fbpx

Põhikiri

Põhikiri (kinnitatud 25.10.2018)

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (lühendatud nimi EAS), inglise keeles Enterprise Estonia, (edaspidi sihtasutus) on riigi sihtasutus.

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi asutaja).

1.4. Sihtasutus koosneb struktuuriüksustest. Struktuuriüksuste ülesanded on sätestatud struktuuriüksuste põhimäärustes, mille kinnitab nõukogu.

2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED

2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kui parima ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele, tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet ja riigi tuntust.

2.2. Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest.

2.3. Sihtasutuse põhiülesandeks on riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes:

2.3.1. pakkuda ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile nõustamist ja koolitusi, koostöövõimalusi ning rahalisi toetuseid;

2.3.2. tagada Eesti ettevõtluse arenguks suunatud vahendite ja ressursside sihipärane ja efektiivne rakendamine, sealhulgas tegutseda rakendusüksusena, järgnevates valdkondades: välisinvesteeringute kaasamine, toodete ja teenuste eksport, tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon, turism, regionaalne arendustegevus, väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamine;

2.3.3. koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada informatsiooni põhikirja punktis 2.3.2. nimetatud valdkondades;

2.3.4. teha ettepanekuid riiklike strateegiliste dokumentide osas põhikirja punktis 2.3.2. nimetatud valdkondades;

2.3.5. Eesti ettevõtluse arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste riikide toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine, tutvustamine ja nõustamine;

2.3.6. luua ja osutada ettevõtluse arendamiseks vajalikke tasulisi teenuseid;

2.3.7. muude ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine.

2.4. Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd teiste isikutega, sealhulgas Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste institutsioonidega.

3. JUHTIMINE

3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik,:

3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.2.3. kellel on ärikeeld;

3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.2.5. kellel on kehtiv karistus majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest. Keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1 – 3.2.4 sätestatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

3.4.1. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;

3.4.2. omab isiklikku (sh ärilist) huvi sihtasutuse poolt antavate hüvede saamiseks;

3.4.3. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.4.4. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.4.5. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;

3.4.6. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja.

3.5. Seotud isikuks põhikirja alapunkti 3.4. mõttes loetakse isiku abikaasat, vanemat, lapsi ja lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine.

3.6. Huvide konflikti situatsiooni korral, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme või põhikirja punktis 3.5 nimetatud isikuga seotud muid küsimusi, ei osale asjas puutumust omav juhtorgani liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta sellises küsimuses.

4. NÕUKOGU

4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

4.2. Nõukogul on kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määrab asutaja, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on (3) kolm aastat. Vähemalt ühe nõukogu liikme valib asutaja rahandusministri ettepanekul. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjustest.

4.3. Nõukogu pädevuses on:

4.3.1. sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

4.3.2. hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastaeelarve, tegevusplaani kinnitamine ja sihtasutuse aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;

4.3.3. sihtasutuse majandusaasta aruande heaks kiitmine ja kinnitamine;

4.3.4. juhatuse liikmete arvu määramine ja juhatuse liikme(te) nimetamine ja tagasikutsumine;

4.3.5. juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4.3.6. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4.3.7. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või selliste tehingute tegemiseks, millega kaasneb laenude võtmine, kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse võtmine vastavalt kehtivale õigusele, osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

4.3.8. audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra määramine;

4.3.9. sisekontrolli ja siseauditi kontrolli tagamine kooskõlas põhikirja punktiga 8.

4.3.10. sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest;

4.3.11. nõukogu töökorra kehtestamine;

4.3.12. juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;

4.3.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega;

4.3.14. enne majandusaasta aruande heakskiitmist on nõukogu kohustatud ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

4.4. Nõukogu liikme tasustamine:

4.4.1. nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja õigusaktidega kehtestatud määras ja korras;

4.4.2. nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Asutaja võib nõukogu esimehele määrata teistest nõukogu liikmetest kõrgema tasu, samuti määrata nõukogu liikmele täiendava tasu seoses nõukogu liikme osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;

4.4.3. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu tegevuses;

4.4.4. juhul kui nõukogu esimees ilma mõjuva põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja punktis 4.5.7 tulenevaid kohustusi, võib asutaja peatada nõukogu esimehele tasu maksmise või vähendada tema tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. Tasu vähendamine toimub kooskõlas riigivara seaduse § 85 lg 11 sätestatuga;

4.4.5. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.5. Nõukogu töökorraldus.

4.5.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

4.5.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele lihtkirjana või elektrooniliselt. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

4.5.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

4.5.4. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

4.5.5. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 3 (kolm) tööpäeva. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse ta koosolekul mitteosalenuks.

