Riigiabi

Mis on riigiabi ja vähese tähtsusega abi?

Teatavasti on Euroopa Liidu olulisemaks sambaks ühisturg. Selleks aga, et ühisturg saaks toimida efektiivselt ja ilma piiranguteta, peab kõikides liikmesriikides kehtima muuhulgas ka sarnane konkurentsipoliitika. Konkurentsipoliitika eesmärk on tagada toimiv ja efektiivne konkurents ning seetõttu on konkurentsireeglite eesmärk kõrvaldada konkurentsipiirangud. Need ettevõtjad aga kes saavad avaliku sektori vahenditest toetusi, saavutavad sellega eelise oma konkurentide ees. Samas aga on teatud juhtudel riigi taoline sekkumine õigustatud kui saadav kasu kaalub üles konkurentsimoonutusest tingitud kahjud. Seetõttu on ühise konkurentsipoliitika tagamiseks kehtestatud EL tasandil ühtsed reeglid ja põhimõtted, et liikmesriigid annaksid ühtsetel alustel riigiabi ja tagaksid väiksema konkurentsimoonutuse nii siseriiklikul kui EL-i tasandil.

Sellest tulenevalt Euroopa Liidu asutamisleping põhimõtteliselt keelab riigiabi andmise, välja arvatud juhul kui see on põhjendatud üldise majandusarengu tagamisega. Tagamaks seda, et keelust kinni peetaks ning erandeid rakendatakse ühtlastel alustel kogu EL-s, on Euroopa Komisjon pandud vastutama selle eest, et antav riigiabi oleks kooskõlas EL-i reeglitega.

Riigiabi on EL toimimise lepingu artikkel 107 mõistes “…igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:

  • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest, s.h ka riigi sihtasutuste (nt EAS, KIK, PRIA) või avalik-õiguslike asutuste (nt Kultuurkapital) ja avaliku sektori valitseva mõju all olevate äriühingute poolt antavad toetused ning riigiabi võib anda mitte üksnes rahaliste toetuste või intressitoetuste vormis, vaid ka laenu, laenutagatise, kapitalisüsti jms vormis;
  • Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks või omavad abimeedet administreerivad ametkonnad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
  • Abimeede annab eelise abi saajale, näiteks: ettevõtja ostab/rendib riigi maad hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ettevõtja müüb riigile maad turuhinnast kõrgema hinnaga, sooduslaen, ettevõtja saab riigilt riskikapitali tingimustel, mis on soodsamad kui erainvestori poolt pakutava riskikapitali puhul, maksuvabastused, toetus koolitusel osalemiseks; investeeringutoetus;
  • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, praktikas piisab üldjuhul selle tingimuse täitmiseks, kui abisaaja osaleb majandustegevuses. Otsustavaks teguriks on siinkohal potentsiaalne konkurentsi moonutamine, mitte asjaolu, et tegelikkuses avalduvad moonutamise tagajärjed üksnes kõnealuses liikmesriigis. Ka abisaaja õiguslik vorm ei oma tähtsust – näiteks võib mittetulundusühing olla tegev majandustegevuses (MTÜ-de puhul võib olla tegemist riigiabiga MTÜ-le või tema liikmetele. Üldjuhul, kui kaubaturul tegutseb MTÜ (tema liikmed on delegeerinud neile seadusega pandud ülesande MTÜ-le – näiteks jäätmete kogumise ja taaskasutuse), tuleks abi saajaks lugeda MTÜ-d. Kui aga MTÜ on vaid abi vahendaja, on abi saajad MTÜ liikmed).

Juhul kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt http://www.fin.ee/riigiabi.

Kuigi artikkel 107 annab riigiabi üldise keelu, on selles artiklis ja selle alusel vastu võetud õigusaktides (sh. vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised) toodud erandid sellele keelule.

Vähese tähtsusega abi on seega üks erandeid, mille alusel võib riigiabi tunnustele vastavat toetust ettevõtjatele anda.

Kuidas arvutada vähese tähtsusega abi ja kui palju võib selleliigilist abi saada.

Ettevõtjatel on võimalik taotleda ja kasu saada erinevatest riiklikest toetusmeetmetest, mille kaudu ettevõte saab erinevat liiki riigiabi. Üldjuhul ei ole erinevatel abi liikidel piirmäärasid ühe ettevõtte kohta, kuid erandiks on vähese tähtsusega abi (VTA).

Vähese tähtsusega abi (ja üldse riigiabi) andmisega tegelevad Eestis paljud erinevad asutused. Suuremad abi andjad on EAS ja PRIA.

Vähese tähtsusega abi andmist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus nr 1407/2013. Lisaks määruse 1407/2013 alusel antavale tavalisele, ehk horisontaalsele VTA-le, on veel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav VTA (Euroopa Komisjoni määrus 360/2012), põllumajanduslik VTA (Euroopa Komisjoni määrus nr 1408/2013) ja kalanduslik VTA (Euroopa Komisjoni määrus nr 717/2014).


Kui palju võib ettevõte vähese tähtsusega abi saada?

