viimase majandusaasta aruande koopia

      Auditeerimise kohustusega taotleja puhul koos audiitori otsusega.

      Majandusaasta aruande koopia peab olema taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt 6 kuud.

    • Finantsaruanded

      Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga.

    • Kasusaajast partneri info ja nõusolekuvorm

      Vorm on täitmiseks projekti kaasatud loomemajanduse valdkondades tegutsevale ettevõtjale. Tutvu partneri info ja nõusolekuvormiga.

    • Hinnapakkumised ja lähteülesanne

      Taotlemisel ei ole kohustuslik esitada hinnapakkumisi, need esitatakse koos vahearuandega. Küll aga, kui hinnapakkumised on olemas taotlemise hetkel, võib need esitada taotlusega koos. Hinnapakkumised esitatakse kõikide tehtavate kulude kohta. Need ei või olla vanemad kui kolm kuud arvates taotluse esitamise päevast.

      Kui üheliigiliste teenuste ostutehingu summa ületab 5000 eurot (käibemaksuta) tuleb esitada koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumise lähteülesanne. Kui kolme hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Konsultatsiooniteenuste sisseostmisel tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostutehingute korral (alates 0 eurost).

      Taotlejad, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse  tähenduses,  võivad võrreldavate pakkumiste saamiseks samuti riigihangete registrit kasutada. Juhend on asub siin.

    • Lepingute koopiad

      Töölepingu koopia, kui taotletakse töötajate töötasu hüvitamist. Töövõtu- või käsunduslepingu koopia, kui taotletakse juhatuse liikme tasu hüvitamist. Juhul, kui lepinguid ei ole veel sõlmitud, siis esitada planeeritava töökoha tööülesannete, töö või käsundi kirjeldus.

    • Elulookirjeldused

      Tuleb esitada projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused.

    • Taotleja põhikirja koopia

      Tuleb esitada juhul, kui põhikiri ei ole äriregistris kättesaadav.

    • Volikiri

      Tuleb esitada juhul, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituste alusel.

    • Partnerid

      Partnerite kaasamise korral tuleb esitada koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust. Tutvu partnerlus- või konsortsiumlepingu ja partneri info vormiga.

    • Kontserni liikmete skeem

      Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust. Tutvu  kontserni liikmete skeemi vormiga.

    Hindamine

    Projekte hindab komisjon hindamismetoodika ja järgmiste kriteeriumite alusel:

    • Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele -30%
    • Projekti põhjendatus -25%
    • Projekti kuluefektiivsus -20%
    • Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia -25%

    Aruandlus

    Aruandlus toimub 3-6 kuuse intervalliga ning toetus maksatakse tehtud tegevuste ja esitatud kuludokumentide esitamise ning kinnitamise järel. Aruandlusdokumendid sisestatakse EAS-i e-teeninduse kaudu, samuti jagame vahearuande ja lõpparuande vormi näidiseid.

     

    Projekti teekond

    • Infonõustamine üldise info saamiseks

      Palume esitada nõustamissoov e-posti aadressile info@eas.ee. Nõustamissoovis palume lühidalt kirjeldada projekti äriideed. Teile määratakse kliendihaldur, kes võtab teiega ühendust ja pakub aja kohtumiseks.

    • Taotluse registreerimine

      Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse EAS-i e-teeninduses. Vormiliste puudusteta taotluse registreerib EAS-i infokeskus kuni 3 tööpäeva jooksul ja informeerib sellest ka  loomemajanduse koostööprojektide taotlejat. Kui EAS-i infokeskus märkab taotluse registreerimisel vormilisi puudusi, antakse taotlejale võimaluse esitada lisainfot ning palutakse esinevad puudused kuni 10 tööpäeva jooksul kõrvaldada.

      Juhime tähelepanu, et EAS-i infokeskus ei hinda dokumente ega esitatud infot sisuliselt. Kui märkame järgnevalt toetuse andmise tingimustega vastuolus olevaid puuduseid, siis võime tunnistada taotluse tingimustele mittevastavaks.

      Kui taotleja on saanud EAS-ilt teate, et taotlus on registreeritud, võib ta alustada projekti elluviimist. Siinkohal on väga oluline silmas pidada taotluses märgitud projekti alguskuupäeva, sest sellele eelnevalt tekkinud kulusid EAS ei finantseeri.

