Mühinal kasvav Hollandi ehitusturg vajab Eesti puitmaju

25.11.2021

Ehitustegevus on Hollandis tõsise hoo sisse saanud, kasvades aastaga 8 protsenti, kuid sellest ei piisa eluruumidefitsiidi vähendamiseks. Hollandi üha kasvava elamunõudluse lahendus võib peituda Eesti tootjate moodul- ning puitmajades, mis võiks ühtlasi aidata Hollandil saavutada ka oma kliimaeesmärke.

Hollandis on 2021. aasta veenvalt tõestanud, et pandeemial oli riigi majandusele ning ehitussektorile algselt kardetust väiksem mõju, kuigi keerulisemas seisus on just suured ettevõtted, samas kui hästi läheb spetsialiseerunud ehitusettevõtetel. Nii võib 2020. aasta langus jääda vaid üheks kurvaks intsidendiks muidu edukate aastate reas, mil ehitussektor on kasvanud keskmiselt 5-9 protsenti aastas.

Graafik: Bert Reila. Allikas: CBS (Hollandi statistikaamet)

Kuigi aasta algas Hollandi ehitusturu jaoks veidi kõhklevalt, jõudis sektor suveks muljetavaldavate kasvunumbriteni ning demonstreeris teiste majandusharudega võrreldes oluliselt paremat pandeemiast taastumisvõimet. Ehitusettevõtete käibed kasvasid teises kvartalis keskmiselt 9 protsenti võrreldes aastatagusega, enim on kasvanud väiksemate ja keskmise suurusega eramute ehitus, samuti on head kasvu näidanud kommunaalrajatiste ehitusele keskendunud ettevõtted.

Kiirem ehitustempo ei lahenda elamudefitsiiti

Käibekasv ei tähenda siiski automaatselt head kasumlikkust, sest ehitusmaterjalide järsk hinnatõus õgib marginaale isukalt. Siiski teatas vaid 6 protsenti ehitusettevõtetest mullu kahjumist, samas kui 9 protsenti jõudsid omadega nulli ning koguni 82 protsenti ehitusfirmadest teenis mullu kasumit. Positiivset väljavaadet toetab ka jätkuv tarbijakindluse kasv. Möödunud aastal valdkonna kaitseks loodud kriisiplaanid jäid õnneks sahtlipõhja halvemaid aegu ootama. Aktiivne ehitustegevus on hoidnud ehitussektorit suurema pankrotilaine eest, tõtt-öelda ei ole nii madalat ehitusettevõtete pankrotistumise taset märgatud 2013. aastast alates.

Elamuehitus kasvab Hollandis pidevalt suureneva nõudluse toel - igal aastal rajatakse 71 tuhat uut kodu. Kuigi see number on oluliselt parem viimase suure finantskriisi ajal raporteeritud 45 tuhandest uuest kodust aastas, on riigi jaoks murettekitav asjaolu, et tase on hoolimata tohutust vajadusest püsinud stabiilselt 71 tuhande juures juba mitu aastat. See-eest on märgata kasvu ehituslubade väljastamisel, mis viitab suuremale uute elamute valmimisele lähiaastatel.

Elamupindade defitsiit on pandeemia tingimustes isegi vähenenud - hetkel hinnatakse uute elamute puudujäägiks Hollandis 279 tuhat elamut, samas kui mullu ulatus see 331 tuhandeni. Aastatel 2021-2029 rajatakse Hollandis plaanide kohaselt üle 960 tuhande uue elamu. Seda siiski eeldusel, et riik leiab aastani 2030 vähemalt 23 miljardit eurot elamuehituse hoogustamiseks, vastasel korral võib ehitamata jääda lausa 345 tuhat uut kodu.