4.5.6. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

4.5.7. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise, protokolli kantavate andmete, samuti punktis 4.5.8 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

4.5.8. Nõukogu esimees peab asutajale ja rahandusministrile esitama:

4.5.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

4.5.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

4.5.9. Nõukogul on õigus saada oma ülesannete täitmiseks juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta.

5. JUHATUS

5.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

5.2. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

5.3. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.

5.4. Juhatuse liikmete töökord ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatuse liikme lepingus.

5.5. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu arvestades käesolevas põhikirjas sätestatut. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.6. Juhatus oma ülesannete täitmisel:

5.6.1. juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;

5.6.2. tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;

5.6.3. tagab majandusaasta aruande koostamise;

5.6.4. esitab nõukogule kinnitamiseks aastaeelarve ja tegevuskava;

5.6.5. tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud piiranguid;

5.6.6. käsutab sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid krediidiasutustes;

5.6.7. sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;

5.6.8. annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;

5.6.9. esitab vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse tegevusest.

5.7. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui nõukogu on määranud ühe juhatuse liikme vastutusvaldkonnaks juhatuse tegevuse juhtimise, siis juhinduvad juhatuse liikmed juhatuse esimehe valimisel sellest nõukogu suunisest. Kui juhatuses on paaris arv liikmeid ja juhatuse otsuste tegemisel jagunevad hääled võrdselt, siis on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

5.8. Oma ülesannete täitmisel täidab juhatuse esimees muuhulgas järgmisi kohustusi:

5.8.1. määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikme kohustused.

5.8.2. määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;

5.8.3. kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;

5.8.4. määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku protokollile;

5.8.5. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;

5.8.6. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks;

5.8.7. annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste kehtestamiseks;

5.8.8. võtab osa nõukogu koosolekutest;

5.8.9. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel.

5.9. Juhatuse liikmele tasu maksmine toimub üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6. NÕUKODA

6.1. Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega nõukodasid, mis täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle alamüksuse tegevusvaldkonnas.

6.2. Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus. Nõukojal on kolm (3) kuni üksteist (11) liiget.

6.3. Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja ülesanded, liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.

7. VARA

7.1. Sihtasutuse vara moodustatakse:

7.1.1. riigieelarvest tehtavatest eraldistest;

7.1.2. sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;

7.1.3. Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või tagasivõtmatult üle antud varast;

7.1.4. muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

7.2. Vara üleandmise kord.

7.2.1. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

7.2.2. Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel.

7.2.3. Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.

7.2.4. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve üldised põhimõtted kehtestab sihtasutuse nõukogu.

7.2.5. Kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamisel võtab sihtasutus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse Riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.

7.3. Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord.

7.3.1. Sihtasutuse vara kasutatakse:

7.3.1.1. sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;

7.3.1.2. sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks.

7.3.2. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja õigusaktidega.

7.3.3. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

7.3.4. Riigi sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb põhikirjast.

7.3.5. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

7.3.6. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkides saavutamiseks.

7.3.7. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

7.3.8. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

8. ARUANDLUS, SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

8.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

8.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine.

8.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori(te) järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.

8.2.2. Sihtasutus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summad.

8.2.3. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.

8.3. Audiitor(id).

8.3.1. Sihtasutusel on audiitor(id), kelle nimetab, arvu sätestab ja tasustamise korra määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

8.3.2. Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.4. Siseauditi küsimused.

8.4.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

8.4.2. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse
bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

8.4.3. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga.

8.5. Auditikomitee

8.5.1. Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

8.5.2. Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest põhimõtetest:

8.5.2.1. auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt kaks peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek;

8.5.2.2. auditikomitee liikmeks ei tohi olla siseaudiitor, juhatuse liige, ministeeriumi kantsler ega audiitorkontrolli teostav isik;

8.5.2.3. auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.

8.5.3. Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel.

9. PÕHIKIRJA MUUTMINE

9.1. Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud:

9.1.1. põhikirja võib muuta üksnes asutaja otsuse alusel;

9.1.2. kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

9.2. Piirangud muudatustele:
asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

10. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Ühinemine ja jagunemine.

10.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.

10.1.2. Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.

10.1.3. Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

10.1.4. Riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.

10.2. Lõpetamine.

10.2.1. Sihtasutuse võib lõpetada:

10.2.1.1. asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele;

10.2.1.2. muul seaduses sätestatud alusel.

10.3. Likvideerimine.

10.3.1. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

10.3.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu.

10.3.3. Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule asutajale.

10.4. Vara jaotamine.

10.4.1. Pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle asutajale.

X