Puidu- ja puitmajade tööstus on digitaliseerimisel üks teerajajaid

26.04.2021

Eesti üks enim digilahendusi kasutav sektor on puidu- ja puitmajatööstuse valdkond. Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla ja Timbeco digiprojektide eest vastutav Karl Kerdt jagasid Äripäeva raadio „Fookuses tark tööstus“ saates põhimõtteid, millest ettevõtted digitaliseerimisest lähtuvad ning kuidas valida head IT-partnerit, kellega digilahendusi juurutada. Samuti jagati uute lahenduste juurutamisel saadud õppetunde.

Graanul Investi jaoks on fookuses reaalajas andmete kättesaadavaks tegemine

Kuigi digitaliseerimisel on mitmeid tähendusi, siis Graanul Investi jaoks tähendab see lihtsalt öeldes protsesside arendamist läbi IT rakenduste. Jaano Haidla sõnul otsitakse digitaliseerimisest vastust siis, kui protsessid muutuvad hoomamatuteks või raskesti käsitletavaks. Probleemkohtadele ongi reeglina lahenduseks asjakohased IT-protsessid.

Seda loogikat rakendab Haidla ka Graanul Investis. „Kui Graanul Investis ei oleks digitaliseerimisega tegeletud, siis oleksime jäänud kasvuga seisakusse. Ettevõtte areng on nagu veerev lõngakera, mis kipub minema sassi, kui pole struktuurset lähenemist,“ selgitas Haidla. Struktuurne lähenemine tähendab aga eesmärkide mõtestamist, et digitaliseerimine toetaks põhiprotsesse. Kindlasti tuleks vähendada korduvate tegevuste mahtu ja lihtsustada info leidmist, kuna need on kaks põhilist ajakulu.   

Graanul Invest on digitaliseerimisele rõhku pannud ettevõtte alustamisest saati. Hüppeliselt kasvavad mahud on loonud vajaduse aga ka materjalivoogude juhtimisel digilahendustega kaasas käia. Exceli tabelid või paberkandjad ei olnud enam jätkusuutlikud ning tõid kaasa hulgaliselt probleeme. „See on suhteliselt ebaefektiivne, sest inimesed paratamatult eksivad oma tegevustes. Eksimuste leidmine võtab aega, kliendid aga nurisevad, kui andmed kohale ei jõua,“ rääkis Haidla.

Esimesena võeti kasutusele elektroonilise veoselehe programm ELVIS, mis arendati välja Eesti Metsatööstusliidu poolt. Kuigi veoseandmed jõudsid kohale digitaalselt, oli vaja lahendada ka mõõtmise küsimus, mida tehti käsitsi. „Olid inimesed, tulid autod, inimene silmaga mõõtis," kirjeldas Haidla varasemat protsessi.

Selle digitaliseerimine ei kulgenud lihtsalt. Aastaga jõuti esimese prototüübini, mis mõõtis küll automaatselt, kuid veamarginaal oli liiga suur. Veapiiri alla toomine võttis Graanul Investil veel aasta aega. Töö tulemuseks on praegu kasutusel olev väravaprogramm LoadMon. Rakenduse abil on võimalik teostada mõõtmisi automaatselt ning neid ka koheselt raportitesse lisada. Seeläbi tehakse tööd efektiivsemalt, vajamata lisatööjõudu.

Jaano Haidla sõnul on praegu andmete reaalajas olemasolu äärmiselt oluline nii ostjale kui ka müüjale. Tänu väravaprogrammile on võimalik teha tulevikuplaane lähtuvalt andmetest ja samas ka analüüsida mineviku. „Ma ütleks, et digitaliseerimine on enda positsioneerimine reaalaega,“ sõnas Haidla.

Timbeco lahendab digitaliseerimisega probleeme etapiti

Ka puitmajade tootja Timbeco digiprojektide eest vastutav Karl Kerdt on arvamusel, et digitaliseerimata liiguks nende ettevõte efektiivsuselt viisteist aastat ajas tagasi. „Paberitel ja kaustikutes info hoidmine aeglustaks protsessi meeletult,“ ütleb Kerdt.

