Nefab Packaging: enne digitaliseerimist tuleb oma protsessid korda teha

31.05.2021

Eripakendite tootmisega tegeleva Nefab Packagingi juhi Jana Salmi sõnul on tulevikus tööstusettevõtete jaoks võtmetähtsusega oma süsteemide sidumine klientide omadega. Seda ei saa aga seni teha, kui ei ole endal arendatud võimekus informatsiooni digitaalselt liigutada ning oma tootmisprotsessides pole vajalikke ümberkorraldusi tehtud. 

Nefab Packaging OÜ tegeleb papp- ja vahtplasttoodete, vineerkastide, puitkastide, kohvrite ja teiste puittoodete tootmise ning erilahenduste loomisega. Lisaks pakub ettevõte ka erinevaid toetavaid teenuseid ja konsultatsioone näiteks terviklikku laohaldusteenust, disainiteenust, pakketeenuseid, hankelogistikat, toote elutsükli analüüsi ja palju muud. 

Arvestades ettevõtte väga laia tooteportfelli, milles on viis suuremat tootegruppi ning vastavalt ka kõiki neid tooteid katvad teenused, siis lisandub iga päevaga uusi tooteid ning muutub vajadus materjalide järele. Samuti võib tootmismaht väga kiiresti muutuda. Kõik need faktorid tähendavad ka kiireid muutusi tööjõu vajadustes.

„Kuna me ei paku standardseid tooteid, vaid iga tellimus tähendab spetsiaalset lahendust vahelduvate materjalide ja mahtudega, oli digitaliseerimine meile vajalik infovahetuse tagamiseks,“ rääkis Jana Salm.

„Seda ei saa aga teha enne kui enda “kodu ei ole korras” ehk kui ei suuda garanteerida tarneaegu või mahtu. Informatsioon peab liikuma automaatselt erinevate funktsioonide vahel ning seetõttu on vajalik ka süsteem digitaliseerida. Kindel on see, et paberil infot liigutades kiiret infovahetust ei juhtu,“ lisas ta.

Kaardistamine annab kõigile selge pildi ettevõtte tegevustest

Nefab Packagingi protsesside digitaliseerimisele eelnes pikk periood, kus peamiselt hoiustati teavet paberkujul. Hoo andis digitaliseerimisele sisse ettevõtte üldine areng. Kui 20 aastat tagasi loodi Nefab kui ühe tootegrupiga allhanketehas, mille tellimused tulid põhiliselt ühelt kliendilt, siis ajaga kasvas nii klientide kui ka toodete hulk ja komplekssus.

Paberi peal asju ajades tuleb kindel piir ette, mis hakkab kasvu takistama nii protsesside aegluse kui ka andmete vähese kättesaadavuse tõttu. Sellest tulenevalt julgeb Salm väita, et digitaliseerimisele eelnes arusaam - tahetakse edasi kasvada, olla kiiremad ja kasumlikumad. Samuti, et olemas olevaid protsesse kiirendades ja mahte kasvatades tulemuseni ei jõuta. Teha oli vaja teistmoodi ja targemalt.

Toona alustati tegevuste kaardistamisest, mille käigus tehti selgeks, mis on iga protsessi sisendiks ja väljundiks, mis andmeid selles etapis vajatakse, kust neid andmeid saadakse ja mida nendega tehakse. Jana Salmi sõnul on ühine arusaam protsessidest andnud kõigile ettevõttes pildi, kuidas asju tehakse ja andis võimaluse näha palju lihtsamalt valdkondade vahelisi seoseid. Selle põhjal mõisteti ka vajadusi digitaliseerimiseks.

Kaardistamise tulemusel otsustati keskenduda ettevõtte tarneahelas liikuvate andmete automatiseerimisele ja omavahel seostamisele. “Kliendi vajadus seostub otse ostuvajadusega ja tootmisvajadus seostub otse väljastusplaaniga,” toob tegevjuht näite. Tugiprotsessidest pöörati suuremat tähelepanu kvaliteedijuhtimisele ehk siis kvaliteetse materjali ja tootmise tagamisele.  

Tagasilöögid on osa digitaliseerimise teekonnast 

Nefabi üks huvitavamaid projekte on olnud seotud lao tarkvaralahenduse loomise ja kasutusele võtmisega. Varasemalt toimis protsess paberil, kus kohale toodud saateleht liikus lao kontorisse ning sisestati seal ERP süsteemi. Arusaadavalt põhjustas see ajakulu ning oli seetõttu takistuseks operatiivsele infoliikuvusele. Kaupade asukoht oli süsteemis teada vaid lao täpsusega ning info konkreetse toormaterjali asukoha kohta eksisteeris ainult inimeste peas. Samuti oli ladude inventeerimine manuaalne ning ajamahukas töö.

Eesmärk oli kasutusele võtta laohaldussüsteem, mis võimaldaks andmete kohest liikumist, ülevaadet kaupade asukohast ning lihtsate muudatuste tegemist asukohtade ja koguste kohta. Selle süsteemi arendamiseks tehti koostööd digitaliseerimisettevõttega Columbus Eesti.

Ka siin algas kõik protsesside kirjeldamise, kaardistamise, täpsustamisega ning seejärel teenuse disainimisega. “Kuna see oli Nefabile esimene suurem projekt välispartneriga, siis valetaksin, kui ütleksin, et see oli lihtne,” avaldas Salm. 

„Meil puudus kompetents süsteemide arendamisel ning vahepeal oli seetõttu raske mõista, miks mõnda tekkinud ideed ei saa kiiresti sisse viia. Ka tagasilöögid olid osa teekonnast - ühel või teisel pool vahetusid inimesed ja selgus, et dokumenteeritus ei olnud ideaalne ja mingi osa teadmistest oli kaotsi läinud. Või sekkus “kolmas osapool”, Nefabi puhul emaettevõtte, kes ette hoiatamata tegi testbaasides versiooniuuenduse. Seetõttu oli osa arendusest vaja ümber teha ja uuesti kirjutada,“ kirjeldas Salm ajutisi tagasilööke. 

