Saksamaa majandussektorite turuülevaated

Saksamaa majandus kosub, kuigi väga mõõdukas tempos. Liitvabariigi valitsus prognoosib käesoleva aasta majanduslanguseks 5,8 %. Kriisieelset olukorra taastumist ennustatakse mitte enne kui 2022. aasta alguseks. Erinevates majandussektorites on mõistagi erinevusi. Millised need on ja mida peaksime Saksamaa äripartneritena teadma ning kas üldse saame midagi ette võtta?
Saksamaa kasvuprogrammi fookussektorite aktuaalsed ülevaated 2020. aasta septembri seisuga.

  • Elektroonikatööstus

    Saksamaa on Euroopas juhtiv elektroonika- ja mikrosüsteemitehnoloogia tootmise ja müügi turg, kus tegutseb üle 3600 ettevõtte, millest 65% on keskmise suurusega (kuni 100 töötajat). Ainuüksi elektrooniliste tootmisteenuste (EMS) valdkonnas töötab 525 Saksa ettevõtet. Elektroonikatööstus moodustab kuuendiku Saksamaa nn varjatud tšempionitest ning veerandi Saksamaa patenditaotlustest ning teadus- ja arenduskulutustest. 2019. aastal saavutati müüginäitajaks 191 miljardit eurot (11% Saksamaa tööstustoodangust ja umbes 3% SKPst). Elektroonikatööstusel on 45% ehk nominaalselt 86 miljardi euroga Saksamaa kõigi suurte tööstussektorite seas kõrgeim lisandväärtuse määr.

    216 miljardi euro suurune eksport ja 197 miljardi euro suurune import (2019) näitavad sektori kõrget rahvusvahelistumise taset ning sõltuvust rahvusvahelisest turust. Peamised eksporditurud on Hiina (22 miljardit eurot), USA (19 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (14 miljardit eurot), impordis domineerivad Hiina (54 miljardit eurot), USA (13 miljardit eurot) ja Tšehhi (11 miljardit eurot). Seega on see sektor müüki aluseks võttes autotööstuse ja masinaehituse järel suuruselt kolmas tööstusharu. Elektroonikatööstus on progressi võimaldav tehnoloogiaharu, mida rakendatakse peaaegu kõigis majandusvaldkondades. See sektor on erakordselt innovaatiline – kolmandiku müügist annavad uued tooted. Saksamaa elektroonikasektor jaguneb järgmisteks harudeks: automatiseerimine (elektriajamid, lülitusseadmed / tööstuslikud juhtimisseadmed, mõõtetehnika/andurid), energiatehnoloogia, elektromeditsiin, info- ja sidetehnoloogia, elektrikodumasinad, valgustehnika, olmeelektroonika ja elektroonikakomponendid. Saksamaa elektroonikatööstus on piirkondlikult koondunud Baieri (32%), Baden-Württembergi (22%), Nordrhein-Westfaleni (17%) ja Saksimaa liidumaadesse. Ärisuhete arendamiseks on huvitavad  Saksamaa elektroonikaklastrid, mis on sisult väga erineva suunitlusega ning hõlmavad tootmisettevõtteid, teadusasutusi, teenusepakkujaid ja kasutajaid. Silicon Saxony on üks suurimaid elektroonika ja IT/C klastrivõrgustikke Euroopas. Sellesse kuulub üle 350 liikmesettevõtte, sealhulgas pooljuhtide tootjad, nagu Global Foundries, Infineon, NXP ja X-Fab. Sektori teised klastrid on microTec Südwest (Baden-Württemberg) bwcon baden württemberg: connected, NMWP.NRW klaster NanoMikroWerkstoffePhotonik,  jõuelektroonika klaster (Baieri), mehhatroonika ja automatiseerimise klaster (Baieri) ning bayern photonics.

    Saksamaa elektroonikasektori praegused kesksed teemad on peale üliväikeste elementide tootmise ning samaaegse protsessorite ja salvestite jõudluse suurendamise: meditsiinielektroonika (diagnoosimine ja üha enam ka ravi), orgaaniline elektroonika, servtöötlus, sisseehitatud süsteemid asjade interneti, M2M ja tehisintellekti rakenduste jaoks. Erialaliidus  ZVEI, VDMA ja Bitkom asutasid septembris koos 20 masinaehitus- ja elektritööstusettevõttega tööstuse 4.0 kasutajaorganisatsioonina ühenduse Industrial Digital Twin Association (IDTA). Eesmärk on ühendada paralleelsed arendussuunad, moodustada tööstuslik digikaksik ja kujundada sellest avatud lähtekoodiga lahendus. See on tugev märk sellest, et kriisist hoolimata pööratakse tähelepanu tuleviku kesksetele arendusprojektidele.

    Sektori praegune olukord, COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Elektroonikasektor tuleb kriisiga küll paremini toime kui masinaehitus ja autotööstus, kuid ka selles valdkonnas on pandeemia mõju tohutu. 2020. aasta esimese seitsme kuuga ulatus sektori müügitulu ZVEI andmetel 100 miljardi euroni ja oli seega 8,5% väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Riigisisesed tulud kahanesid 7,5%, välismaised tulud 9%. Eriti tugev oli euroala müügi vähenemine – veidi alla 11%. Ärikliima on augusti andmetel nüüdseks juba neljandat kuud järjest taastunud, ehkki sellele on kaasa aidanud vaid praegune olukorra hinnang. Äriootused juuliga võrreldes taas mõnevõrra kahanesid. Laekunud tellimuste arv oli jaanuarist juulini eelmise aasta näitajast pea 10% väiksem, tootmisvõimsuse rakendusaste oli juulis 75%. Elektroonikatööstus kohaneb seega nõudlusega olulistes kliendisektorites, nagu masinaehitus, auto- ja lennutööstus. Teisalt on tellimused energeetika, raudteetehnika, julgeoleku ja sõjatehnoloogia kliendisektorites suhteliselt stabiilsed. Kui tootjahinnad kerkivad veidi (juulis +0,4%), siis materjalikulud kahanevad (jaanuarist juulini: –0,4%). Tööhõive elektroonikasektoris vähenes vaid pisut – ligikaudu 1%. Enamik ettevõtteid kasutab eelkõige lühendatud tööaega ja tööajaarvestuse kontosid, et oma oskustöölisi ettevõttes hoida.

    Valitsuse meetmed

    COVID-19 tagajärgede leevendamiseks suunatud meetmepakett ettevõtetele on liiduvabariigi ajaloo suurim abipakett – senised dotatsioonid (seisuga 08.09) on kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimisfondid, käendused ning idufirmade toetuspakett. Võetud meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerida edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha eesmärk on säilitada tööjõudu ja likviidsust ning kindlustada ostujõud kriisi ajal. Abikõlbulikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kõige rohkem 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%) ning alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult.

    Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40/50/80% püsikuludest juhul, kui müük on kahanenud vähemalt 40/50/70%. Maksimumnõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõttes 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõttes 15 000 eurot. Föderaalse majandusministeeriumi andmetel oli 22. septembriks esitatud 76 500 taotlust mahuga ligikaudu 1,1 miljardit eurot ja heaks kiidetud umbes 772 miljonit eurot.

    Maksude vähendamise meetmed

    Et likviidsust ja ostujõudu suurendada, leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised: käibemaksumäärade ajutine (01.07–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25% amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele;

    maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Maksejõuetuse avalduse esitamise kohustust ülevõlgnevuse tõttu pikendati kuni 31. detsembrini 2020.

    Need toetused ja vahendid on sektori stabiliseerimiseks äärmiselt olulised, kuid on vaid ajutine abinõu. Otsustav on see, et majandus ja Saksamaa elektroonikatööstuse kliendisektorid taastuksid rahvusvaheliselt.

    Järgmise 12 kuu äriväljavaated – „Sõit nägemisulatuse järgi“

    Saksamaa elektritööstus näeb võimalusi kriisist järk-järgult väljuda. Näib, et madalpunkt on ületatud, kuid lähikuudel on siiski tõenäoline vähem dünaamiline taastumine. Järgmiseks kuueks kuuks loodab praegu 27% ettevõtetest äritegevuse kasvu ja 53% arvab, et see jääb samaks. 20% ettevõtetest lähtub langusest.

    Käesolevaks, 2020. aastaks arvestab ZVEI praegu Saksamaa elektritööstuses tootmise ja müügi kahanemisega suurusjärgus 7–8%. ZVEI eeldab sel aastal langust ka ülemaailmsel elektroonikaturul, millest enam kui 60% asub praegu Aasias. Miinus kolme protsendiga peaks see aga kujunema suhteliselt madalamaks kui teistes maailma piirkondades.

    Üldiselt tuntakse ka elektroonikasektoris oodatava majandusarengu suhtes äärmiselt suurt ebakindlust. Seetõttu jätkavad ettevõtted „sõitu nägemisulatuse järgi“. Elektritööstusele, mille innovatsioonitsüklid on suhteliselt lühikesed, on sel aastal suur probleem ka asjaolu, et jäetakse ära või lükatakse edasi rahvusvahelised juhtivad erialamessid Hannover Messe, Light + Building, Control, SMTconnect, IFA, automatica, electronica, SEMICON Europe, SPS, Sensor + Test ja embedded world, kuna neid peetakse nii innovatsiooni kui ka uute projektide peamiseks tõukejõuks. Mõned pakutavad digiformaadid võimaldavad küll saada teavet – kuigi see võib olla puudulik – praeguste arengusuundumuste kohta sektoris, kuid valdkonna sees jääb puudu interaktiivsest mõttevahetusest.

    Kuidas kohaneda Saksamaa praeguse majandusolukorraga?