Vastavalt määrusele 1407/2013 ei tohi ühele ettevõtjale, ja kontsernile, millesse ettevõtja kuulub, antava VTA kogusumma mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vähese tähtsusega hulka loetakse ka põllumajanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 1408/2013) ja kalanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 717/2014). Ehk siis määruse 1407/2013 alusel VTA andmisel ei tohi selle määruse alusel antud VTA-le ületada 200 000 eurost piirmäära koos põllumajandusliku ja kalandusliku VTA-ga.

Rendi või tasu eest kaupu vedava maanteetranspordi valdkonnas  tegutseva taotleja puhul ei ületa mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma  koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot.

Alates 01.01.2014 hakkas tulenevalt määrusest 1407/2013 EAS rakendama ettevõtluse toetusmeetmetes VTA andmise puhul kontsernipõhist VTA arvestust. Kui varasemalt arvestasime taotleja kui ühe ettevõtja VTA jääki, siis alates 01.01.2014.a käsitleme ettevõtjana taotleja kogu Eesti sisest kontserni. Rakendusliku poole pealt tähendab see seda, et taotlejad on kohustatud EASile esitama koos taotlusega info taotleja kontserni liikmete kohta, mille alusel saab EAS teostada kõigile taotleja kontserni liikmetele Eesti riigis antud VTA kontrolli. Kui kontserniliikmete VTA kogusumma ületab lubatud piiri, siis on taotleja mittevastav. Alates 01.07.2014.a rakendame kontsernipõhist VTAd ka EAS omategevuste puhul (koolitused jms).

Kontserni mõiste tuleneb äriseadustiku §-st 6:

(1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.

(2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.

(3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.

Lisaks kontserni mõistele on uues Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud VTA määruses 1407/2013 sätestatud ühe ettevõtja määratlemise aluseks järgmised seosed:

  1. ettevõte omab teises üksuses aktsionäride, osanike või liikmete häälteenamust;
  2. ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise üksuse haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
  3. ettevõttel on õigus rakendada teise üksuse suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
  4. ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1-4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Eelnevates sätetest tuleneb, et kui mitu samasse kontserni kuuluvat äriühingut omavad koos kolmandas äriühingus osalust, mille summaarne osalus on üle 50%, on ka kolmas äriühing sellesse kontserni kuuluv tütarettevõtja.

VTA arvestuse kontekstis loetakse kontserniks vaid Eestis seoseis omavad ettevõtted. Kui näiteks Eestis asuva tütarettevõtte (a) emaettevõte (b) asub Rootsis ja sellel emaettevõttel on Eestis veel teinegi tütarettevõte (c), siis VTA arvestamisel lähtume vaid ettevõtte (a) VTA saldost ning teist Eestis asuvat tütarettevõtet (c) arvesse ei võta.

Ettevõtteid, millel ei ole üksteisega muud seost kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või asutustega, käsitatakse eraldiseisvate ettevõtjatena. Nii võetakse arvesse selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või asutused ja mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega.

Arvesse läheb abi, mis on antud ajavahemikul, mis hõlmab ettevõtja jooksvat majandusaastat ja kahte eelnevat täismajandusaastat. Näiteks kui ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga ja ettevõtja taotleb toetust 2016. aastal, siis hõlmab arvesse minev ajavahemik aastaid 2014 ja 2015 ning jooksvat aastat, ehk aastat 2016.

Ettevõtja on kohustatud ise pidama arvestust saadud vähese tähtsusega abi summa üle. Lisaks sellele on võimalik kontrollida ettevõtjale antud VTA-d Rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/riigiabi.
Mis hetkel ettevõte VTA-d saab?

Abi andmise hetkeks tuleb lugeda taotluse rahuldamisotsuse kuupäeva, ehk siis kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada.

EAS-i poolt korraldatud koolituste, seminaride raames, kus ei toimu toetuse taotlemist otseselt kasusaaja poolt, tuleb abi andmise hetkeks lugeda üritusel osalejate nimekirja kinnitamist EAS-i poolt. Kui koolitus on vähese tähtsusega abi, siis peab koolituse korraldaja koolitusele registreerumisel tegema teatavaks info, millise abiga on tegemist.
Mis summas on ettevõtja saanud VTA-d?

Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summaks tuleb lugeda kehtiva rahastamisotsuse toetuse summat. Juhul kui rahuldamisotsust on projekti elluviimise käigus muudetud, siis läheb arvesse viimase rahastamisotsuse toetuse summa (VTA saamise kuupäevaks jääb ikkagi algse rahastamisotsuse kuupäev). Lõppenud projektide puhul, kus väljamakseid enam ei toimu, läheb arvesse tegelikult välja makstud toetuse summa. Ehk kui projekt viidi tegelikult ellu väiksemas mahus võrreldes rahastamisotsusega ning osa projekti eelarvest jäeti kasutamata, siis läheb arvesse tegelikult kasutatud toetus.

