Olukord Briti saartel: Borisi intensiivravi-ehmatus, karjaimmuunsus, unustatud Brexit ja digisuhted

14.04.2020

EASi Suurbritannia ekspordinõunik Heiki Pant kirjutab olukorrast Briti saartel, mil koroonakriis on sealses ühiskonnas Brexiti asemel esile tõstnud hoopis muud elulised teemad.

Kuigi enamik riike üritab koroonaviiruse vastu võidelda isolatsiooni kehtestamisega, jäid britid esialgu silma oma karjaimmuniteedi tekitamise katsega, mida nende kõrgeim meditsiininõunik välja käis. Idee sattus tulise kriitika alla, kui mudelitest selgus võimalik surnute arv.

Inglismaal elades olen tasapisi juba harjunud sellise sõnaga nagu eriolukord (emergency). Siinne valitsus kuulutas eelmisel aastal välja kliimaeriolukorra, talvisel gripihooajal on Briti tervishoiusüsteem reeglina eriolukorras ning lisaks on “emergency” kodutute, ühiskonna abi vajavate kihtide, supiköökidega jpm. Seda sõna kuuleb siin väga sageli ja peamine erinevus on ehk see, et koroonakriis on tekitanud tõelise eriolukorra – tõelise isolatsiooni, mida siin saartel ei ole varem nähtud. Ühiskond, mille nurgakiviks on jalgpall, mis tänaseks on samuti isolatsiooni tõttu pausil, on toonud kaasa uue reaalsuse tunnetuse.

Asjaolu, et brittide peaminister, elust endast suurem karakter pidi oma elu eest võitlema intensiivravis, tõi olukorra tõsiduse koju kätte kõigile. #Pray for Boris (palveta Borisi paranemise eest) oli online elu üks populaarsemaid fraase ning võimuvaakumis tuli appi ka Kuninganna Elizabeth, kes tegi lühikese ajavahemiku jooksul nii tele kui raadiopöördumise rahvale. Tänaseks on peaminister haiglast lubatud valitsusjuhi maaresidentsi taastuma ning enam ei ole riiklikult olulise tähtsusega teemaks õhurõhk peaministri kopsudes ja hingamisabi astmed, vaid see on asendunud tänuavaldustega meditsiinisüsteemi kangelastele.

Isolatsioonimeetmetega seoses on oluline mõista, et brittide jaoks on nende vabadused üliolulised. Nad reklaamivad oma riiki globaalselt, kui vabaduste ankurmaa (inglise keeles our freedoms and civil liberties) ning ühtäkki on valitsus kehtestanud erakordselt karmid reeglid isolatsiooni ja distantsi osas. Aga stseenid Itaaliast ja Hispaaniast on pannud ka siinsed elanikud mõistma olukorra tõsidust ja isegi reeglina väga lärmakadisikuvabaduste kaitsjad on seekord valitsuse meetmetega nõus.

Ekspertide taassünd

Üks siinses ühiskonnas toimuv nähtus on ekspertide taassünd, nende taas au sisse viimine. Brexiti referendum oli ühiskonda lõhestav protsess, mille lööklauseks sai ühe toonase ministri ja Brexitit toetava Michael Gove’i väljaütlemine „we have had enough of experts“ ehk sisuliselt meil on ekspertidest siiber. Kui enamik majanduseksperte ennustas Brexiti mõju pikas perspektiivis negatiivseks, siis tulenevalt emotsionaalsetest argumentidest majanduse autonoomsuse osas jõuti ühiskonnas kollektiivsele arusaamale, et Brexiti poolt on hääletatud ja otsusega minnakse edasi. Koroonakriis on aga välja toonud täiesti uue aspekti - valemisse on lisatud uue muutujana surmade arv ja see on pööranud avaliku üldsuse silmad ekspertide poole, kelle öeldu on taas midagi väärt.

Tänaseks on Brexit täielikult tagaplaanil ja asjaolu, et nii Brüsseli-poolne pealäbirääkija Michel Barnier kui ka brittide-poolne pealäbirääkija on mõlemad koroonaviirusesse nakatunud, siis täna tundub, et üleminekuaja pikendamisele ei paista olevat alternatiivi. Koroona domineerib järgnevatel kuudel nii võimsalt, et Brexit ei ole lihtsalt hetkel prioriteet, praegu on fookus uute oludega kohanemisel, sest kiireid lahendusi ei ole.

