Prantsusmaa on avatud Eesti IKT- ja startup-ettevõtetele

30.09.2019

Prantsusmaa on Euroopa teine suurim turg, kus elab enam kui 67 miljonit tarbijat. Hoolimata keerulistest tingimustest maailmaturul ning segastest siseriiklikest oludest, on Prantsusmaa suutnud kasvatada oma kaupade eksporti ning oluliselt vähendada kaubavahetuse puudujääki.

Üheks põhjuseks on riigi majandusstruktuur, mida iseloomustab keskendumine perioodilistest tõusudest ja langustest vähemsõltuvatele valdkondadele nagu luksuskaubad, aeronautika ja farmaatsiatööstus, aga ka suur avalik sektor ja sotsiaalsed hüved ning pisut väiksem avatus rahvusvahelisel turul. Kuigi töötuse protsent püsib Prantsusmaal kõrgel tasemel, ulatudes 8,5 protsendini, on see määr käesoleva aasta jooksul pidevalt vähenenud ning on madalaimal tasemel alates 2009. aastast.

Prantsusmaa valitsus on ellu viimas jõuliseid reformide, mis on küll siseriiklikult tekitanud pingeid, kuid andnud riigi majandusele uue hingamise. Täna on Prantsusmaa astumas Euroopa liidrite hulka digitaalse innovatsiooni valdkonnas, kaasates üha enam riskikapitali investeeringuid ning arendades digivaldkonda nii avalikus kui erasektoris. 2017. aastal kuulutas Prantsusmaa valitsus välja tegevusprogrammi avaliku sektori digitaliseerimiseks, et parandada avalike teenuste kvaliteeti, pakkuda riigiteenistujatele kaasaegsemat töökeskkonda ning kärpida avaliku sektori kulutusi tänu vahendite efektiivsemale kasutusele.

Eriti ambitsioonikad on Prantsusmaa eesmärgid tervishoiu digitaliseerimisel. Juba on kasutusele võetud mitmeid erasektori poolt loodud lahendusi, näiteks digiregistratuuri teenust pakkuv Doctolib,kellest sai Prantsusmaa neljandas nn. “ükssarvik”. Samas raskendab teenuste turu efektiivsemat toimimist ühtse autentimissüsteemi puudumine ja teenuste killustatus. Eesti e-tervise süsteem ja sellealane ekspertiis era- ja avaliku sektori koostööst pakub prantslastele suurt huvi. Sel kevadel Prantsusmaa tervishoiuministeeriumi poolt väljakuulutatud tegevuskava “Minu tervis 2020” näeb ette üleriigiliste terviseplatvormide käivitamist, terviseandmete jagamist ja digitaalsete retseptide ja saatekirjade süsteemi loomist.

Prantsusmaa turg on seni jäänud palude Eesti ettevõtjate radarilt eemale, eeldatavasti võib põhjuseid leida keelebarjäärist ja kultuurilistest erinevustest. Sel põhjusel ei leia Prantsusmaad ka Eesti ekspordipartnerite TOP 10st. Siiski on kaubavahetus kahe riigi vahel tõusuteel - mullu eksportis Eesti Prantsusmaale 305 miljoni euro väärtuses kaupu, ehk 18 protsenti enam eelnenud aastaga võrreldes.

Allikas: Statistikaamet

Kui Eestis teatakse Prantsusmaa kultuuri ning tippbrände une pealt, siis sealsetesse vestlusringidesse Eesti nimi ei satu, samuti ei seostata Eestit ka meie jaoks nii olulise Põhjamaade taustaga. Ainsaks erandiks võib lugeda IKT-valdkonda, kus Eesti ettevõtteid aitab meie riigi väga tugev digiriigi kuvand. Möödunud aasta märtsis allkirjastasid Eesti ja Prantsusmaa digiministrid memorandumi, millega soovitakse hoogustada koostööd ja infovahetust e-riigi teemadel mõlema riigi era- ja avaliku sektori osalejate vahel. Praegune aeg, mil ka arhailisema mõttemalliga suurfirmad osalevad võidujooksus digitaliseerimise ja innovatsiooni liidripositsioonile, on Eesti ettevõtetele suurepärane hetk Prantsusmaa turule sisenemiseks.

