Suurbritannia vaktsineerimise edu aluseks on julgus riske võtta

18.04.2021

Kui esimese koroonalaine ajal möödunud aasta kevadel jäi Briti valitsus jänni nii isikukaitsevahendite soetamise, testimise korraldamise ja haiglate töö planeerimisega, siis teise laine ajal on Suurbritannia käitunud palju läbimõeldumalt. Viivitused riigi lukku panemisel viisid saareriigi Euroopas koroonasurmade poolest kurvale esikohale, kuid ilmselgelt suutis valitsus tehtud vigadest õppida ning olukord on rahvatervise seisukohast oluliselt parem. Samas on see tähendanud riigi sisulist sulgemist viieks kuuks, jättes avatuks vaid toidupoed ja apteegid.

Pandeemiast ja vaevalisest Euroopa Liidust lahkumisest tingitud murepilved on tänaseks asendunud kollektiivse uhkusetundega, eelkõige tänu efektiivsele vaktsineerimisprogrammile, mis on viinud Suurbritannia teiste riikidega võrreldes oluliselt lähemale naasmisele tavaellu.

Briti vaktsineerimisedule aitasid kaasa ka eestlased

Peaminister Boris Johnsoni valitsus tegi varakult panused võimalikult kiirele vaktsineerimisele ning moodustas selle korraldamiseks töörühma, kuhu kaasati mitmeid erasektori tippjuhte. Töörühma juhiks määrati farmaatsiasektori taustaga riskikapitalist Kate Bingham, kes elukutsele iseloomulikult ei peljanud ka riskantsemaid lahendusi. Nii valiti 120st potentsiaalsest vaktsiinist välja 23, millest omakorda 7 osas sõlmiti eellepingud - nende seast võrsusidki kolm peamist vaktsiini, mis täna on üle maailma laialt kasutusel. Kokku on 68 miljoni elanikuga kuningriigi alamatele tellitud 400 miljonit doosi. Koos investeeringutega teadusarendustegevusse ja tootmisesse on britid tänaseks kulutanud vaktsineerimisprogrammile 3 miljardit naela, millest suurem osa oli kulutatud veel enne, kui ükski regulaator oli oma heakskiidu vaktsiinidele andnud.

Sellise riskantse, kuid end õigustanud õnnemänguga tagasid britid endile vaktsiini tarnekindluse. Briti analüütikud on siinse vaktsineerimisprogrammi edu põhjendanud just julgusega riske võtta, samas kui Euroopa Liit keskendus vaktsineerimishankel eelkõige protsessile. Edule on kaasa aidanud ka väga sujuv vaktsineerimise korraldus, mida kureerib riiklik tervishoiusüsteem ning mis on tõstnud vaktsineerimise tempo kuni 700 tuhande süstini päevas.

Eestlaste jaoks on põnev teada, et brittide eduka vaktsineerimisprogrammi taga on ka Eesti IT-firma panus - nimelt korraldas Suurbritannias kanda kinnitanud ADM Cloudtech Surrey krahvkonnas Epsomi massvaktsineerimiskeskuse IT-tuge, tänu millele sujus protsess veelgi efektiivsemalt. Eriprojektis osalemisele aitas kaasa ADM Cloudtechi tulemuslik kliendisuhe Surrey krahvkonna haiglaketiga ning varasem koostöö riikliku tervishoiusüsteemiga NHS.

Aasta oodatuim kuupäev on 21. juuni

Peale viiekuulist vaikelu on kogu riigi silmad suunatud kolmele maagilisele kuupäevale. 12. aprillil juba avati kauplused, välikohvikud, juuksurid, jõusaalid ja grupitreeningud vabas õhus. 17. mail avatakse baaride-restoranide siseruumid ning lihtsustatakse mõnevõrra välismaale reisimist. Ning kõige rohkem oodatakse Suurbritannias 21. juunit, sest selleks päevaks lubas peaminister Johnson kaotada kõik kogunemispiirangud. Mitte kunagi varem ei ole ühele esmaspäevale planeeritud sedavõrd palju ööklubide taasavamisi, reive, muusikafestivale, hobuste võiduajamisi ja muid meelelahutusüritusi, mis tavapäraselt seostuvad nädalavahetusega. Samas jäävad kiirtestid veel mõneks ajaks kontorielu lahutamatuks osaks, samuti testitakse iganädalaselt ka koolilapsi.

Elu on taastunud Londoni kuulsas Soho südames, kus mitmed tänavad on muudetud autovabaks välirestoranide alaks. Maikuus saab süüa juua juba restoranide ja kõrtside siseruumides.

Brexiti-järgne kaubavahetus

Kui UK-EL kaubanduslepet ümbritsev segadus ning poliitiline kähmlus viisid enne brittide tolliliidust lahkumist selleni, et eelmise aasta lõpus kasvas kaubavahetus Briti saarte ja mandri-Euroopa vahel 15-20%, siis esimese kvartali jooksul vähenes kaubavahetuse maht pea samas ulatuses. Peamine muutus, mis mõjutab Eesti tootjaid kauba Suurbritanniasse saatmisel, on kauba deklareerimise nõue. Samuti on karmistunud inimeste liikumise reeglid, mis mõjutab Eestist saabuvaid paigaldajaid või töömehi. Kogu immigratsiooni ja inimeste liikumise temaatika on veel üpris segane, kuid ekspordinõunikuna püüan konkreetsete küsimuste korral kaasa aidata kiire lahenduse leidmisele.

Hiljuti laekus Suurbritanniast ka üks rõõmusõnum Eesti ettevõtja eduloo kohta - Londonis resideeruva Eesti ettevõtja Sten Saare asutatud Zego kaasas järjekordse rahastusvooru käigus 108 miljonit naela ning Eesti on taas ühe meiega seotud ükssarviku võrra rikkam. Oma töös ekspordinõunikuna näen üha enam Eestiga seotud edulugusid esile kerkimas just tarkvara-kui-teenus (SaaS) segmendis - pakutakse lahendusi raamatupidamissüsteemidest kuni müügitarkvara ja laomüügi digitaliseerimiseni.

Lõpetuseks tasub veel üle korrata üks tarkusetera, mis aitab vältida arusaamatusi ja mainekahju Briti turule sisenemisel või laienemisel - kuigi eestlasi peetakse headeks inglise keele oskajateks, ei ole siin kasutatav inglise keel päris sama, millega kodusemas keskkonnas harjunud oleme. Arvestades siinse turu nüansirohkust ja detailikesksust, tasub investeerida ka sisuloome kvaliteeti, ehk turundusmaterjalide koostamiseks ning redigeerimiseks tuleks siiski palgata professionaalne inglise keelt emakeelena kõnelev copywriter.

Andreas Heiki Pant Andreas Heiki Pant
EASi ekspordinõunik Suurbritannias
heiki.pant@eas.ee
tel: + 44 (0) 207 838 5395
mob:+ 44 (0) 750 865 8091
X