    Paljusid projekte ja tellimusi venitatakse või lükatakse need sootuks edasi. Sellest hoolimata tuleks jätkata suhtlemist äripartneritega, pakkuda ühiseid lahendusi ning näidata üles mõistmist, kui prioriteedid ja tähtajad muutuvad. Kuna ärireisid on väga piiratud, pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Ka digitaalsete messiformaatide kasutamine sobib suurepäraselt, et end sektori peamiste suundumuste ja arenguga kursis hoida. Kasutage neid pakkumisi aktiivselt ja näidake üles huvi. Olemasolevate äripartneritega saate ühendust pidada veebikohtumiste kaudu!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkepausile. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele: Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma äritegevuse mudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? Kas teie vanad turuhinnad on ajakohased? Mida teeb teie konkurent? Milliseid sõnumeid ja mis kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRMi.

    Uute ärisuhete sõlmimine: soovitused

    Haarake kinni praegustest suundumustest, nagu Smart Cities, Smart Mobility, Smart Metering, Smart Agriculture, Tööstus 4.0, M2M, kihtlisandustootmine, ennetus- ja kaughooldus, ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele tulevikuteemade probleemide lahendajaks. Kasutage selleks Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Nii võiks Eesti olla tööstuse 4.0 tulevikutootmise päriselu labor. Elektroonikal on kõigis valdkondades keskne roll arengut võimaldava tehnoloogiana.

    Valmistuge selleks, et kui majandus elavneb, saaksite rahuldada nõudluse kasvu, mis võib ületada olemasolevat tootmisvõimsust. Pärast koroonat saabuvas uues argielus võidakse tarneahelad ajutiselt seada sisse pigem kohalikul/piirkondlikul tasandil, paindlikumalt, läbipaistvamalt ning võimaluse korral topeltkindlustatuna. Praeguste küsitluste järgi kavatseb osa ettevõtteid oma rahvusvahelisi tarneahelaid regionaliseerida ja mitmekesistada. Esitlege end kui spetsialisti ja Saksa ettevõtete võimalikku tootmispartnerit.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ja erialaüritusi ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ning kliendikülastusi on võimalik teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid?

    Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja töötajate isikuprofiile (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma valdkonna messide kataloogi ning otsige sealt asjakohaseid kontakte ja muud teavet: electronica (virtuaalne/09.–12.11), SEMICON Europe (Digital Forum), SPS (virtuaalne/24.–26.11), automatica 2020 (08.–11.12.2020).

    Osalege virtuaalsetel võrgustiku Enterprize Europe (EEN) koostööfoorumitel, nagu koostööfoorum masinaehituse allhankijate messi FMB 2020 raames (04.–06.11) või koostööfoorum MEDICA Healthcare Brokerage Event 2020 (15.10.2020–29.03.2021) või ka WindEnergyMatch 2020 (01.–04.12). 

    Saksamaa elektroonikatööstus jääb ka COVID-19 ajal ja pärast seda äärmiselt huvitavaks kliendiks, koostööpartneriks ning uuendusliku tehnoloogia tarnijaks. Seega jätkake tegevust allhankija, masina- ja seadmetootja või sektori teenuseosutajana.

    Jens Ullmann

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

     

  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor

    Saksamaa valdavalt 110 000 keskmise suuruse ettevõttega IKT-sektor, saavutas 2019. aastal ligi 170 miljardi euro suuruse lisandväärtuse (+1,7%). Sektori riistvara (37% müügist) ettevõtete arv väheneb (6500), samas kui IKT-teenuste sektoris (63% müügist) nende arv kasvab. Valdkonnaülese tehnoloogiana võimaldab ja käivitab IKT arvukalt toote- ja protsessiuuendusi peaaegu kõigis teistes tööstusharudes. IKT-sektorit esindab kolm erialaliitu: Bitkom – Bundesverband Informationswirtschaft, Telekommunikation und neue Medien e.V. (2700 ettevõtet), eco – Verband der Deutschen Internetwirtschaft e.V. (1100 ettevõtet) ja BVDW – Bundesverband Digitale Wirtschaft e.V. (700 ettevõtet).

    Isegi kui Saksamaa on innovatsiooni maailmameister, ei piisa IT-taristust digiuuenduste edendamiseks. Seda näitab eri riikide digikonkurentsivõime iga-aastane edetabel IMD World Digital Competitiveness Ranking. 2019. aastal oli Saksamaa 63 hinnatud riigi seas 17. kohal. Asjaolu, et Saksamaa on nii kaugel taga, tuleneb muu hulgas sellest, et riigil on halvad tulemused paljude regulatiivsete ja tehnoloogiliste raamtingimuste kriteeriumide arvestuses, nagu ettevõtete asutamine (48), kommunikatsioonitehnoloogia (55), mobiilse lairibaühenduse abonentide arv (54) ja traadita lairibaühendus (48). Ka andmekaitse rakendamist nähakse Saksamaal digiarengu takistusena.

    Saksamaal tehakse praegu palju uuendusi, mida tõukavad tagant majandus ja eelkõige suuremad tööstusettevõtted. Üks näide on Siemensi katsekeskus Nürnbergis, kus 2019. aasta novembris võeti kasutusele privaatne 5G-võrk. Ka tööstuse 4.0 valdkonnas peetakse Saksamaad teerajajaks. Enne koroonapandeemiat oli Saksamaa majandus ligi kümme aastat kõrgseisus. Hoogsa majanduskasvu tingimustes ei tundu tõenäoliselt pakilise vajadusena investeerida aega ja raha digipöördesse. Ühenduse Bundesverband Informationswirtschaft, Technologie und Medien (Bitkom)  hiljuti korraldatud küsitlus näitas, et 2020. aasta alguses oli ainult ühel ettevõttel neljast kavas investeerida digitaalsetesse ärimudelitesse.

    2019. aasta alguses võttis Saksamaa vastu digipöörde strateegia, et varustada kogu Saksamaa 2025. aastaks kiire internetiühendusega ja saada juhtivaks 5G-rakenduste turuks. Saksamaa esitas juba 2018. aastal tehisintellekti strateegia, 2019. aastal järgnes sellele plokiahela strateegia. Nende strateegiate elluviimine edeneb siiski vaevaliselt. Selle põhjus on esiteks väljakujunenud föderaalstruktuur, aga ka järjepidev üldkava ning riigi ja erasektori koostöö puudumine. Digihalduses (e-valitsus) on üksikute liidumaade, aga ka nende eri linnade vahel suured erinevused: Bitkomi indeksis Smart City Index 2019 on IT ja kommunikatsiooni vallas parimad tulemused Kölnil (Nordrhein-Westfalen) 83,5 punktiga 100 võimalikust.

    Saksamaal on arvukalt piirkondlikke IKT-klastreid, mis hõlmavad tootjaid, teenuseosutajaid, kasutajaid ja teadusasutusi. Näited: IKT, meedia ja loomemajanduse klaster Berliinis-Brandenburgis; Badenis-Württembergis: Connected e.V. bwcon, InnoZent OWL (Nordrhein-Westfalen), BICCnet – Bavarian Information and Communication Technology Cluster, IT logistika klaster (Baieri).

    Sektori praegune olukord, COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Digivaldkonnas jätkub meeleolu paranemine pärast vahepealset koroonakriisiaegset langust. Augustis hindasid IT- ja telekommunikatsiooniettevõtted praegust ettevõtlusolukorda paremaks kui eelmisel kuul. Olukorra indeks kasvas 3,9 punkti võrra 19,6 punktini. Seega jätkub viimaste kuude positiivne areng. Ettevõtete ootused lähikuudeks on seevastu veidi kahanenud.

    Bitkomi hiljutise uuringu järgi on pandeemia ajal paljud ettevõtted hädas tegevuse jätkamisega andmekaitse eeskirjadest lähtudes. Paljusid abivahendeid, mis hõlbustavad näiteks kodukontoris töötamist, kasutati andmekaitse kaalutlustel ainult piiratud ulatuses või ei kasutatud neid üldse. Pea iga neljas ettevõte (23%) loobus andmekaitse kaalutlustel koostöövahenditest. Veel 17% kasutas neid rakendusi vaid piiratud ulatuses. Pilveteenuseid, näiteks veebimälu, ei kasutanud täismahus üks neljandik (26%) ettevõtetest ja 2% loobus neist täielikult. Igas kümnendas ettevõttes (10%) piirati videotelefoni kasutamist ja 3% ei saanud andmekaitsenõuete tõttu kasutada sobivaid videokonverentsisüsteeme. 4% ettevõtetest märgib, et andmekaitse-eeskirjade järgimiseks peavad nad ettevõttes piirama sõnumiteenuste kasutamist.

    Bitkom sõnastas seoses koroonakriisi nõuetega Saksa poliitikutele „Kümme õppetundi digiriigile“.

    Valitsuse meetmed

    Föderaalvalitsuse juunis vastuvõetud majanduse elavdamise pakett sisaldab eraldi punkti digiteerimise kohta (tehisintellekt, kiirendatud 5G väljaehitamine, kvanttehnoloogia). COVID-19 tagajärgede leevendamiseks mõeldud meetmepakett ettevõtetele on liiduvabariigi ajaloo suurim abimeede – senised dotatsioonid moodustavad kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimise fondid, käendused ning idufirmade toetuspakett. Võetud meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerida edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha eesmärk on säilitada tööjõudu ja likviidsust ning kindlustada ostujõud kriisi ajal. Abikõlblikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kõige rohkem 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%) ning alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult.

    Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40/50/80% püsikuludest juhul, kui müük on kahanenud vähemalt 40/50/70%. Maksimumnõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõttes 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõttes 15 000 eurot. Föderaalse majandusministeeriumi andmetel oli 22. septembriks esitatud 76 500 taotlust mahuga ligikaudu 1,1 miljardit eurot ja heaks kiidetud umbes 772 miljonit eurot.

