Strateegiline tehnosiire ehk innovatsiooni kiirtee

06.05.2021

EASi tehnoloogiasiirde teenuste juht Siim Kinnas 

Eesti ettevõtetele heidetakse sageli ette, et nad ei ole piisavalt innovaatilised. Väljapääsuks pakutakse, et uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks peaks tegema rohkem koostööd ülikoolide ja teiste teadus- ja arendusasutustega. Samas võivad seda proovinud ettevõtted kinnitada, et see ei ole ei kiire, odav ega kaugeltki mitte kindel tee ärilise eduni. Ometi on võimalusi, kuidas ettevõtted saavad võtta mõned otseteed, et tõsta enda efektiivsust, kiiremini innovatiivseid tooteid ja teenuseid arendada ning seeläbi turul konkurentsieelis saavutada.

Kui lähtuda viimaste aastakümnete jooksul tehtud uuringutest innovatsiooni arendamise teemal ettevõtetes, siis näeme, et üheks olulisemaks uudsete toodete ja teenuste turule toomise käivitaja on teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate liikumine inimeste ja organisatsioonide vahel, ehk teadmus- ja tehnoloogiasiire. See aga eeldab valmisolekut kõikidelt osapooltelt ning siin on Eestis palju arenguvõimalusi.

Youtube kui innovatsiooniplatvorm

Teadmiste ja innovatsiooni kättesaadavaks muutumine ning vaba jagamine on muutunud üheks suurimaks majandusarengu ja innovatsiooni kütuseks. Olulist rolli mängib sealjuures erinevad interneti keskkonnad nagu Youtube, kus leiutajad ja arendajad heal meelel oma viimaseid saavutusi miljonitele jälgijatele demonstreerivad.

Hästi väljakukkunud lahendused võetakse ka teiste poolt kasutusele ning tihti arendatakse neid veel edasi kuni lõpuks tabab ka mõni ärksam ettevõtja turuvõimalust ja loob nii-öelda ametliku toote. Näitab ju suur kasutajaskond, et turg on probleemi ja lahenduse ära valideerinud. Seega on tööstuslikul tasemel poleeritud tootega välja tulemine juba märksa vähem riskantne.

Nii loodi, näiteks, mägijalgrattad, tänapäevased polüuretaanratastega rulad, vormivad sukapüksid, aga ka sellised äärmiselt olulised arendused nagu südame-kopsu-masin, mis kopsukahjustusega inimeste verd hapnikuga rikastab. Kõikide nende lahenduste puhul ei pidanud ettevõtted turunišši piisavalt atraktiivseks, et ise seal tootearendusse panustada. Peale toodete valideerimist juhtkasutajate poolt võeti need aga edukalt kasutusele

Klientide kaasamine tootearendusse

Kasutajainnovatsioone rakendab äris ka näiteks Lego, kes juba mõnda aega oma uusi mudeleid crowdsource’ib. Nimelt on nad loonud platvormi, kus Lego fännid panevad pilte enda ehitistest ning teised saavad hääletada, kuivõrd see neile meeldib. Vähemalt 10 000 häält kogunud ideed lähevad ametlikule ülevaatamisele ning osadest saavad päris Lego komplektid, mida saab poest osta.

Kuvatõmmus Lego Ideas veebilehelt

Kui LEGO tundub lapsemäng, siis tööstusgigant General Electric kogub inimkeha sisse vaatamiseks kasutatavate MRT-seadmete (magnetresonantstomograaf) tarkvara spetsiifilisi edasiarendusi kasutajatelt meditsiiniasutustes. Need valideeritakse ja tehakse siis ka teistele kättesaadavaks. Sellega tõstetakse nii oma seadmete väärtust ja eluiga kui ka laiendatakse rakendusalasid. Rääkimata Teslast, kus üks säuts Twitteris Elon Muskile võib kaasa tuua olulise arenduse juba järgmise tarkvarauuendusega.

Uurimistööde käigus tekkinud teadmise ja oskuste pakendamine ehk tehnosiiire

Ülikoolides ning teadus- ja arendusasutustes nagu Fraunhoferi instituudid või Euroopa tuumauuringute keskus CERN tegeletakse teadustöö käigus tekkinud uute teadmiste ja tehnoloogiate ühiskonnale kättesaadavaks tegemisega teadmus- ja tehnoloogiasiirde ehk lühemalt tehnosiirde egiidi all. Erinevalt kasutajate loodud lahendustest, mis lahendasid mingisugust isiklikult tunnetatud probleemi, on paljud teadustööst lähtuvad tehnoloogiad justkui küll uudsed lahendused, aga ettevõtetele mõistetavaid probleeme, mida need lahendaksid, ei ole veel olemas või vähemalt probleemi omanikud ei tea, et neile võiks üldse lahendusi olla või kust neid otsida.

Seetõttu püüavadki ülikoolid ja teised teadus- ja arendusasutused uurimistööde käigus loodud teadmisi, oskusi ja tehnoloogiaid ise pakendada viisil, et mõni ettevõte saaks need üle võtta, neid edasi arendada ja neist oma ärimootorile kütust villida.

Nii võib iga ettevõte CERNist, mis tundub justkui kauge ja kättesaamatu teaduse etalon, omale litsentseerida ka sisuliselt valmis toote näiteks torulõikesae näol. Samas on palju ka selliseid avastusi ja tehnoloogiaid, millest tooteni jõudmine võib võtta palju aega ja raha ning lõpuks ka üldse mitte õnnestuda – nagu sageli juhtub biotehnoloogia ja ravimiarenduse valdkondades.

Teadus- ja arendusasutuste poolne tehnosiire on paratamatult ülesmäge võistlus. Vastav infosignaal võimalikust lahendusest peab tabama ettevõtet täpselt sel hetkel, kui neil probleem tekib. Väga lihtsustatult öeldes – spetsiifilisest torulõikamise tehnoloogiast on abi siis, kui on vaja päriselt torusid lõigata. Ehk olemas peab olema ka nõudlus.

Pakkumine on, kuidas tekitada nõudlus?

Seega usume EASis, et Eesti majandust aitab innovaatilisemaks muuta teadlik tegutsemine tehnoloogiasiirde valdkonnas ning tuleme siin ettevõtetele ja avalikule sektorile appi. 2021. aasta jooksul teeme EASis ettevõtjatele järjest kättesaadavaks uued teenused, tööriistad ja võrgustikud, mis aitavad leida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid toodete ja teenuste arendamiseks, mida pakuvad nii kasutajad-innovaatorid, teised ettevõtted kui ka teadus- ja arendusasutused.

Näiteks aitame ettevõttetel otsida lahendusi ja tehnoloogiaid teadus- ja patendikirjandusest ning avatud innovatsiooni platvormidelt. Samuti nõustame arendus- ja koostöölepingute ning nendes olevate intellektuaalomandi punktide läbirääkimiste osas. Kõrgpilotaaž tehnosiirde valdkonnas on enda tehnoloogiate ja intellektuaalomandi pakendamine ja litsentsivõtjate leidmine.

Teadlik ja strateegiline tegelemine tehnosiirdega võimaldab ettevõtetel pääseda ligi teadmistele ja oskustele, mille ise välja arendamine oleks oluliselt kallim, üle jõu käiv või lihtsalt mõeldamatu. Kui te täna ei tea, mis võimalused üldse olemas on, siis tule räägi meie ekspertidega EASist.

X