Ühisprojektide puhul, mille raames saab kasu rohkem ettevõtjaid, arvestatakse summat järgmiselt: kui projekti kasusaajad on taotluse esitamise hetkel teada, siis jaotab EAS peale rahastamisotsuse tegemist VTA summa kõigi kasusaajate vahel. Kui projekt viiakse ellu väiksemas mahus või projekti lõpuks selgub teistsugune abisummade jaotus kasusaajate vahel, siis muudab EAS projekti lõpus summasid vastavalt tegelikkusele. Kui kasusaajaid pole taotlemisel teada ja selguvad projekti käigus ning esitatakse EAS-le koos projekti vahe- või lõpparuandega vastavalt EAS-i poolt välja töötatud vormile, siis tehakse summade jaotus vastavalt kas vahe- või lõpparuande esitamise järel ning abi andmise hetkeks loetakse selle tegevuse elluviimise alguskuupäev, milles kasusaaja osales. Ühisprojektide puhul teavitab EAS oma otsuses toetuse saajat, et antav toetus on vähese tähtsusega abi kasusaajate jaoks. Toetuse saaja peaks teavitama omakorda kasusaajaid sellest, et projektis osalemine tähendab talle vähese tähtsusega abi saamist. Kasusaaja võib vajadusel saada temale eraldatud VTA summa kohta infot EAS-lt. Kui pikemaajalise ühisprojekti puhul, milles summade jaotamine kasusaajatele tehakse vahearuannete alusel, selgub projekti kestel, et kasusaajal on piirmäär täis saanud, siis kahjuks sellel kasusaajal ei ole enam võimalik projektis osaleda või ta peab oma osaluse ise kinni maksma.
Vähese tähtsusega abi võib ettevõte saada ka osaledes õppereisidel, konverentsidel, koolitustel  või seminaridel, mida korraldab ja mille kulusid katab EAS.

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi.

Euroopa Komisjoni poolt 25.04.2012 vastu võetud määruse nr 360/2012 alusel võib anda toetust lisaks senisele vähese tähtsusega abile ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abina.

Määruse nr 360/2012 kohaselt võib üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale anda kolme järjestikuse majandusaasta jooksul vähese tähtsusega abi 500 000 eurot. Vähese tähtsusega abi, mida antakse määruse nr 360/2012 alusel üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale, võib kumuleerida määruse nr 1407/2013 (ning ka põllumajandusliku ja kalanduse VTAga) alusel antava nn tavalise vähese tähtsusega abiga, kuid kokku ei tohi ettevõtja kõiki vähese tähtsusega abisid saada rohkem kui 500 000 eurot.

Näide VTA arvutamise kohta aastal 2016

Ettevõtja (kontsern) on saanud järgmisi toetusi:

Meede Rahastamisot-suse kuupäev Summa (eurodes) Kommentaar
a) Alustava ettevõtja starditoetus 31.06.2011 10 000 VTA, mis on antud enne 2014. aastat
b) Arendustöötajate kaasamise toetus 3.05.2014 110 000 VTA
c) Innovatsiooniosakute toetus 9.05.2014 4 000 VTA
d) Klastrite arendamise toetu 12.05.2014 7 500 VTA, mis on arvestatud klastriprojektis partneriks olemise eest.
e) EAS-i poolt korraldatud koolitused 2015 3 600 Ettevõtte töötajad käisid aasta jooksul erinevatel EASi poolt korraldatud koolitustel
f) Keskkonnaprogramm 22.09.2015 115 000 KiK poolt määruse nr 360/2012 alusel eraldatud üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antav VTA
VTA  alates 01.01.2014 135 100  b+c+d+e
VTA-d võimalik veel saada 2016 64 900  200 000-b-c-d-e
Määruse nr 360/2012 alusel üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antavat VTA-d on võimalik veel saada 2016 249 900 500 000-b-c-d-e-f

 

Kõigi EAS-i meetmete raames on antud toetust määruse 1407/2013 (kehtiv VTA määrus) alusel, mille suhtes kehtib tavaline 200 000 eurone piirmäär. Kuna starditoetus on antud aastal 2011, siis ei lähe see enam piirmäära jälgimisel arvesse.

Lisaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KiK) andnud ettevõtjale määruse 360/2012 alusel üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antavat VTA-d. See ei lähe tavalise määruse 1407/2013 alusel antava VTA 200 000 euroses piirmääras arvesse. Küll aga ei tohi nende kahe määruse alusel antav VTA kokku ületada 500 000 eurot. Seega peab selle 500 000 eurose piirmäära puhul võtma arvesse mõlema määruse alusel antud VTA.

NB! Juhul kui KiK oleks andnud üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antavat VTA-d suuremas summas kui 300 000, siis oleks jäänud tavalise VTA 200 000 eurone piirmäär selle ületamise võrra väiksemaks (näitkeks 350 000 eurose toetuse puhul 50 000 võrra, sest tavalist VTA-d oleks saanud siis 500 000 eurose piirmäära täitumiseni anda juurde ainult 150 000).

Ettevõtted saavad vajadusel  infot EASist saadud vähese tähtsusega abi kohta EASi infokeskusest aadressil info@eas.ee. Kõigi abi andjate poolt ettevõtjale antud VTA ja ka muu riigiabi kohta saab infot Rahandusministeeriumi riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrist, kuhu on võimalik päringut teha aadressilt http://www.fin.ee/riigiabi.

X