    • Taotluse menetlemine

      Taotluse menetlemise käigus tutvume kulude abikõlbulikkusega ning vastavusega kehtestatud tingimustele. Puuduste ilmnemisel informeerime sellest taotlejat ning anname puuduste kõrvaldamiseks lisaaega kuni 10 tööpäeva. Selleks perioodiks peatab EAS taotluse menetlemise.

      Kui taotleja ei suuda ilmnenud puudusi kõrvaldada või ei esita tähtaegselt informatsiooni, langetab EAS taotluse rahastamata jätmise otsuse ilma sisulist analüüsi tegemata.

      Kui taotlus vastab tingimustele, algab projekti sisuline hindamine (projektiplaan, finantsprognoosid taotlusvormis, kulude vajalikkus, partneri info- ja nõusolekuvorm ). Taotluste hindamisel tutvume taotleja poolt EAS-ile esitatud materjalidega. Vajadusel küsime taotlejalt lisainfot ja kohtume taotlejaga. Taotluse hindamisel võtame aluseks taotleja poolt esitatud projektiplaani ja taotlusvormi. Vajadusel kasutame eksperdi abi. Ekspertiisi koostamise ajaks peatame taotluse menetlemise, millest teavitame ka taotlejat.

    • Otsustamine

      Põhjalikku analüüsi tulemusel langetab EAS otsuse taotluse rahastamise või rahastamata jätmise osas ning informeerib sellest ka taotlejat. Pärast otsusega tutvumist on taotlejal kohustus teavitada EAS-i kolme tööpäeva jooksul kirjalikult selle kättesaamisest.

      Tutvu taotluste hindamismetoodikaga.

      Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeme kuni 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Menetlusaeg võib pikeneda taotluses esinevate ebatäpsuste kõrvaldamise tõttu. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse saadame taotlejale e-posti teel taotluses märgitud aadressile.

    • Toetuse väljamaksmine

      Projekti vahe- ja lõpparuannet ning väljamaksetaotlust saab esitada EAS-i e-teeninduses. Sularahas arveldamine ei ole aktsepteeritav, kõik toetusega seotud kulud peavad olema tasutud ettevõtte arveldusarvelt. Arve peab olema koostatud abikõlbliku projekti perioodi vältel. Toetus maksatakse teostatud tegevuste ja esitatud kuludokumentide esitamise ning kinnitamise järel toetuse saaja areldusarvele. EAS menetleb dokumente kuni 35 tööpäeva jooksul nende esitamisest alates.

      Toetuse saaja kannab abikõlblikest kuludest 75% projektis osaleva partneri arveldusarvele. Arveldamise aluseks on partneri info- ja nõusolekuvorm, mis sõlmitakse taotlemise hetkel.

    • Vahearuandlus

      Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. Vahearuannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodil e-teeninduse kaudu projekti vahearuanded (tutvu vahearuande vormiga). Toetuse väljamaksmise eelduseks on vahearuande  ja väljamaksetaotluse esitamine koos korrektsete sisu- ja kuluaruandega. Kuluaruannet peavad tõendama nii toetuse saaja kui ka projektis osaleva partneri maksedokumendid (arve ja tasutud maksekorraldus) + arve juurde kuuluv tõendusmaterjal (lepingute koopiad, aktid, lähetuse aruanded, võrreldavad hinnapakkumised koos lähteülesandega, pildimaterjal jms). Toetuse saaja peab esitama esimese aruandega raamatupidamise väljavõte, kus kajastuvad kõik projektiga seotud kulud (vastavalt määrusele peavad projektiga seotud kulud olema muudest kuludest eristatud).

      Vahearuande esitamisega seonduvates küsimustes palume ühendust võtta teile määratud kliendihalduriga.

    • Projekti lõpetamine

      Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 2 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuande esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja EAS-ile läbi e-teeninduse lõpparuande (tutvu lõpparuande vormiga). Lõpparuandele tuleb lisada raamatupidamise väljavõte, kus kajastuvad kõik projektiga seotud kulud (vastavalt määrusele peavad olema projektiga seotud kulud muudest kuludest eristatud).

      Esitada tuleb ka ettevõtte finantsaruanded. Lõpparuande esitamise hetkeks peab toetuse saaja olema saavutanud projekti perioodi lõpuks seatud eesmärgid vastavalt esitatud projektiplaanile ja taotluses esitatud finantsprognoosidele.

      Toetuse saaja peab olema saavutanud kõik seatud eesmärgid vastavalt esitatud projektiplaanile ja taotluses esitatud finantsprognoosidele kaks aastat peale projekti lõppu s.o 2018.a.

    X