    Maksude vähendamise meetmed. Et likviidsust ja ostujõudu suurendada, leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised: käibemaksumäärade ajutine (01.07–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25% amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele;

    maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Maksejõuetuse avalduse esitamise kohustust ülevõlgnevuse tõttu pikendati kuni 31. detsembrini 2020.

    Eelkõige oodatakse majanduse elavdamise paketist tõuget digiteerimiseks ja uuendusteks lähitulevikus ja pikemas perspektiivis.

    Järgmise 12 kuu väljavaated: paistab õrn lootuskiir

    Juunis prognoosis tööstusharu ühendus Bitkom COVID-19 tõttu mõõdukat kulutuste kahanemist infotehnoloogias, telekommunikatsioonis ja olmeelektroonikas (–3,3%) mahuga 163,5 miljardit eurot. Infotehnoloogias oodatakse 2020. aastaks 2019. aastaga võrreldes 88,2 miljardi euro suurust müügimahtu – kahanemine 5,6%. Tarkvara- ja IT-teenuste puhul peaks turumaht vähenema eeldatavasti 4,0 ja 5,4%, vastavalt 25,2 ja 38,7 miljardi euroni. IT-riistvara sektoris arvestatakse müügi kahanemisega 7,5% 24,2 miljardi euroni.

    Telekommunikatsioon kasvab 2020. aastal enam-vähem stabiilselt 0,4% 67,1 miljardi euroni. Telekommunikatsiooni lõppseadmete turg on –1,1%ga kerges languses mahuga 11,2 miljardit eurot. Eeldatavasti suurenevad investeeringud telekommunikatsiooniteenustesse ja -taristusse 2020. aastal mõõdukalt: vastavalt 0,7% 48,8 miljardi euroni ja 0,5% 7,1 miljardi euroni.

    Olmeelektroonika müük on endiselt languses. 2020. aastal oodatakse turumahtu 8,2 miljardit eurot (–7,0%).

    Kuidas kohaneda Saksamaa praeguse majandusolukorraga?

    Paljude IKT-projektide ja tellimustega venitatakse või lükatakse need sootuks edasi. Sellest hoolimata tuleks jätkata suhtlemist äripartneritega, pakkuda ühiseid lahendusi ning näidata üles mõistmist, kui prioriteedid ja tähtajad muutuvad. Väga piiratud ärireisivõimaluste tõttu pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Ka digitaalsete messiformaatide kasutamine sobib suurepäraselt, et end sektori peamiste suundumuste ja arenguga kursis hoida. Kasutage neid pakkumisi aktiivselt ja näidake üles huvi. Olemasolevate äripartneritega saate ühendust pidada veebikohtumiste kaudu!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkepausile. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele. Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma äritegevuse mudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? COVID-19 on põhjustanud nõudluse kasvu paljude IKT-toodete ja -teenuste järele. Kas vanad turuhinnad kehtivad endiselt? Mida teevad teie konkurendid? Milliseid sõnumeid ja mis kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRMi.

    Uute ärisuhete sõlmimine: soovitused

    Koroonapandeemia tulemusena on Saksamaa haldus ja majandus valusalt kogenud vajadust teha tasa digitaalne mahajäämus e-valitsuse, hariduse ja tervishoiu valdkonnas. Paljud keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud kulusid kokku hoidma ja töötajaid koondama ning kasutama selleks ka digiteerimist. Haarake kinni praegustest suundumustest, nagu 5G, pilvandme- ja servtöötlus, tehisintellekt, plokiahel, M2M, tööstus 4.0, nutikad linnad, arukas põllumajandus ja mobiilsus, ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele tulevikuteemade probleemide lahendajaks. Kasutage selleks Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Eestil on potentsiaali olla Euroopas tööstuse 4.0 tulevikutootmise päriselu labor.

    Valmistuge selleks, et kui majandus elavneb, saaksite rahuldada nõudluse kasvu, mis võib ületada olemasolevat tootmisvõimsust.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ja erialaüritusi praegu ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ning kliendikülastusi on võimalik teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid? Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja töötajate isikuprofiile (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma sektori messide katalooge ning otsige sealt asjakohaseid kontakte ja muud teavet. Valmistuge põhjalikult osalema messidel 2021. aastal külastaja ja/või eksponendina. Võtke enda kavva ka väiksemad IKT-sektorite eriüritused, nagu SicherheitsExpo (21.–22.10) Smart Country Convention (27.–28.10), eMove360° Europe (Mobility 4.0 / 20.–22.10), PMRExpo (turvaline kommunikatsioon / 24.–26.11), IT-TRANS (arukas linnatransport / 01.–3.12), The smarter E Europe/ees/EM-Power (09.–11.06.2021), LogiMAT (Intralogistik/22.–24.06.2021), VISION (pilditöötlus/5.–7.10.2021), it-sa (IT-turvalisus/12.–14.10.2021). Osalege virtuaalsetel võrgustiku Enterprise Europe Netzwerk (EEN) koostööfoorumitel. 

    Jens Ullmann

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

  • Masinaehitus

    Masina- ja seadmetööstus on Saksamaa suuruselt teine ning kõige uuenduslikum majandusharu. Sektori 6500 ettevõtte (sh 90% VKE) seast pärinevad arvukad Saksamaa nn Hidden Champions (peidetud meistrid). Saksa masinaehitus on turuliider 19-s sektoris 31-st maailmas. Tähtsaimad valdkonnad on energiatehnika, ajamid, konveierid, ventilatsiooniseadmed, agrotehnika, ehitusmasinad, armatuurid, toiduaine- ja pakenditööstuse seadmed, vedelikutehnika, tööpingid, pumbad ning täppistööriistad.

    Masinaehituse peamised tarbijad on autotööstus, energiatehnika, keemia-/kunstmaterjalitööstus ja toiduainetööstus. Regionaalselt on masina- ja seadmetööstus koondunud järgmistesse liidumaadesse: Nordrhein-Westfalen, Baden-Württemberg, Bayern ja Sachsen. Seal leidub ka tugevaid klastreid (tootjad, uurimisinstituudid, idufirmad, tarbijad), kellel on masina- ja seadmetööstusele erinev mõju. Lisateavet klastrite, nende liikmete ja eesmärkide kohta leiate järgmistelt linkidelt: Saksamaa klastrite platvorm, Baden-Württembergi klastrite atlas, Produktion NRW (masinatööstuse-tootmistehnika kompetentsivõrgustik), Sachsen-Anhalti erimasina- ja seadmetööstus, Sachseni masinatööstus.

    Masina- ja seadmetööstus ei ole alates tööstus 4.0-st mitte ainult uusi võtmetehnoloogiaid (elektroonika, robootika, uued materjalid ja tarkvarad) ühendav tehnoloogiapioneer. Sektori tähtsus ilmneb olulistest majandusnäitajatest: see moodustab 229 miljardi eurose käibega (2019) u 3,5% Saksa SKT-st; 16% üleilmsest masina- ja seadmetööstuse kauba- ja teenusevahetusest ning selle 181 miljardi eurone (2019) ekspordikäive teeb ekspordimääraks 80%, mis on väga suur näitaja. 76 miljardi eurone impordikäive (2019) viitab komplekssetele rahvusvahelistele tarneahelatele. Selline tihe rahvusvaheline seos tekitab praegu probleeme – Saksa masina- ja seadmetööstus sõltub lõppude lõpuks avatud turust ning üleilmsest nõudlusest kvaliteetse investeerimiskapitali järele.

    Sektori seis, COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Masina- ja seadmetööstus võitleb praegu üleilmse koroonapandeemia tagajärgede ning rahvusvahelise kaubanduse üha kasvava protektsionismiga. Sellele lisandub tööstuslik struktuurinihe, mis paneb tarbimise seisma ühes tähtsas harus – autotööstuses. Kõik eelmainitu on toonud kaasa masinatööstuse tähtsate näitajate vähenemise (1. poolaastal). Tellimuste laekumine (–16%, millest välismaal –20%), võimsuse ärakasutamine (76% võrreldes 87%-ga 2019. a) ja toodang (–14%).

    Ettevõtted lühendatud tööaja ja töötajate vallandamise vahel. Viimasel kuuel kuul on üle poole küsitletud ettevõtetest töötajaskonda vähendanud, eelkõige vallandanud osaajaga töötajaid. Peale selle rakendatakse suurema paindlikkuse saavutamiseks selliseid meetmeid nagu tööajakontode kasutamine.

    Tarneahelad jäävad seisma. Koroonapandeemia tõi eriti just alguses kaasa tarneahelate märgatava kahanemise. Sellest hoolimata ei tee enamik masinatööstuse ettevõtteid katteallikates mingeid muudatusi. Üksnes viiendik püüdleb tarneahela regionaalsete pakkujate hulga suurendamise või rahvusvaheliselt mõjusa mitmekesistamise poole.

    Koroona sunnib digiüleminekule. Valdav enamik ettevõtteid tunnistab, et koroona on nende digiüleminekut kiirendanud. See puudutab esmajoones järgmisi valdkondi: turundus, IT, teadus- ja arendustöö ning teenindus. Messide ning ärireiside ärajäämise tõttu investeeritakse digivahenditesse ja -protsessidesse. Teeninduse valdkonnas kasutatakse üha rohkem kaughooldust.

    Finants- ja likviidsusvajadused kaetakse esmajoones omavahenditest. Koroona tõttu tekkinud likviidsusvajadust rahuldatakse esmajoones kulude vähendamise ja tööjõuhalduse optimeerimise abil. Täiendav laenamine pangast mängib rolli vaid iga viienda ettevõtte, riigiabi umbes iga kümnenda jaoks.

