Rohkem ambitsiooni ja juhtimiskvaliteeti – miks seda meie ettevõtetele vaja on?

19.09.2016

Mis te arvate, mis võiks siduda järgnevaid ettevõtteid? 60 töötajaga ja ligi 5 miljonilise käibega metallitootmisettevõte Lääne-Eesti väikeses külas, kes ekspordib enamus oma toodangust, sealhulgas on võitnud maailmas ühe väga tuntud kodu- ja meditsiinitehnika tootja usalduse ning tarnib sinna äärmiselt kõrget kvaliteeti nõudvaid komponente. Või siis 90 töötajaga ja ligi 4 miljonilise käibega metallitootmisettevõte Ida-Virumaa tuhamägede lähedases väikeses asulas, kes ekspordib 95% toodangust ning kelle klientideks on Skandinaavia tuntud jäätmekäitlusettevõtted? Või näiteks 15 töötajaga ja 3 miljonilise käibega rohelise ja alternatiivenergia valdkonnas tegutsev tootmisettevõte Tartu lähedases väikeasulas, kes ekspordib 95% oma toodangust üle Euroopa ning samuti maakera kuklapoolele Uus-Meremaale.

1f46e4cEelnimetatud ettevõtete ühisnimetaja, lisaks toimivale ekspordiväljundile, on mõistmine, et nende tänane positsioon lõpptoote väärtusahelas ei ole piisav selleks, et tagada soodne konkurentsipositsioon ja jätkusuutlikkus ka tulevikus. Nende soov on arendada endi tooteid järjest nutikamateks ja liikuda järjest lähemale lõppklientidele ja –kasutajatele. Muidugimõista iseloomustab neid ka ambitsioonikus -  kõikide eesmärk on kasvada järgnevatel aastatel üle 10% aastas ja nad on aru saanud, et selline kasv saab tulla ainult suurendades oma ettevõtte strateegilise juhtimise kvaliteeti ning turundusvõimekust välisturgudel.

Eesti konkurentsivõime kavast 2020 leiame järgmised read: “Üks valitsuse ees seisvaid peamisi ülesandeid on tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenenud arenenud riikide tasemele. Sihttaseme saavutamise eelduseks on, et Euroopa Liidu tootlikkus kasvab keskmiselt üle 1% aastas ning eesmärgiks, et Eesti tootlikkus hõivatu kohta kasvaks ligikaudu 2 protsendipunkti kiiremini kui Euroopa Liidu keskmine näitaja.”

Mis asi see tootlikkus õigupoolest on ja kuidas Eestil selle eesmärgi poole liikumisega tegelikult läheb? Eesti tootlikkuse määr moodustab 70% võrreldes Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega (100%) (Eurostat 2011) ning Eesti SKP on 67% Euroopa Liidu keskmisest. Antud kontekstis sobib kõige paremini tootlikkuse mõiste olemust kirjeldama lisandväärtuse loomine hõivatu või töötaja kohta. Kui ettevõtte jaoks on oluline näitaja kasumlikkus, siis riigi jaoks on kõige olulisem näitaja hõive ja selle suhe SKP-sse. Kuna SKP, ja seega ka tootlikkus, sisaldab alati hinnakomponenti, näitab see vaesemaid riike statistiliselt vähemtootlikumatena kõrgema SKP tasemega riikidega võrreldes. Toote eest saadav hind on aga tugevas seoses tootja asukohaga väärtusahelas. Mida lähemal ollakse lõppkliendile, seda suuremat kasumimarginaali on võimalik teenida.

Tuleb tunnistada, et Eesti tootjad asuvad täna pigem ahela odavamas otsas. Nad pakuvad küll kvaliteetset tootmisteenust, kuid kontroll kliendisuhete ja hinnakujunduse üle on kellegi teise kätes. Samal ajal on Eesti ettevõtjad nende endi sõnul ja ka välispartnerite kinnitusel usaldusväärsed vähemalt kolme olulise parameetri järgi, milleks on tähtaegadest kinnipidamine, tootmiskvaliteet ning paindlikkus. Need kvaliteedinäitajad loovad väga hea potentsiaali arenguks.

Seega on viimane aeg murda müüt, justkui oleks eesti töötaja aeglasem, laisem või rumalam kui tema euroopa kolleeg. Pigem tuleks laiemalt vaadata otsa meie majanduse struktuurile ja kitsamalt ettevõtete juhtimiskvaliteedile ning ärimudelitele – need on peamised tegurid, mis ei võimalda hetkel suurema tootlikkuse tekkimist.

Mida siis üks ambitsioonikas Eesti ettevõte tegema peaks ja millist abi ta võib hetkel riigilt oodata? Et ambitsioon saab alguse ettevõttest endast, peaks ta endalt küsima, kas koduturul on kestlikuks arenguks piisavalt potentsiaali ja millistele välisturgudele oleks võimalus minna. Samavõrd oluline on oma klientuuri määratlemine ja konkurentidest eristava väärtuspakkumise leidmine. Viimase puhul tuleks hinnata ka seda, kas see, millega hetkel eristutakse ja pakutav väärtus, on kasvuks ja kasumlikuks arenguks piisavad. Need ambitsioonikad ettevõtted, kes sisekaemuse tulemusena näevad vajadust teha oma äri- ja tegevusmudelis olulisi arenguhüppeid, peaksid oma pilgu suunama EASis käesoleval aastal algatatud ettevõtte arenguprogrammi poole, mis juba tänaseks esimesi tulemusi annab.  Heaks näiteks on AS Harju Elekter Elektrotehnika, mille juhi Jan Osa väitel on juba ainuüksi tänu programmi esimeses faasis läbi viidud müügiprotsesside analüüsimise ja parema planeerimise tõstetud ettevõtte konkurentsivõimet.

Vales suunas joostes ei jõua me ka suurt kiirust üles võttes mitte kunagi pärale sinna, kuhu tahame. Seega, kui on valida, kas oma tegevusi rohkem või vähem strateegiliselt planeerida, oleks mõistlik valida rohkem. Seda kõike ei pea tegema üksi ning EAS on siin ettevõtetele kindlasti abiks. Kuidas täpsemalt, saab kuulda 21. septembril toimuval Ettevõtte arenguprogrammi tutvustaval seminaril.

Jaanus-Peeter Palm
EAS
Kliendikeskuse arengunõustaja

X