Tänaseks on sellest lahendusest kasutusel juba teine edasiarendus, nii-öelda versioon number kaks. Materjalide ja kaupade arvelevõtt, liigutamine, inventeerimine, tootmisesse kasutusse andmine või müük on lahendatud "puldiga piiksutamisega". Inimressurss, mis säästetakse on märkimisväärne. 

EAS oli abiks vahekokkuvõtte tegemisel

Ühes faasis otsustati ka, et edasisteks tegevusteks on vajalik teha vahepealne audit, et aru saada, kus järjega ollakse. Selleks viidi läbi EASi abiga digidiagnostika, mille alusel pandi paika valdkondade kaupa, mis on valdkonna hetkeline digitaliseerimise tase, kuidas see mõjutab tööd ning milline võit oleks täiendavast digitaliseerimisest. Samuti sai digidiagnostika käigus hinnatud, milliste vahenditega saaks veel digitaliseerimata valdkonnad katta.

Kõige olulisemaks võiduks peab Salm aga turuvajaduse tunnetamist. „Andmete olemasolu korral on võimalik planeerida tulevikku ja näha ka kohe planeeritud tegevuste mõju teistele funktsioonidele. Sellele aitab kaasa täpsus tarneahelas. Digilahendustes on väga hästi näha palju materjali on ja kus see täpselt asus. Suures pildis oleme selle tulemusega rahul,“ selgitas Salm.

Teistele tööstusettevõtetele soovitab Jana Salm võtta arvesse, et digitaliseerimist tasub teha väikeste osade kaupa, ehk saada üks osa valmis ja asuda seejärel järgmise kallale. Kui on soov kõik korraga teha, siis võib see osutuda liiga suureks ettevõtmiseks. Ka Nefab astus algselt sellesse ämbrisse, kuid osati õigel hetkel piiri tõmmata.

Koroonakriis tõestas kliendipõhise suhtumise väärtust

“Oleme oluline osa oma klientide tarneahelast ning seetõttu elame läbi oma klientide tõuse ja languseid ning rõõmustame ja muretseme koos nendega. Nefabi roll on olnud anda oma klientidele võimalikult varast infot, kui mingite toodete osas tarneajad pikenevad ning samuti olla alati valmis ise neile varusid hoidma ja planeerima,“ kirjeldas Salm ettevõtte tegutsemise põhimõtteid. 

„Nagu kõik teised, ei suutnud ka meie ette ennustada kogu muutust majanduskeskkonnas ning sellistes olukordades pidime kasutama oma võimekaid tootmise- ja ostuinimesi ning tegema lisapingutusi. Koroonakriisi taustal saime täieliku kinnituse, et kliendi vajadusi kõige tähtsamaks seadev põhimõte on ettevõtte vereringes ning Nefab on tõesti valmis selle ekstra miili läbima. Minu hinnangul on kriis olnud seetõttu väga viljakas!” lisas Salm.

Juubeliaastal on pilgud suunatud tuleviku

Nefab saab sellel aastal Eestis 20 aastaseks. “Pidutseme hinges ja kutsume oma kliente ja koostööpartnereid koos meiega rõõmustama ja tähistama. Oleme täna veel rohkem kindlad, et meie roll on olla osa kliendi tarneahelast ning pakkuda lahendusi, mis säästavad raha ja säästavad keskkonda,“ ütles Salm.

Firma tulevikuplaanides on anda klientidele suurem tooteportfell, keskenduda keskkonnasäästlikumatele lahendustele nii materjalide kui ka kasutuskordade poolest ning lisada oma teenuste portfelli uusi võimalusi. Lisaks Eestile toimetatakse järjest usinamalt Lätis ja Leedus ning sealsed kliendid on ettevõtet hästi vastu võtnud ja ollakse avatud uutele lahendustele.

Tulevikus on Nefabil eesmärk olla digitaliseeritud ühenduses oma klientide tarneahelatega. Soov on, et klient saaks keskenduda sellele, milles tema parim on ehk oma toote tootmisele ja arendamisele. Nefab aga keskendub oma rollile tarneahelas, et tagada nende toodete pakkematerjali olemasolu, pakkimine, ladustamine ja transport õigete klientideni.  Oluline on ka olla samaviisi ühenduses tarnijate enda tarneahelatega.

“Kui Eesti tööstus tahab olla maailmatasemel, siis me peame avama ja siduma oma tarneahelad. Meie väikeses majanduses on see hädavajalik,” rõhutas Jana Salm kokkuvõtlikult.

Tule Digitaliseerimise meistriklassi

Digitaliseerimise meistriklass aitab tuvastada oma ettevõttes protsessid, mille digitaliseerimine avaldab kõige enam mõju ettevõtte konkurentsivõimele. 3-kuulise programmi tulemusena koostatakse tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaan, valitakse välja sobivaim digilahendus ning tehakse esimesed sammud selle juurutamiseks.

Programmi teostavad suurte kogemustega koolitajad (Aleksandr Miina, Lauri Antalainen, Juhan Pukk, Roger Allas). Samuti on töötubadel kaasatud edukad praktikutest ettevõtjad, kes jagavad oma kogemusi protsesside digitaliseerimisest.

Registreeru enne 7. juunit Digitaliseerimise meistriklassi veebilehel. Digitaliseerimise meistriklassi korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BDA Consulting, Lean Digital, Flowit Estonia ja Digiwise.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

X