Rohepööret planeeriv Hollandi laevatööstus vajab tarku partnereid
Hollandi laevaehitussektorile avaldas koroonaviirus arvatult negatiivset mõju, kuid tuleviku väljavaated annavad põhjust mõõdukaks optimismiks. See avab mõningaid ärivõimalusi ka laevandussektorit teenindavatele Eesti ettevõtetele.
Kogu Hollandi laevaehitussektori käive langes eelmisel aastal ülemöödunuga võrreldes 9,5 protsenti 7 miljardi euroni, tellimusmahud vähenesid pea kõikide laevagruppide osas, välja arvatud luksusjahtide ehitus. Sektori esindusorganisatsioon NMT on koostanud Hollandi valitsusele ettepanekute kava, millega loodetakse vähendada ebavõrdset konkurentsi teiste riikidega ning leida mehhanismid ja meetmed Hollandi laevaehitusvaldkonna turgutamiseks.
Ühe ettepanekuna soovib NMT valitsuse tuge ambitsioonikale üldkavale emissioonivaba laevandussektori arendamiseks, mille raames soovitakse aastaks 2030 välja arendada ja ehitada 30 nullemissiooniga laeva. NMT juhi Bas Orti sõnul tuleb selle eesmärgi saavutamiseks ületada terve rida erinevaid takistusi, alates tehniliste töötajate väljaõppest kuni ehitustegevuse digitaliseerimiseni.
Fookus kestlikul majandamisel ja digitaliseerimisel
Hollandlaste väitel tekitab ebavõrdset konkurentsi Hiina laevaehitajate hinna-dumping, millele peaksid Euroopa Liidu ettevõtjad ühiselt vastu seisma. Sellised turutingimused seavad ka laevaehitusfirmade innovatsioonieelarved tugeva surve alla, mis omakorda mõjutab kavandatava kestliku laevaehituse kontseptsiooni arendamist. Samal ajal vähenes laevandussektoris tööga hõivatud töötajate arv mullu 1,9 protsenti 30 797 töötajani.
Ühe päikesekiirena terendab Hollandi laevaehitussektori jaoks silmapiiril suurte ja keerukate erilaevade ehitamine, mille müügimaht kasvas eelmisel aastal 825 miljoni euroni, kahekordistudes võrreldes eelnenud aastaga. Tulevikukasvu nähaksegi eelkõige selles segmendis, kuigi tellimuste saldo on hetkel veel varasemaga võrreldes miinuspoolel.
Laevanduse tugiteenuste segment sõltub suuresti ekspordimahtudest, mis koroonapandeemia tõttu tuntavalt vähenesid. Naftapuurtorne räsiv kriis ja madal maailmaturu kütusehind ei ole taastumist kuidagi leebemaks teinud, kuid segmendis tegutsevate ettevõtete põhifookus on endiselt kestlikul majandamisel ning teenuste digitaliseerimisel. Üha suuremat rõhku pannakse tehnika kaugjälgimisele ning -hooldusele, kasutades selleks aina uuemat tehnoloogiat.
Näpunäiteid Eesti ettevõtetele laevaehitussektoris
Suur osa laevaehitussektori allhangetest on projektipõhised, seega on eluliselt tähtis välja selgitada võimalikult varajases faasis, milline ettevõte on uusi tellimusi võitnud. Hea võrgustikuga agent aitab hoida silma peal kommertsturu dünaamikal ja aegsasti informeerida ärivõimalustest.
Tehniliste oskustööliste puudus on Hollandis mõnevõrra suhteline – tellimuste vähenedes või pikemal madalhooajal ei ole laevaehitajatel vajadust palgata välistööjõudu oma töötajate ümber paindliku tugivõrgustiku loomiseks. Teisalt otsivad laevaehitusfirmad pidevalt võimalusi oma Hollandis paiknevate üksuste vähendamiseks, et terveid töövooge allhanke korras soodsama hinnaga sisse osta. Samuti hinnatakse kõrgkvalifitseeritud tööjõudu (näiteks elektriinsenere) oluliselt kõrgemalt, kui madalama kvalifikatsiooniga keevitajaid.
Näiteks on hollandlaste jaoks suurte luksusjahtide viimistlus auasi, kuid Eesti ettevõtetel võib spetsialiseeritud oskuste korral avaneda võimalusi ka selles valdkonnas edu saavutamiseks.
Hollandi laevaehitajate ambitsioon muuta oma tegevust veelgi kestlikumaks ja digitaliseeritumaks pakub häid võimalusi Eesti ettevõtetele, kelle ekspertiis hõlmab näiteks seadmete digitaalset jälgimist või tehnoloogiat distantsilt hooldus- ja abitööde tegemiseks. Samuti võib perspektiivikaks pidada ka tuuleparkide rajamisega seotud valdkonda, kuhu on oodatud nii materjalitootmisega tegelevad ettevõtted kui ka ehitus- ja hoolduslaevadele või drooniteenustele keskendunud ettevõtted.
 |
Thijs de Neeve EASi ekspordinõunik Hollandis [email protected] |
Artikli avaldamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) vahenditest.