Mida tasub silmas pidada robotit „palgates“? Orkla Eesti Põltsamaa tehase kogemus
Orkla Eesti Põltsamaa tehases toimetavad kolm pakkimisrobotit: Robert, Roberta ja Robotiina. Tehast juhtiv Indrek Grossthal jagas hiljutises Äripäeva raadio saates oma kogemust robottöökohtade loomisel.
Orkla Põltsamaal asuvas tehases töötavad kolm robotit on kasutusele võetud erinevatel aegadel, nii on ka robotiseerimise õppetunnid eriilmelised. Kui esimese robotlahenduste puhul jõuti ideest teostuseni kahe aastaga, siis teise roboti „palkamise“ puhul oli protsess palju selgem ja ootused paremini paigas – mõttest integreerimiseni läks aega umbes pool aastat.
Robotite suunas pani Orklat vaatama üha süvenev tööjõuprobleem. Pidev töötajate otsimine ja koolitamine, eriti kõrghooajal, valmistas neile pidevat peavalu. Ühtlasi on tehases valmivate kaupade maht ja kaal suur, mistõttu tuli tegeleda ka sellest tulenevate tööohutusalaste aspektidega.
Üheksa korda mõõda, üks korra lõika
Orkla Eesti Põltsamaa tehase juhi Indrek Grossthali sõnul eelnes robotlahenduste kasutusele võtmisele ettevõttes põhjalik eeltöö. Oma kogemusele tuginedes soovitab ta algselt kaasata mitu erinevat pakkujat. Ehkki probleem on üks, võib seda lahendada mitmel erineval viisil ning pakkujate tähelepanekud olla erinevad.
Reeglina on robotid suuremapoolsed ja võtavad liini ääres oluliselt rohkem ruumi kui inimene. Seega võib roboti toomine tehasesse tähendada vajadust positsioone ümber sättida, mõeldes väga täpselt läbi, kus robot asuma hakkab, kuidas kaup temani jõuab ja ära liigub.
Tähelepanelikult tuleks üle käia ka tööprotsessid tervikuna ja teha selgeks, missugused tegevused ikkagi roboti kanda jäävad. Grossthal rääkis, et mitmed etapid võivad endale üllatuslikult sisaldada peidetud tegevusi ning nende tähelepanuta jätmisel võib roboti kasutuselevõtt tootmise kvaliteeti langetada.
Kui Orkla oma esimest pakkimisrobotit integreeris, selgus, et pakkija vaatas enne toodete asetamist üle ka puitaluse kvaliteedi ning kontrollis, kas kõik naelad on korralikult aluse sees. Robot aga visuaalset kontrolli ei teosta. Ületamatu pole muidugi ükski probleem. Nii lisas Orkla oma robotile naelapressi, mis kõik naelad pakkimisalusel üle käib, et vältida toodete kahjustamist.
Koostööpartneri valikul tasub mõelda ka järelteenindusele
Ehkki Eestis pikaajalise kogemusega robotlahenduste pakkujaid väga palju pole, soovitab Indrek Grossthal siiski leida koostööpartner võimalusel just siit. „Roboti väljatöötamine on pikk protsess, mis nõuab pidevat suhtlust osapoolte vahel. Kohalike tegijate eelis on see, et nad on vajadusel lähedal olemas, et lahendusi füüsiliselt kohapeal testida, töö käib emakeeles ja nii ei lähe midagi ka keelebarjääri tõttu kaotsi,“ selgitas ta.
Siinsete pakkujate kasuks räägib ka omakeelse järelteeninduse võimalus. Robotiseerimise protsess ei lõpe sellega, kui robot majja veeretatakse. Orkla Põltsamaa tehases on robotite ala kaetud kaameratega, mis võimaldab vajadusel operaatorile distantsilt abi anda.
Omaette protsess on roboti komplekteerimine. Orklal on endal sellega kaks väga erinevat kogemust. Kui esimese roboti puhul oodati komponente kuude kaupa ja pandi kokku kohapeal jupp-jupi haaval, siis teise roboti puhul lasti tarnijal täislahendus juba enda juures ära proovida. Nii võttis Põltsamaa tehases lahenduse püstipanek aega alla seitsme päeva.
Kui kiiresti robot ennast ära tasub?
Grossthal rääkis, et nende kaks esimest robotit teenindavad kolme liini, maksimaalselt kahte korraga. Tänu neile vähenes vajadus viie operaatori järele, kes käsitsi kaupa pakkisid. Osa neist oli ajutine tööjõud, osa leidis tehases uue koha.
Kolmanda robotiga on lahendus teistsugune. Peamiselt kasutatakse seda hooajaliselt. Tänu sellele robotile on Orklal hooajaliselt vaja juurde palgata 15 töötajat vähem. „Kui esimese lahendusega püütakse võib-olla olla kõikehõlmavad, teha ära väga paljude inimeste töö, siis enda puhul nägime, et teise projektiga korrigeerisime oma soovide taset allapoole. Ka järgmine etapp ehk see, kuidas meie kaup tootmisest lattu liigub, võiks olla robotiseeritud, aga kuna lõplikku lahendust meie enda peas veel olemas ei ole, siis tõmbasime hetkel joone maha. