Starditoetus on hoogu andnud ettevõtetele üle Eesti

10.04.2019

Aprilli alguses andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavale ettevõtjale suunatud teenused ning sealhulgas starditoetuse üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Ettevõtja jaoks jääb esimeseks kontaktpunktiks endiselt kohalik maakondlik arenduskeskus. Alates 2011. aastast on starditoetust saanud ligi 1800 projekti, kokku 17,6 miljoni euro ulatuses, keskmise toetusega ca 10 000 eurot.

„EASi jaoks on alustavale ettevõtjale suunatud teenuste üleandmine üks osa laiemast strateegiast ning võimaldab keskenduda senisest veel enam eksportivate ja kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete toetamisele,“ selgitas EASi juhatuse liige Sigrid Harjo.

Statistika näitab, et starditoetust saanud ettevõtetel on keskmiselt kolm töötajat ning müügitulu ulatub kaks aastat peale toetuse kasutamist 150 000 euroni. „Ainuüksi tööjõumaksude pealt on võimalik näha, et tegemist on riigi jaoks kasuliku investeeringuga – keskmiselt kulub starditoetust saanud ettevõttel tööjõukuludele aastas 30 000 eurot. Lisaks rahaliselt mõõdetavale tulule on starditoetus oluline ka ettevõtliku mõtteviisi levitamisel,“ selgitas Harjo ning lisas, et starditoetus aitab ettevõtet käivitada läbi esimese n-ö rahasüsti ja saada toetust käivitamisega kaasnevateks kuludeks ajal, kui ettevõte tulu veel ei teeni.

„Ootuspäraselt on enim taotlusi laekunud Harjumaalt, kus luuakse ka kõige rohkem ettevõtteid - järgnevad Tartumaa ja Pärnumaa. Võttes arvesse ka üldist ettevõtlusaktiivsust maakondades ehk alustavate ettevõtete arvu, on toetusi jagunenud suhteliselt võrdselt üle Eesti,“ ütles Harjo ning tõi välja, et võrrelduna üldise ettevõtlusaktiivsusega on kõige enam on toetusi saadud Saaremaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Pärnumaal.

Harjo sõnul on siin on oluline roll maakondlike arenduskeskuste aktiivsel tööl alustavate ettevõtete nõustamisel ja starditoetuse pakkumisel.

Kõige rohkem on starditoetust taotletud masinate, seadmete ja muu materiaalse põhivara soetamiseks, see moodustab 82% kuludest. „Finantsiliselt kõige keerulisem ongi alustaval ettevõttel teha investeeringuid seadmetesse ja põhivarasse, mida üldjuhul alustavad ettevõtjad alati vajavad, näiteks hambaarsti kabinettide sisseseade ja tööriistad, kohvikute köögiseadmed, CNC pingid tootmisettevõtetele ja ühe huvitava näitena võib välja tuua ballistilised vestid soetanud turvafirma,“ rääkis Harjo.

Põhivarale järgnevad äriprojekti elluviimiseks vajalike turundustegevuste (8%), rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud (6%) ning ettevõtte käivitamisega seotud tööjõukulud (3%).

Kõige suurema osa ehk 36% toetuse saajatest moodustavad erinevad tootmisettevõtted (mööbel, puit, metall, riided jm), populaarsed on ka teenusettevõtted 28% (arhitektuur, mootorsõidukite remont, spordi-, lõbustus ja vaba aja tegevused jm). Võrdselt 13% moodustavad ehituse ja toitlustusega soetud ettevõtted ning 6% moodustavad IT ning 4% meditsiiniteenustega seotud ettevõtted.

Test, kas sinu ettevõte saab starditoetust taotleda?

  • Kas ettevõte on tegutsenud vähem kui 2 aastat?
  • Kas on olemas äriplaan ja selle teostamiseks vajalik omafinantseering?
  • Kas on valmis toode või teenus vähemalt prototüübi tasandil?
  • Kas ma suudan hinnata oma toote või teenuse väärtust kliendi jaoks?

Kui vastasid jaatavalt kõigile neljale küsimusele, siis pöördu edasisteks konsultatsioonideks oma maakondliku arenduskeskuse poole.

Rohkem infot: www.arenduskeskused.ee/teenused/starditoetus

X