    Valitsuse meetmed

    COVID-19 tagajärgede leevendamiseks suunatud meetmete pakett ettevõtetele on liiduvabariigi ajaloo suurim abipakett – senised dotatsioonid (08.09 seisuga) on kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimisfondid, käendused ja idufirmade toetuspakett. Meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerimiseks edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha on suunatud nii tööjõu ja likviidsuse säilitamisele kui ka ostujõu kindlustamisele kriisi ajal. Abikõlbulikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kuni 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%), alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult.

    Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40%/50%/80% püsikuludest juhul, kui müük on vähenenud vähemalt 40%/50%/70%. Maksimaalne nõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõtte puhul 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõtte puhul 15 000 eurot.

    Maksude vähendamise meetmed. Likviidsuse suurendamiseks ja ostujõu parandamiseks leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised. Käibemaksumäärade ajutine (01.07.–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25%-lise amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele.

    Maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Maksejõuetuse avalduse esitamise kohustust ülevõlgnevuse tõttu pikendati kuni 31. detsembrini 2020.

    Järgmise 12 kuu väljavaated: paistab õrn lootuskiir

    Masina- ja seadmetööstus kannatab äralangenud sise- ja maailmaturu impulsside tõttu. Paljud ettevõtted arvestavad siiski tellimuste suurenemisega järgmise kuue kuu jooksul. Selgelt negatiivsed ootused on USA turu suhtes, nõrgad lootused Brasiilia, India, Suurbritannia, Venemaa ja EL-i turgude suhtes. Küsitletud ei näe peaaegu mingit perspektiivi Saksamaa siseturul. Ainus lootuskiir paistab praegu olevat Hiina.

    VDMA lähtub 2021. aastal sellest, et maailmakonjunktuur taastub, isegi kui see toimub ettevaatlikult ja mitte tingimata häireteta. 2021. aastaks arvestatakse 2%-lise tootmiskasvuga. Kriisieelsele tasemele kindlasti ei jõuta. Kasvu eeldus on, et koroonapandeemia ei halva turgusid ega tarneahelaid ning et masinatööstuse olulised tarbijariigid (USA, Hiina, Ühendkuningriik, Venemaa, Türgi) ei ole lasknud tõmmata end uutesse kaubanduskonfliktidesse. Seejuures ei saa kõik masinatööstuse valdkonnad taastumisest ühtviisi kasu: investeerimiskapitali pakkujad kannatavad võrdlemisi tugevasti turul endiselt valitseva suure ebakindluse pärast ja on tihtipeale peamised sügava struktuurinihke tõttu kahjusaajad.

    Kuidas sobitub Saksamaal valitsevasse majandusseisu teie äri?

    Saksa masina- ja seadmetööstuse hetkeseisu iseloomustab suur ebakindlus. Nii nagu teie, vaatavad ka teie kliendid ja partnerid tulevikku. Keegi ei suuda praegu usaldusväärselt hinnata, kuidas pandeemia rahvusvaheliselt areneb – on küll märke nn V-kujulisest taastumisest, kuid midagi kindlat väita ei saa. Praegu räägib kõik järsu taastõusu kõvera kasuks 2020. a teisel poolaastal. Asjatundjad lähtuvad sellest, et masina- ja seadmetööstus võib jõuda kriisieelsele tasemele alles 2023. aastal.

    Rahvusvahelised erialamessid. Saksamaal toimub 60% üleilmsetest tähtsamatest messidest. Nende jätkumine võib olla märk sellest, millal äri jälle suhteliselt normaalselt käima läheb. Rahvusvahelised erialamessid algavad küll uuesti 2021. aasta 2. kvartalis, kuid ei saavuta kindlasti kriisieelset osalejate ega külastajate arvu. 2020. aasta märtsist tühistati või lükati 2021. aastasse edasi kõik masina- ja seadmetööstuse Saksamaal toimuvad rahvusvahelised erialamessid: Hannover Messe, Drupa, Euroblech, Grindtec, Interpack, METAV, Tube, Wire, Control, Fakuma, IFAT, Motec, Sensor + Test, SPS, Stanztech. Mõned messikorraldajad on läinud üle digiformaadile: Hannover Messe Digital Days, SPS Connect

    Paljusid projekte ja tellimusi n-ö venitatakse või lükatakse need sootuks edasi. Suhelge oma äripartneritega, pakkuge välja ühiseid lahendusi ja näidake üles mõistmist. Väga piiratud ärireiside tõttu pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Võtke neist aktiivselt osa ja näidake huvi üles. Kasutage ära veebikoosolekuid!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkusele. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele. Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma ärimudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? Kas teie vanad turuhinnad on aktuaalsed? Mida teeb teie konkurent? Milliseid sõnumeid ja milliste kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRM-i.

    Uute ärisuhete sõlmimine: soovitused

    Hankige ülevaade tööstusharu suundumustest, nagu digiüleminek, tööstus 4.0, M2M, 3D-printimine, ennetav hooldus, kaughooldus või suurrajatiste ehitusprotsesside optimeerimine, ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele välja tööstuse tulevaste probleemide lahendajana. Kasutage selleks Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Nii võiks Eesti olla tuleviku tööstus 4.0 valmistumise labor.

    Valmistuge selleks, et majanduse elavnemisel oleks võimalik rahuldada nõudluse kasvu, mis on tõenäoliselt suurem kui olemasolev tootmisvõimsus. Pärast koroonat saabuvas n-ö uues argipäevas võidakse seada tarneahelad ajutiselt sisse kohalikul tasandil, paindlikult, läbipaistvalt ja võimaluse korral topeltkindlustatult. Praeguste küsitluste järgi kavatseb viiendik küsitletud ettevõtetest oma rahvusvahelisi tarneahelaid regionaliseerida ja mitmekesistada. Esitlege end kui Saksa ettevõtete võimalikku tootmispartnerit.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ja erialaüritusi ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ning kliendikülastusi on võimalik teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid?

    Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja isikute töötajate profiile (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma valdkonna messide kataloogi ja otsige sealt asjakohaseid kontakte ning teavet.

    Osalege virtuaalsetel võrgustiku Enterprize Europe (EEN) koostööbörsidel, nagu masinatööstuse tarnijate messi FMB 2020 koostööbörs (4.–6.11) või rahvusvahelise erialamessi WindEnergy Hamburg (3.–4.12) koostööbörs WindEnergyMatch 2020.

    Saksa masina- ja seadmetööstus oma rahvusvahelise esindatusega jääb ka COVID-19 ajal äärmiselt huvipakkuvaks kliendiks, koostööpartneriks või uuenduslike tootmistehnoloogiate tarnijaks. Jääge seega masina- ja seadmetööstuse tarnijaks ning hoidke sektori teenusepakkujana häid suhteid.

    Jens Ullmann

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

  • Metallitööstus

    Saksamaa terase- ja metallitööstuses tegutseb umbes 8200 peamiselt pereettevõtet, kus on ligi 700 000 töötajat ning aastakäive ületab 100 miljardit eurot (2019). Ettevõtted, mis hõlmavad ka käsitööndust, annavad keskmiselt tööd 100 inimesele ning on ülekaalukalt kõige olulisemad terase- ja metallitootjate kliendid. Tööstusharu iseloomustavad suur spetsialiseerumine ja tihe konkurents. Ettevõtted toodavad rahvusvahelisele autotööstuse, elektri- ja ehitustööstuse ja masinaehituse turule ning kaubanduse jaoks. Terase- ja metallitööstusettevõtete ühendus (Wirtschaftsverband Stahl- und Metallverarbeitung (WSM)) on valdkonna katusorganisatsioon 14 erialaliiduga (sealhulgas ehitustarbed, lehtmetalli vormimine, raua- ja terasetooted, raud- ja terastraat, vedrud, karastustehnika, vormpressimine, pulbermetallurgia, kruvid ja keevituselektroodid). Suur materjalitarve ja seega sõltuvus eelkõige terase hindadest on märkimisväärne. Spetsialiseerumine on samuti suur, nišipakkujaid on palju, kuid rahvusvahelistumise tase on teiste tööstusharudega võrreldes madalam. Saksamaa terase- ja metallitööstus on piirkondlikult koondunud Nordrhein-Westfalenisse, Baden-Württembergi ja Baierisse. Ka metallisektoris on Saksamaal  majandusharude klastrid, kuhu on koondunud võrgustikud, tootmisettevõtted, teadusasutused, teenusepakkujad ja kasutajad. Näiteks on olemas uute materjalide klaster (Baieri), alumiiniumitöötluse klaster (Baden-Württemberg), Brandenburgi metalliklaster, Netzwerk Industrie RuhrOst (NIRO) (Ida-Ruhri tööstusvõrgustik) ja Brandenburgi metall-kergkonstruktsioonide võrgustik.

    Peale eri allhanketeenuste (näiteks teras- ja alumiiniumdetailide mehaaniline töötlemine ning nende spetsiaalne pinnatöötlus) on tooted klassikalised tarbe- ja kapitalikaubad, kuid eelkõige tooted, mida kasutatakse eeltoodetena vahetult tööstusvaldkondade järgmise etapi tootmises. Siia alla kuuluvad eeskätt sepistatud ja plekist vormitud osad, pulbermetallurgia tooted, vedrud, ühendusdetailid, ehituspuusepa- ja tisleritooted, survekatlad, terastorud, eriteras, külmribad, traat ja traaditooted.