Uued hooned on väiksemad ja odavamad

Üldkasutatavate hoonete ja kommertspindade osas torkab silma huvitav trend - kuigi hooneid rajatakse senisest rohkem, on mahud muutumas väiksemaks. Näiteks uue kommertsehitise keskmine maht on langenud 1600 ruutmeetrilt 1500 ruutmeetrile, hallide ja kuuride maht väheneb 20 protsenti. Teisalt on ka ehitushinnad langemas - ühe ehitusloaga seotud keskmine ehitusmaksumus on langenud mulluselt tasemelt 23 protsenti 590 tuhande euroni. Samal ajal on kerkinud kontoripindade ja koolihoonete ehitusmaksumus, vastavalt 34 ja 41 protsenti. Tänavu lisandub 294 tuhat ruutmeetrit uusi kontoripindu, ehk 50 protsenti mullusest rohkem.

Kasvu kitsaskohaks on kujunemas tööjõupuudus. Igal aastal luuakse ehitussektoris juurde kümneid tuhandeid uusi töökohti, kuid täitmata töökohtade arv on kerkinud 21 tuhandeni, mis on kõrgeim tase alates 2008. aastast.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et ehitussektor on tänavu Hollandis tõesti saanud sisse hea hoo. Tootmismahud kasvavad, tootjate kindlustunne püsib kõrgel tasemel, uute ehituslubade väljastamine on tõusukursil. Elamuehituses tuleb tootmistempot märgatavalt tõsta, eriti soodsama hinnaga elamute segmendis. Taristuehituses paistavad siiski ees keerulised ajad, sest paljud suurprojektid on siiani veel ootel.

Holland on juba Eesti puitmajatootjate radaril

Hollandi elamuturu nõudluse rahuldamiseks tuleb sealsetel ettevõtjatel vaadata kiiremate lahenduste poole ning Eesti edulooks kujunenud element- ja moodulmajad võiksid osutuda sobivateks lahendusteks, eriti sotsiaalelamute ja soodsamate elamuprojektide rajamisel. Hollandi kestliku arengu strateegia näeb ette lämmastiku, CO2 ning teiste heitmeosakeste vähendamist kõigis suuremates sektorites - puidu kasutamine betooni asemel võiks nende eesmärkide täitmisele kaasa aidata, sillutades teed Hollandi turule ka Eesti puitmajatootjatele.

Euroopa kliimaeesmärkidest ning elamudefitsiidi lahendamisest lähtubki Eesti Puitmajaliidu ja Puitmajaklastri liikmete poolt asutatud konsortsium Offsite Construction Group, mis konsolideerib kokku erinevate tootjate tooted ning kompetentsid. OCG partneri Raiko Gustavsoni sõnul on Hollandi turg Eesti puitmajatootjate jaoks väga atraktiivne võimalus, sest sealsed mahud annavad aimdust tõsisest kasvupotentsiaalist. “Oleme Hollandi turgu põhjalikult analüüsinud OCG konsortsiumi projekti raames ning mõistame, et sealsel turul tuleb oma toodete ja teenuste sihtimisel olla väga täpne - kõigepealt tuleb selgeks teha, kas oodatakse ainult mahutoodetele vastavat hinda või on võimalik pakkuda suuremat lisandväärtust loovaid tooteid ja teenuseid,” selgitab Gustavson, märkides et Hollandi pikaajalised kaubandustraditsioonid ning merkantilistlik majanduspoliitiline suund eeldavad, et iga projekt peab olema nende jaoks kasumlik.

Eelmise aasta alguses toimus Eesti puitmajatootjate ühisvisiit Hollandisse, mis andis hoogsa tõuke tihedamale äritegevusele. Hollandisse on oma disainitud rannamajade seeria tooteid müünud Harmet, Timbeco Woodhouse’i poolt toodetud puitmajadega on kavas rajada hollandlaste moodne puitasumi kontseptsioon ning oma tütarettevõtte on Hollandis juba asutanud Kodumaja.

Lisainfo saamiseks Hollandi ärivõimaluste ja erinevate majandussektorite kohta võta ühendust meie ekspordinõunikuga.

Thijs de Neeve Thijs de Neeve
Ekspordinõunik Hollandis, Belgias, Luksemburgis
E-post: thijs.deneeve@eas.ee

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

X