Tuntumaid Eesti päritolu kaubamärke Prantsusmaa turul on kahtlemata Bolt (endine Taxify), mis osutab teenuseid nii Pariisis kui Lyonis. Konkurentidest eristab Bolti hoolivam suhtumine juhtidesse, pakkudes neile turu parimaid tingimusi ning tasuta kindlustust, mis hüvitab nende kulud õnnetusjuhtumi tõttu töölt eemale jäämisel. Prantsusmaa Bolti juht Henri Capoul usub, et ettevõtte edu aluseks on ärimudel, mis keskendub tugevale investeeringute tootlusele. Eestlaste puhul hindab Capoul kõrgelt nende töö- ja ärikultuuri - kõigest räägitakse otse ja avameelselt, otsused langetatakse kiiresti ning aega ei raisata tühjale jutule.

Prantsusmaa ärikultuuri kohta on liikvel mitmeid müüte ning kulunud klišeesid, kuid need tasub IKT- ja startup-ettevõtete puhul kohe peast heita. Suuremate ettevõtete puhul tasub endiselt jälgida nende hierarhilist ülesehitust, mis võib asjaajamisele kuluvat aega pikendada kauem, kui eestlastest ettevõtjad harjunud on. Edu saavutamiseks tasub välja selgitada ettevõtte tegelik otsustaja - sealses ärikultuuris on kasulikum, kui info liigub ülevalt alla, mitte vastupidises suunas. Prantslastele meeldib palju aega koosolekutel veeta ning see teeb nende tabamise kaasaegsete sidevahendite abil keerukaks. Kuigi alati tuleb jääda viisakaks, ei tasu karta ka veidi positiivset pealetükkivust, saates meeldetuletusi ning aeg-ajalt üle helistades. E-kirjadele vastamisele asemel eelistavad prantslased näost-näkku suhtlust või telefonivestlust, loomulikult tuleb kasuks prantsuse keele oskus, kui on soov kiiremini saada vastuseid oma päringutele.Nii nagu teistegi eksporditurgude puhul, tuleb ka Prantsusmaa vallutamiseks investeerida aega ja raha ning üles näidata järjepidevust ja kannatlikkust. Kindlasti tasub tulla kohale ja inimestega kohtuda, näiteks mõne messi raames. Muide, maikuus toimub Prantsusmaal üks Euroopa suurimaid innovatsioonile pühendatud messe Vivatechnology (www.vivatechnology.com). Prantslane eelistab küll kohalikku toodet või teenust, kuid hea nišitoote või hinna-kvaliteedi suhte korral on ka eestlastel võimalik jalg Prantsusmaa turu ukse vahelt sisse saada.

Eesti ettevõte Datel jõudis esimese lepinguni Prantsusmaal suhteliselt kiiresti, täpsemalt puudutas see koostööd ühe Prantsuse inseneribürooga Dateli satelliitandmetel põhineva infrastruktuuri jälgimise teenuse osas. Dateli sõnul on kohalikul turul küll teisi sarnase tehnoloogiaga ettevõtteid, kuid eestlaste eeliseks osutus neutraalsus ja füüsiline kaugus, mis tagab suurema konfidentsiaalsuse ja välistab võimaluse, et andmed võivad sattuda prantslaste kohalike konkurentide kätte. Vähetähtsaks ei osutunud ka Dateli kiire reageerimisvõime ja paindlikkus.

EASi ekspordinõunik Prantsusmaal tegutseb Eesti saatkonna ruumides Pariisis ning tema ülesandeks on õigeid uksi avades aidata Eesti ettevõtjatel leida sobivaid ekspordipartnereid. Koos Eesti ettevõtjaga kaardistatakse potentsiaalsed kliendid või partnerid ning esmase kontakti väljavalituga loob just ekspordinõunik. Vastaspoole huvi korral võtab ekspordinõunik oma õlgadele kohapealsete kohtumiste programmi organiseerimise. EAS korraldab pidevalt koos Eesti saatkonnaga ka üritusi, kus Eesti ettevõtted saavad oma tooteid, teenuseid ja oskusi esitleda potentsiaalsetele koostööpartneritele.

Novembri keskel toimub kõrgetasemeline Eesti visiit Prantsusmaale, millega oodatakse äridelegatsiooni koosseisus liituma Eesti IKT- ja startup-valdkondade ettevõtjaid. Kuigi põhifookuses on e-tervise teema, avaneb Eestil ja Eesti ettevõtetel võimalus jagada oma kogemusi e-riigi loomisest ning era- ja avaliku sektori koostööst.

Kristiina Kalda

Ekspordinõunik Prantusmaal

E-post: kristiina.kalda@eas.ee

Tel: +33 156 622 216

Mob: +33 6 78 01 22 78 

X