    Majandusharu olukord: Terase- ja metallitööstusettevõtete toodang Saksamaal vähenes (2018. aasta kõigi aegade parimalt tulemuselt) juba 2019. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,7%. Ka eksport kahanes 2019. aastal umbes 4%. Selle taandarenguga kaasnes tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemine ligikaudu 78%ni. See näitab, et majandusharu seisis juba enne koroonat silmitsi majanduslanguse ja struktuurimuutuste koosmõjuga (eelkõige olulistes kliendisektorites, nagu autotööstus, elektroonika ja masinaehitus). Seda võimendas tugevasti koroonakriis.

    Suundumused ja tehnoloogiaprobleemid Terase- ja metallitööstuses on keskne kui mitte täiesti uus teema kergkonstruktsioonid. Eesmärk on leida lahendused, kuidas muuta tooted kergemaks ja seeläbi kulutõhusamaks, säilitades samad materjaliomadused, ning tõhusalt võidelda plast-, puit- ja komposiitmaterjalidest lähtuva konkurentsiga. Üks tegevussuund on alumiiniumist, terasest/rauast, vasest, tsingist või pliist ja muudest materjalidest metallvahtude väljatöötamine, tootmine ja töötlemine. Uurimisinstituudis Fraunhofer Institut für Werkzeugmaschinen und Umformtechnik IWU on see koos metallivahukeskusega keskne uurimisteema. Muud praegused suundumused on nanotehnoloogiad (pinnatöötluseks), 3D-printimine, akud ja muidugi tööstuse 4.0 rakendused.

    COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Märtsis toimunud sulgemine põhjustas Saksamaal teises kvartalis terase- ja metallitööstusettevõtete tootmise kokkuvarisemise peaaegu 30% ulatuses. 2020. aasta esimesel poolel ollakse 19,2%ga miinuses. Teise kvartali jooksul on aga juba märgata paranemist. Kui aprillis jäi eelmise aasta toodangumahust puudu 35,5%, siis juuni toodang jääb eelmise aasta näitajale alla 23,4%. Aprillist juunini kasvas tootmine seega 19%.

    Tööstussektori tarneahelates andis tootmise seiskamine endast märku viivitusega ja laod toodeti esialgu täis. Ka taastumine jõuab tarnijateni hilinemisega, kuna esmalt tehakse laod uuesti tühjaks.

    Valitsuse meetmed

    Tööstussektori esindajad loodavad föderaalvalitsuse 3. juuni majanduse elavdamise paketi stiimulitele, eriti mobiilsuse ja energeetika valdkonnas. Juuni majanduse elavdamise pakett on osa COVID-19 tagajärgede vastu suunatud meetmepaketist ettevõtetele. See on liiduvabariigi ajaloo suurim abipakett – senised dotatsioonid (seisuga 08.09) on kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimisfondid, käendused ning idufirmade toetuspakett. Võetud meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerida edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha eesmärk on säilitada tööjõudu ja likviidsust ning kindlustada ostujõud kriisi ajal. Abikõlblikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kõige rohkem 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%) ning alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult.

    Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40/50/80% püsikuludest juhul, kui müük on kahanenud vähemalt 40/50/70%. Maksimumnõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõttes 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõttes 15 000 eurot. Föderaalse majandusministeeriumi andmetel oli 22. septembriks esitatud 76 500 taotlust mahuga ligikaudu 1,1 miljardit eurot ja heaks kiidetud umbes 772 miljonit eurot.

    Maksude vähendamise meetmed. Et likviidsust ja ostujõudu suurendada, leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised: käibemaksumäärade ajutine (01.07–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25% amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele;

    Maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Maksejõuetuse avalduse esitamise kohustust ülevõlgnevuse tõttu pikendati kuni 31. detsembrini 2020.

    Need vahendid (eriti lühendatud tööaja abiraha, mida veel juunis kasutas 65% sektori ettevõtetest) olid ja on tööstusharu stabiliseerimiseks äärmiselt olulised. Eelkõige oodatakse majanduse elavdamise paketist lähitulevikus ja pikemas perspektiivis tõuget innovatsiooniks, uuteks tootmismeetoditeks ning toodeteks.

    Sektori praegune olukord: kriisist ülesaamine võtab aega

    Peamised valdkonna näitajad annavad alust optimismiks. Laekuvate tellimuste arv kasvas 2020. aasta juulis teise kvartaliga võrreldes 22% ja toodang 10,9%. Muretsemiseks annab põhjust tootlikkuse näitajate areng. Tööjõu ühikukulud kasvasid 2020. aasta jaanuarist juulini aastavõrdluses 12,6%, tunni tööjõukulud 3,2% ja tootlikkus vähenes kokku 8,4%.

    Üldiselt on ebakindlus oodatava majandusarengu suhtes ka metallisektoris äärmiselt suur. Seetõttu jätkavad ettevõtted „sõitu nägemisulatuse järgi“. Suhteliselt suure allhankijate osakaaluga sektori jaoks on praegusel ajal kibe kaotus ka asjaolu, et ära jäetakse või edasi lükatakse rahvusvaheliselt juhtivad tööstusmessid wire, tube, GrindTec, Hannover Messe, electronica, Formnext, EuroBlech, ALUMINIUM, POWTECH, EXPERIENCE ADDITIVE MANUFACTURING, AMB, Automechanika, SMM, Stanztech ja Surface Technology, kuna langevad ära metallisektori üldised võimalused vahetada oma võimalike klientidega mõtteid uute kliendipõhiste tootmisprojektide üle.

    Järgmise 12 kuu väljavaated

    Terase- ja metallitööstusettevõtete koormatus peaks lähikuudel endiselt paranema. Taastumise jätkusuutlikkus sõltub osaliselt sellest, kui kaua jätkub soodne areng eeskätt autotööstuse klientide segmendis. Uue TESLA Gigafactory ehitus Grünheides Berliini lähistel, mis hõlmab ka akutootmist ja peaks valmima 2021. aastal, on seejuures teed näitav projekt.

    Saksamaa autotööstus uurib struktuurifondi loomist, et aidata raskustes olevaid allhankijaid. Autoliit (VDA) loodab selles erakapitalile. Et kasvatada keskmise suurusega allhankijate omakapitali, otsitakse turumajanduskava (see on kirjas 8. septembril toimunud autosektori tippkohtumise tulemuste dokumendis). Taustaks on Saksamaa selliste suurte autotööstuse allhankijate nagu Bosch, Continental, Schaeffler, ZF, Mahle ja Hella konsolideerimiskavad. Eesmärk on toetada autotööstuse allhankesektori ümberkujundamist, et valmistada arvukad kolmanda ja neljanda järgu allhankijad ette elektromobiilsuseks ja digiteerimiseks.

    Terase- ja metallitöötlejate majanduslikud väljavaated teiseks poolaastaks on igal juhul paranenud. Sellele vaatamata väheneb tootmine eelmise aastaga võrreldes tõenäoliselt märkimisväärselt, s.o 12–15%. See on kindlasti järsk langus, kuid 2009. aastal oli see siiski veel suurem (25%). Lahtine on veel see, mis tasemele tootmine tagasi pöördub ja millal, sest metallitööstus oli juba enne koroonapandeemiat langusfaasis.

    Kuidas kohaneda Saksamaa praeguse majandusolukorraga?

    Paljusid projekte ja tellimusi venitatakse või lükatakse need sootuks edasi. Sellest hoolimata tuleks jätkata suhtlemist äripartneritega, pakkuda ühiseid lahendusi ning näidata üles mõistmist, kui prioriteedid ja tähtajad muutuvad. Kuna ärireisid on väga piiratud, pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Ka digitaalsete messiformaatide kasutamine sobib suurepäraselt, et end sektori peamiste suundumuste ja arenguga kursis hoida. Kasutage neid pakkumisi aktiivselt ja näidake üles huvi. Olemasolevate äripartneritega saate ühendust pidada veebikohtumiste kaudu!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkepausile. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele: Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma ärimudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? Kas teie vanad turuhinnad on ajakohased? Mida teeb teie konkurent? Milliseid sõnumeid ja mis kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRMi.

    Kuidas ehitada üles ärisuhteid praeguses olukorras?

    Haarake kinni praegustest suundumustest, nagu kergkonstruktsioonide ehitus, akutootmine, kihtlisandustootmine, 3aD-printimine, ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele tulevikuteemade probleemide lahendajaks. Kasutage selleks Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Nii võiks Eesti olla tööstuse 4.0 tulevikutootmise päriselu labor.

    Valmistuge selleks, et kui majandus elavneb, saaksite rahuldada nõudluse kasvu, mis võib ületada olemasolevat tootmisvõimsust. Pärast koroonat saabuvas uues argielus võidakse tarneahelad ajutiselt seada sisse pigem kohalikul/piirkondlikul tasandil, paindlikumalt, läbipaistvamalt ning võimaluse korral topeltkindlustatuna. Praeguste küsitluste järgi kavatsevad mõned ettevõtted oma rahvusvahelisi tarneahelaid regionaliseerida ja mitmekesistada. Esitlege end kui Saksa ettevõtete võimalikku tootmispartnerit.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ja erialaüritusi ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ning kliendikülastusi on võimalik teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid?

    Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja töötajate isikuprofiile (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma valdkonna messide kataloogi ning otsige sealt asjakohaseid kontakte ja muud teavet. Valmistuge põhjalikult osalema messidel 2021. aastal külastaja ja/või eksponendina. Võtke enda kavva ka tööstusharu väiksemad eriüritused.

    Osalege Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (EEN) virtuaalsetel koostööfoorumitel, nagu koostööfoorum masinaehituse allhankijate messi FMB 2020 raames (04.–06.11) või koostööfoorum MEDICA Healthcare Brokerage Event 2020 (15.10.2020–29.03.2021), Byers & Supplier Day Automotive (30.11–01.12), WindEnergyMatch 2020 (01.–04.12), Contact Business Meetings Z/Intec raames (03.03.2021). 

