Neiser Group: digitaliseerimine ei ole projekt, kus saab öelda „tehtud!“
Digitaliseerimisprotsessile eelneb arusaamisele jõudmine, et digitaliseerimisse investeerimine on ettevõttes vajalik ja möödapääsmatu. Tavaliselt saabub see koos ettevõtte kasvuga, nendib Neiser Groupi tootmisprotsesside arendaja August Kull.
Neiser Group on aastast 1992 keskendunud kõrgkvaliteediliste diivanite tootmisele. Pika tegutsemisaja jooksul on järjepidevalt ajaga kaasas käidud ja tootmist uuendatud. Viimati viidi EASi digidiagnostika toetuse kaasabil läbi protsesside digitaliseerimine, mille telgitaguseid avab Neiser Groupi tootmisprotsesside arendaja August Kull.
Diivanite tootmine on üllatavalt keeruline protsess, seda eriti Neiser Groupi puhul, kes valmistab oma tooteid klientide konkreetsete tellimuste alusel. See tähendab, et valmistamisel võib korraga olla kuni 70 mudelit, igaühel erinev kombinatsioon kattematerjalidest ja moodulitest. August Kulli sõnul on keerulises tootmises kiire info kättesaadavus äärmiselt oluline. Mida paremini liigub info, seda vähem on seisakuid. „Võtsime seetõttu kõikide erinevate detailide samaaegse töötlemise hõlbustamiseks kasutusse digilahendused, kuhu kogutakse ja kus säilitatakse ning kasutatakse andmeid. Informatsiooni ühte kohta toomine vähendab inimlike vigu ja ajakulu,“ selgitas Kull.
Tulevikus võtavad robotid rutiinsemad ülesanded enda peale
Lisaks sisse tuleva teabe liikumise lihtsustamisele on Neiser Groupis digitaliseeritud ka tootmisest tekkivad andmed. Kõik keerukamad lõikused toimuvad CNC masinatega ja toodete informatsioon on vaid nupuvajutuse kaugusel. Sellist tootmisprotsessi saab väga efektiivselt juhtida. Andmed jooksevad reaalajas sisse ning näitavad ära erinevate lõikude ressursside koormatust nii lühikeses, kui ka pikas ajaperioodis. Seeläbi saab juba varakult avastada võimalikke probleeme ja neid ennetada.
Kaugemale vaadates on Neiser Groupi ambitsioon August Kulli sõnul tuua ettevõttesse poolautomaat- ja automaatpinkide kõrvale ka roboteid. „Robotid võtaksid enda kanda osa raskematest ja monotoonsematest tööülesannetest,“ lisas ta.
Keerukad pealistusmaterjalid nõuvad nutikaid lahendusi
Iga ettevõtte arendatud digilahendused on nende spetsiifiliste vajaduste nägu. Nii ka Neiser Groupil, kes pidi rinda pistma looduslikel nahkadel esinevate pinnadefektidega, mille tuvastamiseks on äärmiselt raske masinkeeles programmi kirjeldada või käitumisreegleid luua. Sellele vaatamata suudeti lõpuks mitme programmi, seadme ja õigete andmete leidmise läbi luua lahendus, mis neid automaatselt tuvastab. August Kulli sõnul on programmid isesugused nagu inimesed, aga kui piisavalt nuputada, siis on võimalik neid panna koostööd tegema. „Digitaliseerimise protsess koosneb sageli erinevatest seadmetest ja programmidest andmete leidmisest, omavahelisest sidumisest ja töötlemisest,“ sõnas Kull.
Pingutamine ja nuputamine on vaeva väärt, sest digitaliseerimine on tähendanud tõusu ettevõtte võimekuses, tarnekindluses ja kasumlikkuses. „Võin öelda, et oleme konkurentsivõimelisemad, mis tõstab kindlustunnet tuleviku suhtes,“ sõnas Kull. Suurimaks võiduks peabki Kull seda, et protsessid on nüüd läbipaistvamad, mis vähendavad seisakuid, tõstavad efektiivsust aga veelgi olulisemalt inimeste motiveeritust.
EASilt on tuge saadud nii soovitustega kui ka rahaliselt
August Kull on tänulik, et EAS on uskunud Neiser Groupi ambitsioonidesse ning toetanud uuendusi rahaliselt. EASilt on saadud soovitus vaadata digitaliseerimist kui jätkuvat protsessi – seda mõtet kannaks ta edasi ka teistele tööstusettevõtetele.
„Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et digitaliseerimine ei ole projekt, kus saab öelda „TEHTUD!“. Digitaliseerimine on jätkuv protsess, mis arendab ennast läbi uute võimaluste ise edasi,“ lisas Kull.
