Rakendusuuringute ja arenduskoostööga rikkamaks
Kriisist võidavad need ettevõtted, kes tegelevad arendustööga ja suurendavad seeläbi oma tootlikkust. Selleks on kaks peamist võimalust: teha asju efektiivsemalt (digitaliseerimine, automatiseerimine, protsesside optimeerimine jms) või pakkuda kõrgema lisandväärtusega ehk kallimaid tooteid ja teenuseid.
Eesti on oma arengutasemel jõudnud sinna, kus lihtsama tootearendusega enam õnne õuele ei too, sest palgakulu sööb ära suurema osa kasumist. Vaja on suunata oma arendustegevus kõrgemale tasemele, ehk võtta ette teadmusmahukas tootearendus.
Arendustegevusse panustavaid ettevõtteid on liiga vähe
Hetkel on Eestis neid ettevõtjaid, kes tegelevad iga-aastaselt teadusarendustegevusega (TA edaspidi) veel küllalt vähe. Statistikaameti andmete põhjal on deklareerinud TA tegevusi viimase viie aasta jooksul ca 250 ettevõtjat aastas. Samas on Eestis üle 16 000 omatoodangu eksportijat, kellel on eluline vajadus püsida rahvusvahelises konkurentsis.
Võrreldes innovaatiliste riikidega nagu Soome, Rootsi, Taani ja Israel panustame TA tegevustesse üle nelja korda vähem. Nendes riikides on ettevõtjate teadusarendusinvesteeringud ca 3% SKP-st. Meil on see 0,66% ja ometi tuleb meil nendega maailmaturul konkureerida.
On tehtud mitmeid uuringuid, et mis takistab ettevõtetel tegelemast TA (koos)tööga. Viimaste aastate uuringute pealt üldistades on probleemid tähtsuse järjekorras järgmised:
- teadmusmahuka arenduse kompetentsi ja tööjõu puudus;
- teadmatus selles osas, kes võiks olla koostööpartner;
- usaldamatus väljast sisse ostetava koostöö osas (intellektuaalomandi kaotamise võimalus);
- vähene riskikapitali olemasolu.
Kuidas riik ettevõtjatele tuge saab pakkuda
Eelnimetatud kitsaskohtade lahendamisel saab riik ettevõtjale appi tulla. Näiteks pakub EAS nõustamist, et aidata ettevõtjatel valideerida oma arendusideed, koostada arendusplaan ja leida koostööpartnereid nii Eestist või ka väljastpoolt. Samuti anname nõu intellektuaalomandi kaitse teemadel ning teadusteenuse sisse ostmisega seotud küsimustes.
Teine pool on seotud arendusprojektide finantseerimisega. Me aitame leida erinevaid rahastusvõimalusi nii Eestist kui ka väljastpoolt. Üks seni vähe teadvustatud võimalus on suunata projekt sobivasse rahvusvahelisse rakendusuuringute võrgustikku nagu näiteks Horizon, Eurostars, Euroopa Kosmoseagentuur, CERN jne.
Kuidas alustada?
Enamasti on ettevõtjal olemas arusaam, kuhu suunas turg liigub. Ta saab seda infot oma klientidelt või jälgib, mida konkurendid teevad. Samuti mängib olulist rolli seadusandluse muutumine, eriti praegusel ajal, kui rohepööre toimub enamikes arenenud riikides (kes on meie põhilised sihtturud).
Samuti piitsutab tagant vajadus omahinda all hoida. Või teine kord tuleb lihtsalt hea mõte, et näed, sellist asja ei pakugi veel keegi.
Olles oma tööelu jooksul kokku puutunud rohkem kui 500 arendusprojektiga, siis kõige esmane soovitus on alati panna endale must-valgelt kirja, mida saavutada tahad. Milline võiks uus toode või teenus olla ning kuidas selleni tehnoloogiliselt võiks jõuda. Kui ka seda viimast pole, siis vähemalt selge lähteülesande püstitus, kuhu peab jõudma. Selleks ei pea olema eriline sõnasepp – piisab konkreetsetest lühikestest selgitustest, kus on rohkem fakte ja vähem mulli.
Siis saab juba idee EASi rakendusuuringute programmi ülevaatamiseks saata ning koos põhiküsimused läbi arutada, et mida ja kuidas teha ning kellega edasi minna. Suurema arendusprojekti ettevalmistamine on pikk protsess, kus anname ettevõtjale ka pidevalt tagasisidet. Samuti on olemas väiksemad arendustoetused, et jooksvalt mõnda hüpoteesi testida.
Ettevõtja mõtete struktureerimiseks oleme välja töötanud suhteliselt universaalse projektiplaani juhendi, millega on võimalik liikuda edasi üks kõik millisesse rahastusmeetmesse, panka või investorite juurde.
Parima võimaliku arenduspartneri leidmine
Sageli puudub ettevõttes võimekus tehnoloogia arendamisega tegeleda ning siis on vaja abi väljastpoolt, olgu see sisse ostetud teenusena või võttes vastava kompetentsiga inimesed ettevõttesse palgale. Sobiva arenduspartneri leidmiseks pakub EAS pakub ettevõtetele tasuta arenduskoostöö konsultatsiooni.
Tihti ei vajagi ettevõte esimeses järgus endale täistööajaga arendustöötajat, vaid piisab osakoormusega inimesest, kes vaataks ettevõttes ringi ja aitaks kaardistada erinevaid arendusvõimalusi või töötaks välja esialgse prototüübi. Selles osas on praegu heaks toeks teadlaste mobiilsusmeede, mis toetab teadlase palkamist nii osa- kui ka täiskoormusega.
Intellektuaalomandi kaitsmine
Teadmismahuka ettevõtluse poole liikuva majandusega Eestis on väga oluline, et meie ettevõtetel oleks selge arusaam, kuidas intellektuaalomandit hoida ja ettevõtte ärieesmärkide suunas tööle panna.
Intellektuaalomandi kaitsmine on tänapäevases maailmas oluline ja keerukas ettevõtmine. Arvestama peab, et 99% ettevõtlusest areneb kopeerimise teel ning mida uuenduslikum ja unikaalsem on teie väljamõeldu, seda rohkem tuleks seda kaitsta.
Ka selles osas on meil juba toimiv nõustamine, kus oma ala tunnustatud eksperdid saavad ettevõtjale anda head juhatust, kus, kuidas ja millise hinnaga oma intellektuaalomandit võiks kaitsta.
Oma ideed ei tasu kunagi alahinnata
Olen täheldanud, et Eesti ettevõtjate arendusideed on sageli väga globaalse iseloomuga. Väiksele riigile kohaselt peame kohe algusest peale arvestama asjaoluga, et oma toodet või teenust tuleb pakkuda ka väljaspool Eestit, kuna koduturuga me ennast ära ei majanda.
Koroonakriis saab ükskord läbi. Ja kui enne kriisi oli meil situatsioon, kus palga kasv oli kiirem tootlikkuse kasvust, siis peale kriisi leevenemist oleme jälle täpselt sama probleemi ees. Seega on kõige olulisem alustamine. Mis on sinu arendusidee?
 |
Kaupo Reede, EASi rakendusuuringute programmi projektijuht |
Kaupo osaleb juba 25. märtsil konverentsil „Tuulelohe Lend“, kus arutleb Ivo Suursoo, Ruth Oltjeri ja Veljo Otsasoniga digipööre, teadusarenduse ning innovatsiooni teemadel.