    Saksamaa terase- ja metallitööstus jääb ka COVID-19 ajal ja pärast seda äärmiselt huvitavaks kliendiks, koostööpartneriks ning uuendusliku tehnoloogia tarnijaks. Seega jätkake tegevust tootmis- või müügipartneri, allhankija, masina- ja seadmetootja või sektori teenuseosutajana.

    Jens Ullmann

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

  • Mööblitööstus

    Saksamaa on juhtiv mööblitootja Euroopas. Tugevalt segmenteeritud mööblitööstus (kontori- ja kauplusemööbel, köögimööbel, madratsid, kodumööbel), kuhu kuulub 500 ettevõtet ja 85 000 töötajat, suutis 2019. aastal säilitada oma kõrge taseme keerulises turukeskkonnas, saavutades ligi 18 miljardi eurose müügimahu. Vähesed suurettevõtted moodustavad umbes kolmandiku sektori käibest. Kui köögimööbli tootjad suutsid kasvatada müüki 2,8% ning kontori-, kaupluse- ja tellimusmööbli tootjad 0,3%, siis muu mööbli nõudlus vähenes möödunud aastal 2,9%. Saksamaa mööblitootjate kodumaine müük kahanes 1,1%, samas kui müük välismaal kasvas 0,6%. Seega kasvas välisnõudlus mööbli „Made in Germany“ järele endiselt ja kogu sektori ekspordimäär saavutas kõigi aegade parima tulemuse 32,8%.

    Küllastunud, konkurentsitiheda ja pikka aega kahaneva siseturu puhul on sektori ellujäämine hakanud sõltuma ekspordivõime tugevdamisest. Kui 2000. aastal oli Saksamaal müüdud välismaal toodetud mööbli osakaal veel 33%, siis praegu on see 65%.

    Mööbli jaemüük on korraldatud sisseostuühenduste (Garant, GfM-Trend, MZE Möbel-Zentral-Einkauf, EMV Europa Möbel Verbund, Alliance, KMG Zumbrock, VME Einrichtungspartnerring, K3) kaudu ja neil on tootjate suhtes tugev turupositsioon. Kuna eri müügikanaleid hõlmav müük muutub samuti üha tähtsamaks, satuvad tootjad aina suurema surve alla. Võrreldes teiste kaubandussegmentidega on interneti osakaal mööblikaubanduses praegu veel üsna väike. Siiski kasvab interneti osatähtsus ka mööblikaubanduses (Amazon, Westwing, Wayfair, Home24) pidevalt. Mööbli jaemüügi levinud vormid on täissortiment (nt XXXLutz, Ikea, Porta), odavmüük (nt Roller, Poco) ja spetsialiseerunud müük (nt Dänisches Bettenlager, Möbel Vikinger). Sisseostuühistutesse koondumise kaudu saavutavad ka väikesed spetsialiseerunud edasimüüjad ja segmendipõhised mööblikauplused tugeva turupositsiooni.

    Verband der Deutschen Möbelindustrie (VDM) on suurim erialaliit, mis kuulub Hauptverband der Deutschen Holzindustrie (HDH) alla. Saksamaa mööblitööstuse katusorganisatsioonina esindab ta VDMi liikmetest piirkonna- ja erialaliitude huve. Erialaliidud esindavad mööblitööstuse eri segmente. Need on Industrieverband Büro und Arbeitswelt e.V. (IBA), Verband der Deutschen Küchenmöbelindustrie, Verband der Deutschen Wohnmöbelindustrie (VdDW) ja Verband der Deutschen Polstermöbelindustrie (VdDP).

    1963. aastal asutatud Deutsche Gütegemeinschaft Möbel on samuti VDMi liikmesühendus. Üle 120 liikme – mööblitootjad ja allhankeettevõtted kodu- ja välismaalt – on võtnud vabatahtlikult kohustuse täita DGMi nõudeid RALi kvaliteedisüsteemis. Need nõuded ei seostu üksnes pikaealisuse ega laitmatu toimimisega, vaid hõlmavad ka tarbijate ohutust, tervist ja tootmise keskkonnahoidlikkust. Iga üksiktegurit testitakse sõltumatutes katseasutustes.

    Daten Competence Center e. V. (DCC) määratleb end mööblitootjate, -müüjate ja -logistika sõltumatu teenusepakkujana ning tegutseb paljude variantide ja planeerimismahuka mööbli tootmisel andmeside kõigis valdkondades. Selle alla kuulub nii kataloogiandmete kui ka andmevahetusstandardite (EDI) määratlemine. Zukunftsinitiative Möbellogistik (ZIMLog) koondab kõiki sektori osalisi, et töötada välja asjaomaseid standardeid ja lahendusi.

    Mööblitööstus tunneb end kogu Saksamaal koduselt, piirkondlikud keskpunktid on Nordrhein-Westfalen, Baden-Württemberg ja Baieri. Interessen-gemeinschaft Leichtbau (igeL) ühendab tugeva koostöövõrgustikuna mööblitööstuse ettevõtteid, allhankijaid, edasimüüjaid ja teenuseosutajaid. Ühtlasi on ta puidu-, mööbli- ja plastitööstuse kompetentsikeskus.

    Mööblitootjad on ka arvukate piirkondlike puidu- ja metsatööstusklastrite lahutamatu osa. Peamised võrgustikud ja sektori klastrid on: Baieri metsa- ja puiduklaster (650 liiget), proHolzBW (Baden-Württemberg), Holzwirtschaft Brandenburg, Kompetenznetz für Nachhaltige Holznutzung (NHN), ProHolz Schwarzwald.

    Mööblisektori suundumused kajastuvad sihtrühmade eripäras (eakad, noorte põlvkond, naised). Nad lähevad kaasa uute tehniliste arengusuundumustega (nutikodu, virtuaalreaalsus/tehisintellekt, 3D-printimine), jätkusuutlikkuse aspektidega (loodusmaterjalid, väärindamine (upcycling), isekujundamine) ja ühiskonna suundumustega (mitme põlvkonna majad, liikuvus, uut laadi töö, kodukontor, ülemaailmne kodakondsus, isikupärastamine ja eristumine).

    Sektori praegune olukord, COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Koroonaviiruse leviku tõttu Hiinas ja sellele järgnenud lukustusmeetmete tõttu Aasias seiskusid rahvusvahelised tarneahelad. Aasta algul veel tugevas seisus olnud Saksamaa mööblitööstusele see esialgu eriti mõju ei avaldanud – müük kahanes aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vaid 2,6%.

    Pärast mööblikaupluste sulgemist avaldas koroonaviirus otsest mõju ka mööblitööstuse olukorrale. Mööblitootjate müük vähenes tellimuste puudumise tõttu aprillis 28,7% ja mais 23,3%. Pärast mööblikaupluste taasavamist liikusid asjad taas üllatavalt kiiresti ülesmäge: juunis oli mööblitootjate müük koguni 2,2% eelmise aasta näitajast suurem. Saksamaa mööblitööstuse välismüük kahanes esimesel poolaastal 13,2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Seevastu kodumaine müük vähenes vaid 8,2%.

    Kõik Saksamaa mööblitööstuse segmendid liikusid 2020. aasta jaanuarist juunini allamäge. Sellest hoolimata on üksiksegmentide vahel märkimisväärsed erinevused. Köögimööbli tootjate müük vähenes ainult 2,3% ligikaudu 2,5 miljardi euroni ja kahjum oli väiksem kui teistes segmentides. Kontorimööblitööstuse müük oli ümmarguselt 983 miljonit eurot, seega oli tulemus palju kehvem (–10,9%). Lao- ja muu tellimusmööbli tootjad jäid eelmise aasta näitajast 10% võrra allapoole ja saavutasid müügimahuks ligikaudu 831 miljonit eurot. Keskmisest suurema languse registreerisid pehme mööbli tootjad, nende müük vähenes 2020. aasta jaanuarist juunini 11,2% ligikaudu 420 miljoni euroni. Ka mööblitööstuse suurima segmendi – muu mööbli ja mööbliosade – müük kujunes tööstusharu keskmisest negatiivsemaks, vähenedes 14,3%, s.o kuni 3 miljardi euroni. Sektori väikseim segment – madratsitööstus – teatas müügi kahanemisest 11,8% ligikaudu 350 miljoni euroni. Juunis paranes olukord jälle märkimisväärselt kõigis segmentides.

    Valitsuse meetmed

    COVID-19 tagajärgede vastu mõeldud meetmepakett ettevõtetele on liiduvabariigi ajaloo suurim abimeede – senised dotatsioonid (seisuga 08.09) on kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimise fondid, käendused ning idufirmade toetuspakett. Võetud meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerida edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha eesmärk on säilitada tööjõudu ja likviidsust ning kindlustada ostujõud kriisi ajal. Abikõlblikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kõige rohkem 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%) ning alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult. Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40/50/80% püsikuludest juhul, kui müük on kahanenud vähemalt 40/50/70%. Maksimumnõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõttes 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõttes 15 000 eurot. Föderaalse majandusministeeriumi andmetel oli 22. septembriks esitatud 76 500 taotlust mahuga ligikaudu 1,1 miljardit eurot ja heaks kiidetud umbes 772 miljonit eurot. Maksude vähendamise meetmed. Et likviidsust ja ostujõudu suurendada, leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised: käibemaksumäärade ajutine (01.07–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25% amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele; maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Kohustust esitada maksejõuetuse avaldusülevõlgnevuse tõttu pikendati 31. detsembrini 2020.

    Järgmise 12 kuu äriväljavaated: kindlustunne

    Koroonapandeemia jättis sügava jälje ka Saksamaa mööblitööstusse. Kuid kaotused näivad olevat mõõdukad. Pärast sulgemise tagajärjel toimunud järsku müügi kahanemist õnnestus negatiivne suundumus juuni alguses peatada.