Ettevõtte tootmisjuhi sõnul ei ole mõistlik hakata kohe looma täiuslikku lahendust, kuna see protsess võib nii pikaks venida, et töötajad väsivad ja plaan jääb pooleli. Targem on alustada väiksematest, kuid lihtsamalt teostavamatest projektidest, millel on reaalselt nähtavad tulemused. Neid nähes on töötajad valmis tulema kaasa ka pikemale teekonnale. Neiser Groupi digiauditi ja – arengupartner on olnud Columbus Eesti.
Koroonakriis mõjutab Neiserit nagu kõiki teisi
Koroonakriisi mõjudest rääkides ütleb August Kull, et siinkohal ei eristu Neiser Group teistest tootjatest: „Igal päeval on uus värv, on erksamaid ja tumedamaid.“ Digitaliseerituse uus tase aitas aga tema sõnul kiiresti muutuvate olukordadega kergemini hakkama saada. Ettearvamatu oleku tõttu on raskem ka tulevikuplaane täpselt ette näha, kuid eesmärkideks on seatud väljuda kriisist tugevamana, liikuda süsinikuvabama tootmise poole ning arendada Neiser Group parimaks diivanitootjaks regioonis.
Tule Digitaliseerimise meistriklassi
Digitaliseerimise meistriklass aitab tuvastada oma ettevõttes protsessid, mille digitaliseerimine avaldab kõige enam mõju ettevõtte konkurentsivõimele. 3-kuulise programmi tulemusena koostatakse tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaan, valitakse välja sobivaim digilahendus ning tehakse esimesed sammud selle juurutamiseks.
Programmi teostavad suurte kogemustega koolitajad (Aleksandr Miina, Lauri Antalainen, Juhan Pukk, Roger Allas). Samuti on töötubadel kaasatud edukad praktikutest ettevõtjad, kes jagavad oma kogemusi protsesside digitaliseerimisest.
Registreeru enne 7. juunit Digitaliseerimise meistriklassi veebilehel. Digitaliseerimise meistriklassi korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BDA Consulting, Lean Digital, Flowit Estonia ja Digiwise.
Andmete korrastamine ja nendest ülevaate tekitamine ei ole ühekordne projekt
Flowit partner ja äriarenduse juht Juhan Madis Pukk
Ilmselt on kõigile juhtidele tuttav see tunne, kui ettevõte on kasvanud väikesest alustavast tootmisest mitmekümne inimesega tootmiseks ja enam ei ole võimalik täpselt aru saada, millist toote valmimiseks ja kliendile tarnimiseks olulist infot keegi töötajatest omab. Hea asi aga selle tunde juures on, et reeglina on see esimene samm, et mõista vajadust oma ettevõtte andmete kogumine ja talletamine korrastada.
Paljudes ettevõtetes on struktureeritult andmete saamine, nende kogumine ja talletamine probleemiks, kuna puudub mõistmine, kuidas see välja peaks nägema. Seda eriti müügi puhul, kus ollakse harjunud suhtlema meili, telefoni või sotsiaalmeediaplatvormide kaudu. Sealt tuleb küll hulgaliselt infot, kuid see info ei ole kasutuskõlblik, kuna on tihtilugu inimeste kirjakastides, peades või muudes suhtluskanalites laiali.
Seetõttu peabki andmete puhul esmalt tegema endale selgeks, kust andmed tulevad, milliseid ise toodame ja kuidas neid talletame. Selgeks tuleks joonistada kogu andmetega seonduv protsessikaart, kasvõi paberil ning mis kõige olulisem, kes kindlate andmete eest vastutab ja kuhu peab need edasi suunama. Ideaalis võiks olla andmeid täpselt õiges kohas ja õige ajal, täpselt piisav hulk. Kohe tuleb mõista ka seda, et kuna andmeid tuleb kogu aeg juurde, keskkond meie ümber muutub ning sisendid koos sellega, siis seda pilti peab vähemalt korra kvartalis kohendama ja uuendama.
Järgmise sammuna võiks juba mõelda andmekogumise protsessi efektiivistamise peale. Excel on väga hea tööriist, aga paraku ei ole see ideaalne koostöötamise vahend ning annab hea ülevaate mineviku, kuid vähem infot tuleviku prognooside kohta. Alati esineb erandeid, mida ei ole vaja või otstarbekas automatiseerida või digitaliseerida, aga üldjuhul võiks seda siiski teha. Selle tulemusel on võimalik back-office’i tööd efektiivistada vähemalt 20 protsenti, kuna tootmisele sisendi andmine, planeerimine ja kliendisuhtlus saavad toimuda tõrgeteta. Tekib vähem reklamatsioone ja valesti mõistmisest tekkinud arusaamatusi klientidega.
Ja mis kõige olulisem – ühisvastutust ei eksisteeri. Kui andmete korrastamise ja regulaarse uuendamise eest puudub vastutav inimene, siis ei tegele sellega mitte keegi ning see jääbki toimuma vaid hoogtöö korras ja läbi suure vaeva.
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.
Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.