Selles, et hoop majandusele saab olema ränk, ei kahtle keegi. Britid on viimase kümne aasta jooksul läbi kasinusmeetmete saanud oma riigi rahanduse kontrolli alla (UK riigivõlg oli Cameroni valitsemise algusaastatel võrdne Kreeka näitajatega), kuid koroonakriis on tekitanud olukorra, kus konservatiivide valitsus sekkub esmakordselt majandusse meetmega, kus raha trükkimise kaudu hakatakse katma ettevõtete palgafonde kuni 80 protsendi ulatuses. Selliselt ei ole Briti valitsus kunagi varem majandusse sekkunud ja analüütikud on viidanud, et konservatiivide väljapakutud meetmed oleks normaalses olukorras isegi vasakpoolsete leiboristide poolt väljapakutuna välja naerdud kui sotsialistlikult radikaalsed. Äärmuslikud ajad nõuavad äärmuslikke meetmeid.

Ettevõtted peavad uute oludega kohanema

Täna on majanduses esimene päev peale toas veedetud lihavõttepühi ning uued olud mängivad ümber olemasolevaid ärimudeleid ning loovad võimalusi ka uutele tegijatele. Briti kaubanduses toimus online-revolutsioon juba mõned aastad tagasi ning interneti roll jaemüügis tõusis plahvatuslikult juba enne koroonakriisi. Eesti tootjatel, kellel on e-kanalid käigus ja kes tarnivad Briti saartele, võib teatud kaubagruppides äri jätkuda nii nagu varem. Siin on oluline hoida suhtlus oma partneritega aktiivsena ning anda signaal, et uute oludega ollakse kohanenud.

Olen ühenduses olnud ka erinevate digivaldkonnas tegutsevate ettevõtetega, kellel on oma esindused ja kliendid briti turul ning paljud neist on tulnud välja uute initsiatiividega. Eesmärk on uutes oludes säilitada oma turuosa ning teavitada oma partnereid võimekusest endiselt toimetada.

Loomulikult on valdkondi, kus kriis on lõiganud ära igasugused võimalused äri jätkamiseks (turismiga seonduv, ürituste ja meelelahutusega seonduv jpm) ning siin saavad oluliseks inimeste vahelised suhted ja kriisi ajal läbi elatud kogemused. Jällegi on siin oluline oma kontakti elus hoidmine, koos arutades kuidas saaks koostööd jätkata.

Siinsed (taas ellu ärganud) eksperdid on toonud välja asjaolu, et uutes oludes on tavaliseks saanud kommunikatsioon Face time’i või Skype’i teel, mis võimaldab hoida olulised suhted elus ja kinnitada koostööd tulevikuks. Need kõned võivad sageli olla pigem psühholoogilist tuge pakkuva iseloomuga (kuidas hakkama saad?) ning oluliselt rohkem eraeluga seotud, kui tavaliselt harjunud ollakse. See võib ka luua võimaluse saada kontakti inimestega, kes varasemalt on suhtlusel olnud kättesaamatud, jooksnud koosolekult koosolekule ja keda on ära blokeerinud sekretäride ja assistentide armee.

Tänane turusituatsioon on paljudes sektorites esile tõstnud inimeste omavahelise suhtluse ja koos läbi kogetud digitaalne suhtlus võib kriisiaja möödudes osutuda võtmetähtsusega aspektiks. Kriis on toonud esile selle, et kõik on inimesed, ühtemoodi haavatavad ja kõikvõimalikud korporatiivsed struktuurid ja ahelad mis on võtmeisikutest teinud „turujumalad“ on ühtäkki ka ise kodus arvuti ette naelutatud – koos oma perede ja lastega, samal ajal püüdes leida lahendusi uuele olukorrale.

EASi poolt jätkame ÜK-s olemasolevate partneritega, et leida uusi võimalusi läbi e-kanalite ja digitaalse suhtluse jätkuvalt turule siseneda. Eestit teatakse kui väikest digitiigrit, kelle poole võidakse vaadata nüüd uue pilguga, kuidas uues olukorras paremini toime tulla.

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Heiki Pant
EASi ekspordinõunik Suurbritannias
Andreas.Heiki.Pant@eas.ee

X