    Mööblitööstuse praegused elavnemismärgid on seotud kolme aspektiga: Sulgemise ajal on kodumajapidamistes tekkinud rahuldamata vajadused. Teine aspekt on see, et eluruumide valdkond on kodukontori taustal muutunud tähtsamaks. Samuti annab positiivse tõuke ajutine käibemaksu vähendamine.

    VDMi küsitlused näitavad, et pärast sulgemise lõppemist on ettevõtete kindlustunne kuust kuusse kasvanud. Viimases küsitluses arvestab praeguseks 42% küsitletud mööblitootjatest sellega, et aasta lõpeb müügi kahanemiseta. Selle taustal eeldab VDM, et kogu aasta vältel väheneb müük kõige rohkem 5%.

    Kuidas kohaneda Saksamaa praeguse majandusolukorraga?

    Koroonakriisi tõttu venitatakse ka mööblitööstuses tellimusi (hotell, kontor, restoran, turism, vaba aja veetmise rajatised) või lükatakse need sootuks edasi. Sellest hoolimata tuleks jätkata suhtlemist äripartneritega, pakkuda ühiseid lahendusi ning näidata üles mõistmist, kui prioriteedid ja tähtajad muutuvad. Väga piiratud ärireisivõimaluste tõttu pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Ka digitaalsete messiformaatide kasutamine sobib suurepäraselt, et end sektori peamiste suundumuste ja arenguga kursis hoida. Kasutage neid pakkumisi aktiivselt ja näidake üles huvi. Olemasolevate äripartneritega saate ühendust pidada veebikohtumiste kaudu!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkepausile. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele. Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma ärimudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? Kriis pakub ka võimalusi keskendada tähelepanu sektori praegustele suundumustele. Kas vanad turuhinnad kehtivad endiselt ja mida teevad teie konkurendid? Milliseid sõnumeid ja mis kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRMi.

    Uute ärisuhete sõlmimine: soovitused

    Koroona ja kliimamuutuste tõttu on ka Saksamaa mööblitööstuses aru saadud, et suuremat rõhku tuleb panna digiteerimisele. Paljud keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud kulusid kokku hoidma ja töötajaid koondama. Haarake kinni praegustest suundumustest, nagu tehisintellekt/virtuaalreaalsus, 3D-printimine, internetikaubandus ja pöörake suuremat tähelepanu piirkondlikele väärtusahelatele ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele tulevikuteemade probleemide lahendajaks. Kasutage selleks eelkõige Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Eestil on potentsiaali olla ka mööblitööstuses päriselu labor.

    Valmistuge selleks, et kui majandus elavneb, saaksite rahuldada nõudluse kasvu, mis võib ületada olemasolevat tootmisvõimsust.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ega erialaüritusi praegu ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ja kliendikülastusi saab teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid? Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja töötajate isikuprofiili (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma kasutajasektori messide, eelkõige juhtmesside imm cologne 2020 ja Ordermesse M.O.W. 2020 katalooge ning otsige sealt asjakohaseid kontakte ja muud teavet. Valmistuge põhjalikult osalema 2021.–2022. aasta messidel külastaja ja/või eksponendina: imm cologne (18.–24.01.2021), Interzum (mööblitootmine/sisetööd/04.–07.05.2021), ZOW (mööbli ja sisetööde allhankijate mess / 08.–10.02.2022), Kind + Jugend (09.–11.09.2021), spoga + gafa (30.05.–01.06.2021), M.O.W. (Ordermesse/19.–23.09) ja ORGATEC (kontorimööbel/25.–29.10.2022). Osalege virtuaalsetel võrgustiku Enterprise Europe Netzwerk (EEN) koostööfoorumitel, nagu Green Office @ ORGATEC (28.10.2020).

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

  • Puidutööstus

    Saksamaa puidutööstus, mis koosneb valdavalt keskmise suurusega ettevõtetest, on saavutanud ligikaudu 70 000 tööstus- ja käsitööndusettevõtte ning 750 000 töötajaga müügimahuks 100 miljardit eurot (sh tselluloosi- ja paberitööstus, mööbel ning puidukäsitööndus ja kaubandus). Sealjuures hõlmab spekter puidu kui materjali kogu väärtusahelat: alates saetööstusest, puidu tööstuslikust töötlemisest ja mööblitööstusest kuni puitehituse ja -pakenditööstuseni.

    Puidutööstuse müük jäi 2019. aastal väiksesse miinusesse: Föderaalse statistikaameti andmetel vähenes müük 1,8%. Seda põhjustas peamiselt puidu ja puittoodete negatiivne hinnamõju. Puitpakendiettevõtted teatasid müügi märkimisväärsest vähenemisest. Puitmaterjalide valdkond kaotas 4,5%. Saeveskid (müük: 6,5 miljardit eurot) olid 2,5%ga mõõdukas languses. Parketimüük vähenes 2019. aastal endiselt, seejuures kahanes ka ettevõtete arv. Samal ajal kui kodumaine toodang jätkuvalt väheneb, püsib importparketi müük eelmise aastaga võrreldes muutumatu. Ehitusvaldkond (valmismajad, aknad, uksed, trepid ja muud puitehituselemendid) suutis müüki 3,7% kasvatada.

    Puidutööstussektori huve esindab 18 ühendust, mis on hea allikas ajakohase lisateabe ja kontaktide saamiseks sektori üksiksegmentide kohta: Hauptverband der Deutschen Holzindustrie (HDH) on erialaliitude katusorganisatsioon sellistes valdkondades nagu moodulehitus, sisetööd, parkett, matusetarbed, mööbel, saetööstus, aknad ja fassaad, pakendid ning liimpuitehitus. Saksamaa saeveskeid esindab DeSH Verband Deutsche Säge- und Holzindustrie. Neil on üle 25 000 töötaja, kes töötlevad Saksamaa peamist taastuvat toorainet, ja nende aastakäive on umbes 6,5 miljardit eurot. Ekspordimäär on ligikaudu 35%. Ettevõtted asuvad peamiselt maapiirkondades. Saetööstuse põhitoode on saematerjal (talad, plangud, lauad, latid). Töödeldakse 95% ulatuses okaspuitu ja 5% lehtpuitu. Sellest valmistatakse puitehitisi ja -pakendeid, katusekonstruktsioone, aknaid, põrandaid, treppe, uksi ning mööblit. Saematerjali peamine ostja on ehitustööstus, mille osakaal on ümmarguselt kaks kolmandikku. Paljud saeveskid on oma tootevalikut laiendanud ja pakuvad peale saematerjali ka tooteid, mida on väärindatud hööveldamise, profileerimise või immutamise teel. Lisaks annavad sae- ja puidutööstuse ettevõtted suure panuse energiapöördesse: tootmises tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse tänapäeval nüüdisaegsetes seadmetes vahetult energia ja soojuse tootmiseks või pressitakse puidugraanuliteks.

    Saksamaal on arvukalt piirkondlikke puidu- ja metsatööstusklastreid, mis hõlmavad tootjaid, teenuseosutajaid, kasutajaid ning teadusasutusi. Olulised võrgustikud ja sektori klastrid on: Baieri metsa- ja puiduklaster (650 liiget), proHolzBW (Baden-Württemberg), Holzwirtschaft Brandenburg, Kompetenznetz für Nachhaltige Holznutzung (NHN), ProHolz Schwarzwald.

    Saksamaa puidutööstuse tulevikuvaadet on käsitletud Saksa puidutööstuse nõukogu puidutööstuse teekavas 2025 (saksa keeles). Mõned selles käsitletud suundumused on puidust kergkonstruktsioonid, puit-komposiitmaterjalid (WPC), mitmekorruseline puitehitis, paindlik puitmoodulitest linnamaja, tervislik sisekliima puidu abil. Praegu on mitmekorruseliste puitmajade osakaal vaid 2% – huvitav äripotentsiaal Eesti ettevõtetele.

    Sektori praegune olukord, COVID-19 mõju ja valitsuse meetmed

    Saksamaa puidutööstuse nõukogu avaldas 30. juunil oma seisundiaruande. Mõni allsektor on kriisiga seni hästi toime tulnud, samas kui teised valdkonnad on rohkem kannatanud. Ehitusega seotud valdkond on praegu näiteks vähe mõjutatud. Kui aga kriis püsib ja majanduse üldine taastumine on aeglane, muutuvad mõjud tuntavaks ka selles valdkonnas.

    Mööblitööstuse areng pidurdus rohkem kui muudes puidutööstussegmentides – müük vähenes jaanuarist aprillini 9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, müügi kahanemine saeveskites (–1,1%) ja puitmaterjalitööstuses (–1,9%) jäi mõõdukaks. Puidutööstuse ehitusega seotud valdkond (+7,4%) ja puitpakenditööstus (+9,7%) suutsid näidata isegi märkimisväärset müügi kasvu. Esimese nelja kuu kokkuvõttes vähenes kogu tööstusharu müük 3,7%. Enamik allsektoreid arvestab praegu müügi kahanemisega vahemikus 5–10%.

    Koroonapandeemia on tabanud ka Saksamaa sae- ja puidutööstust. Saeveskid tegutsevad päev korraga. Ebakindel müügiturg ning piirangud ehituses, käsitöönduses ja saematerjali ostvates valdkondades on pannud tootmist kohandama. Sulgemine tabas täie jõuga eelkõige ekspordiettevõtteid. Peale koroona võitleb Saksamaa metsatööstus äärmuslike ilmastikuolude ja kahjurilevikuga. Kahjustatud puidu kogus kasvas 2019. aastal 42,6 miljoni m³-ni, koguraiemaht oli umbes 66,8 miljonit m³.

