Intellektuaalomandi kaitse on kaitsetööstuses äärmiselt oluline, seda eriti ajal, mil valdkond areneb äärmiselt kiiresti ning sarnaselt teistele sektoritele leidub ka siin vargusi. Eesti ettevõtte Nordic Armory tooteid on samuti tahetud kopeerida, kuid tõhusa intellektuaalomandi kaitse tõttu jäi see vaid sooviks. Intellektuaalomand on arenenud riikides ettevõtluse lahutamatu osa – ettevõtted patenteerivad hoogsalt disaine ja kaitsevad kaubamärke, sest võitlus turu pärast on tihe ning kaitsmata toode võib õige pea ilmuda konkurendi poeaknale. Sama kehtib kaitsetööstuses, kus puutumata ei jää eraettevõtted ega ka riikide sõjaväed. Nii on USA analüütikud süüdistanud Hiinat nende tehnoloogia kopeerimises. Arvatakse, et isegi hiinlaste kuulsad hävitajad J-20 ja FC-31

Alates 1. detsembrist pakume uue teenusena tehnoloogiaseiret, mis aitab ettevõtetel saada aimu tehnoloogiamaastikul ning konkurentide seas toimuvast, vältida tehnoloogilisi üllatusi ja luua alus otsuste langetamiseks tehnoloogiliste võimaluste osas. Uute toodete ja teenuste arendamine on aeganõudev ja kulukas tegevus, mis eeldab ettevõtjalt hiromandivõimeid turumaastiku ennustamiseks toote valmimisel. Kristallkuulist tõenduspõhisem lähenemine pakub pilguheitu konkurentide patendiporfelli, et märgata ka kardinate taga toimuvaid arenguid. Äriteabe kogumine, ehk business intelligence, on laialdaselt levinud praktika. Kuid samasugust taustauuringut saab tehnoloogiaseire abil teostada ka tehnoloogiate kohta. Andmekaeve vahendusel kogutakse kokku ärialastes andmebaasides leitav info, mis aitab teha toodete ja teenuste arendamisel strateegilisi otsuseid ning muuta arendustegevust kiiremaks

Täna, 12. juulil avas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) uue toetusvooru rakendusuuringu projektide elluviimiseks. Toetuse lisaeelarve on 10 miljonit eurot ning ettevõtteid nõustavad oma ala eksperdid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul on ettevõtete innovaatiline arendustegevus majanduse seisukohast märkimisväärse tähtsusega. „Eesti ei ole odava tööjõu maa ja kui me tahame, et meie ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis püsiksid, siis tuleb ka riigil soodustada teadmusmahukate toodete ja teenuste arendamist. Eelkõige selleks, et ettevõtted ise hakkaksid investeerima järjest enam uutesse arendusprojektidesse ja näeksid selle pikaajalist kasutegurit,“ ütles Sutt ning rõhutas, et just see on EASi rakendusuuringute programmi eesmärk. EASi juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul on

EASi innovatsioonivaldkonna juht Inge Laas on juba aastaid osalenud Ajujahi žürii töös ning ühtlasi nõustanud mentorina konkursil osalejaid. Tänavu valis ta mentorluseks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpuklassi õpilaste poolt 2019. aastal asutatud ettevõtte Münt, mis toodab hambapastat tableti kujul, sest see on keskkonnasäästlik ja tervisele kasulikum. Inge sõnul jälgib ta igal aastal tähelepanelikult TOP10 kujunemist, et seejärel koos oma meeskonnaga välja valida just see ettevõte, kes võiks enim vajada erialast tuge, mida EAS pakub – näiteks intellektuaalomandi, rahvusvahelise müügi ja teaduskoostöö osas. “Tegelikult kipub valik lõpuks üsna ahtakeseks jääma, sest paljud konkursile esitatud ideed on alles kujunemisjärgus või eeldavad tõsist

EASi intellektuaalomandi ekspert Siim Kinnas Olenemata sellest, kas ettevõtte bränd, logo ja tunnuslause on juba televiisorist tuttavad ja lapsedki teavad seda une pealt või on tee suuremale tuntusele alles sillutamisel, tasub mõelda oma intellektuaalvara kaitsmisele kaubamärgina. Eesti ettevõtete seas on kõige aktiivsemalt registreeritav intellektuaalomandi vorm just kaubamärgid ning EASi eksperdid osutavad selles valdkonnas nõustamist üpris sageli. Koolituste ja nõustamiste käigus on esile kerkinud märkimisväärne hulk korduma kippuvaid teemasid, mida tasub käsitleda enne kaubamärgi registreerimist. Toon välja mõned olulised tähelepanekud, mis loovad aluse edukale kaubamärgistrateegiale ning aitavad nii probleeme ennetada kui ka neile ka adekvaatselt reageerida. Kaubamärgi kaitse kehtib AINULT selles