Timbeco on jõudnud arusaamale, et klassikaline lahendus stiilis „mees ja tema Excel“ ei ole enam jätkusuutlik. Digitaliseerimine pole aga alati lihtne ja valutu – esimesel katsetusel loodeti võtta kasutusele üks suur tootmistarkvara, mis lahendaks korraga kõik mured. Praktikas see aga ei õnnestunud, andes siiski õppetunni keskenduda jupiti ja lahendada probleeme eraldi, mitte loota riiulilt võetud lahendustele.

„Kui võtame ühe suure majandustarkvara, mis muudab kogu ettevõtte protsessid täiesti teistsuguseks, siis õhtu lõpuks see ikkagi ei täitnud ülesannet ära,“ jagas Kerdt kogemust. Eelmise aasta kevadest on hakatud juurutama Eestis arendatavat EZIILi tootmistarkvara. Uue katse märksõnaks on killustatud lähenemine, säilitamaks olemasolevat infovoogu tarkvarade vahel ja vähendamaks infokadusi.

Graanul Investi kogemus näitab, et esmalt tasub teha digiaudit ning alles siis asuda digitaliseerimise juurde. Auditi käigus vaadatakse kõik ettevõtte protsessid põhjalikult läbi ning seeläbi otsustatakse, mida on vaja teha ja kuhu tahetakse jõuda. Sellise pildi olemasolu lihtsustab oluliselt erinevate tarkvarade või keskkondade arendajatele selgitamist, millist lahendust arendada vaja on.

Graanul Investi esimene arendus näitas, et esmakordse digitaliseerimise puhul tuleb arvestada aastaga või isegi rohkemaga. Jaano Haidla siiski nendib, et kui ettevõte on juba osaliselt digitaliseeritud, siis ei tohiks ühegi lahendusega üle kvartali minna. See teadmine aitab valida õiget IT-partnerit. „Mida aeg edasi ja mida rohkem on n-ö digipõhja, seda kiiremini peaksid lahendused tulema. Kui mõni IT-ettevõte pakub, et see lahendus on väga pikaajaline, siis ilmselgelt ta ei ole teemaga kursis. Seega ei sobi seda teemat lahendama,“ selgitas Graanul Investi juhatuse liige.

Timbeco on lahendud IT-partnerit valiku nii, et igas osakonnas selgitakse siseselt välja kitsaskohad, defineeritakse minimaalsed vajadused ning koostatakse lähteülesanne mille alusel saab hakata sobivat partnerit otsima. Eriti oluliseks peetakse ka lõppkasutajaga arvestamist. „Kui see inimene, kes lahendust igapäevaselt kasutama hakkab, ei tunne ennast selles mugavalt või see ei lahenda tema probleeme, siis on see nagu maha visatud raha,“ lisab Kerdt.

Lõppkasutaja mugavuse olulist rõhutab ka Haidla, kelle sõnul peavad andmed olema alati paari kliki kaugusel. Kui sisu on kümne kliki taga, siis kasutajad väsivad ära ja suure tõenäosusega ei hakka neid ka välja kaevama. „Ma ütleksin, et see on põhipunkt, mida digitaliseerimise tuleks arvestada. Andmed peavad olema kliki kaugusel.“

Tulevikku vaadates on mõlemal ettevõttel digitaliseerimise teemadel sarnased eesmärgid ja nägemused. Timbeco näeb põhilise arengukohana informatsiooni dubleerimist. Eesmärk on jõuda staadiumini, kus on töös katkematu infovoog alates esimesest kontaktist kliendiga kuni objekti üleandmiseni koos digikaksikuga, mida saavad hiljem omanikud ja haldurid kasutada. Graanul Invest näeb tulevikus samamoodi kogu teekonna digitaliseerimist, hõlmates metsa, kinnistuid, raieid ja istutamise planeerimist. Need on väga ambitsioonikad plaanid ning mõlemad nendivad, et palju tööd on veel ees.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud. 

 

Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

X