    Valitsuse meetmed

    COVID-19 tagajärgede vastu mõeldud meetmepakett ettevõtetele on liiduvabariigi ajaloo suurim abimeede – senised dotatsioonid (seisuga 08.09) on kokku 69 miljardit eurot. Kõige tähtsamad meetmed on lühendatud tööaja abiraha, otse- ja sildrahastus, maksumeetmed, KfW 2020. aasta eriprogramm, KfW 2020. aasta kiirlaen, majanduse stabiliseerimise fondid, käendused ning idufirmade toetuspakett. Võetud meetmed jätkuvad osaliselt kuni 2021. aastani ja peaksid andma ettevõtetele muu hulgas tõuke investeerida edasistesse projektidesse.

    Lühendatud tööaja abiraha eesmärk on säilitada tööjõudu ja likviidsust ning kindlustada ostujõud kriisi ajal. Abikõlblikud on ettevõtted, kus vähemalt 10% töötajatest on kaotanud vähemalt 10% töötasust. Töötaja võib saada lühendatud tööaja abiraha kõige rohkem 24 kuud. Selle suurus on 60% netotöötasust (vähemalt ühe lapsega töötajatel 67%) ning alates 4. kuust 70/77% ja alates 7. kuust 80/87%. Sotsiaalkindlustusmaksed kaetakse täielikult. Sildrahastus on toetus koroonast tingitud müügi vähenemisele juunist augustini (1. etapp) ja septembrist detsembrini (2. etapp) ning see järgneb ajaliselt otserahastusele. Tagastatakse kuni 40/50/80% püsikuludest juhul, kui müük on kahanenud vähemalt 40/50/70%. Maksimumnõue ettevõtte kohta on 150 000 eurot, kuni viie töötajaga väikeettevõttes 9000 eurot ja kuni kümne töötajaga väikeettevõttes 15 000 eurot. Föderaalse majandusministeeriumi andmetel oli 22. septembriks esitatud 76 500 taotlust mahuga ligikaudu 1,1 miljardit eurot ja heaks kiidetud ligikaudu 772 miljonit eurot. Maksude vähendamise meetmed. Et likviidsust ja ostujõudu suurendada, leppis liiduvalitsus kokku maksude vähendamise paketis. Selle peamised meetmed on järgmised: käibemaksumäärade ajutine (01.07–31.12) vähendamine 19%-lt 16%-le ja 7%-lt 5%-le, maksukahjumi tagastamise pikendamine, degressiivse 25% amortisatsiooni kehtestamine põhivara vallasvarale, mis soetatakse või toodetakse 2020. ja 2021. aastal, maksude edasilükkamine ettevõtetele; maksejõuetuse (ülevõlgnevus ja maksejõuetus) avalduse esitamise kohustuse ning maksekeeldude peatamine kuni 30. septembrini 2020, kui maksejõuetus on tekkinud COVID-19 pandeemia mõjul ning saneerimisvõimalust ei saa põhimõtteliselt välistada. Kohustust esitada maksejõuetuse avaldus ülevõlgnevuse tõttu pikendati 31. detsembrini 2020.

    Puidutööstuse seisukohalt oleks praegust ja eeldatavat müügikahjumit arvestades soovitatav tugevdada puidu kodumaist kasutamist. Lisaks föderaalvalitsuse juba vastuvõetud majanduse elavdamise paketile oleks puidutööstusele äärmiselt oluline võtta majanduspoliitikas arvesse ennekõike selliseid tulevikuteemasid nagu majanduse dekarboniseerimine ja biomajanduse laiendamine. Selle juurde kuuluksid eelkõige ka puistute kaitsmise meetmed, suurema tähelepanu pööramine puiduenergiale energiapöörde käigus ja parem regulatiivne tugi mitmekorruselistele puithoonetele.

    Järgmise 12 kuu äriväljavaated: paistab õrn lootuskiir

    Puidutööstus teatas 2020. aasta juunis kokkuvõttes kasvavast müügist. Kui kodumaine müük suurenes 5,5%, siis välismüük mõõdukalt 2,1%. Koguväärtus oli seega 4,6% suurem kui 2019. aasta juunis. Saksamaa puidutööstuse nõukogu prognoosib, et 2020. aastal müük eelkõige koroonakriisi tagajärjel märgatavalt kahaneb, s.o 5–10%. Muret valmistab ka metsa üldseisund. Ehkki ehitussektor püsib endiselt kõrgel tasemel, kannatavad puidutööstuse valdkonnad, eriti paneelitehased, nõudluse kahanemise all. Näib, et olukorra üldine paranemine ja puidutööstuse ootused augustis kajastavad koroonameetmete leevendamise tulemust. Sellest hoolimata arenevad üksiksegmendid väga erinevalt. Ehitusega seotud valdkond peab veel vastu, arvestades tellimuste suurt arvu, kuigi koroona on jätnud ka siin esimesi pidurdusjälgi. Tarbekaubaga seotud segmendid saavad osaliselt kasu järelejõudmise mõjust. Tuleviku jaoks on otsustav, kuidas majanduse taastumine üldiselt õnnestub.

    Kuidas kohaneda Saksamaa praeguse majandusolukorraga?

    Ka puidutööstuses (erand on ehitusega seotud valdkonnad) venitatakse tellimustega koroonakriisi tõttu või lükatakse need sootuks edasi. Sellest hoolimata tuleks jätkata suhtlemist äripartneritega, pakkuda ühiseid lahendusi ning näidata üles mõistmist, kui prioriteedid ja tähtajad muutuvad. Kuna ärireisid on väga piiratud, pakuvad paljud ettevõtted veebiesitlusi või virtuaalseid rändnäitusi. Ka digitaalsete messiformaatide kasutamine sobib suurepäraselt, et end sektori peamiste suundumuste ja arenguga kursis hoida. Kasutage neid pakkumisi aktiivselt ja näidake üles huvi. Olemasolevate äripartneritega saate ühendust pidada veebikohtumiste kaudu!

    COVID-19 paneb majanduselu puhkepausile. Te peaksite vastama ausalt järgmistele küsimustele. Kas teie kliendid jäävad samaks? Milline on nende olukord, maksekäitumine ja likviidsus? Kas teie tarneahel on jäänud terveks? Kuidas on lood teie tarnekindluse, tootmise ja tootlikkusega?

    Vaadake üle oma ärimudel. Milliseid tooteid turg praegu (veel) vajab? Kriis pakub ka võimalusi keskenduda kestlikumale ja piirkondlikumale majandusele. Taastuv tooraine puit täidab selles tähtsat rolli, olgu tegemist puitehituse, tervislike eluruumide või puidu energeetilise kasutamisega. Kas küsite endalt ka seda, kas vanad turuhinnad kehtivad endiselt ja mida teevad teie konkurendid? Milliseid sõnumeid ja mis kanalite kaudu peaksite praegu oma klientidele edastama? Millised kliendid naudivad eeliseid? Kasutage selleks oma CRMi.

    Uute ärisuhete sõlmimine: soovitused

    Koroona ja kliimamuutuste tõttu on ka metsa- ja puidutööstus Saksamaal aru saanud, et suuremat rõhku tuleb panna digiteerimisele. Paljud keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud kulusid kokku hoidma ja töötajaid koondama. Haarake kinni praegustest suundumustest, nagu arukas metsandus, rohkem tähelepanu mitmekorruselistele puitehitistele ja piirkondlikud väärtusahelad, ning pakkuge end võimalikele klientidele ja partneritele tulevikuteemade probleemide lahendajaks. Kasutage selleks Eesti kui Euroopa digipioneeri kuvandit. Eestil on potentsiaali olla Euroopas päriselu labor ka puidutööstuse 4.0 jaoks.

    Valmistuge selleks, et kui majandus elavneb, saaksite rahuldada nõudluse kasvu, mis võib ületada olemasolevat tootmisvõimsust.

    Rahvusvahelisi messe, kongresse ja erialaüritusi praegu ei toimu (või toimuvad digitaalselt), ärireise ning kliendikülastusi on võimalik teha vaid piiratult. Kuidas hankida sellistes tingimustes uusi kliente ja sõlmida ärisidemeid? Kasutage ajakohase äriteabe ja uute kontaktide soetamiseks digitaalseid B2B-kanaleid. Saksamaal on nendeks XING (peamiselt saksakeelne) ja LinkedIn (rahvusvaheline). Täiendage oma ettevõtte ja töötajate isikuprofiili (juhtkond, turundus, turustus, T&A).

    Analüüsige oma kasutajavaldkonna messide katalooge ning otsige sealt asjakohaseid kontakte ja muud teavet. Arvukalt kontakte leiate ka ühenduse Deutsches Handwerk allhankijate nimekirjast. Valmistuge põhjalikult osalema 2021. aasta messidel külastaja ja/või eksponendina, nt Interzum (mööblitootmine/sisetööd/04.–07.05.2021), LIGNA (puidutöötlus/10.–14.05.2021),DOMOTEX World of Flooring (18.–20.05.2021) ZOW (mööbli ja sisetööde allhankijate mess / 08.–10.02.2022), DACH + HOLZ International (puitehitus, laiendamine, katus ja sein / 15.–18.02.2022), FENSTERBAU FRONTALE + HOLZ-HANDWERK (aknad, uksed, fassaad / 29.03.–01.04.2022). Osalege virtuaalsetel võrgustiku Enterprise Europe Netzwerk (EEN) koostööfoorumitel, nagu Virtual B2B Event Timber Construction and Forestry (14.10.2020) ja B2B-Cooperation Platform of the 26th International Wood Contruction Conference 2020 (03.12.2020). 

    Jens Ullmann

    LGE® Local Global Expert, Potsdam

X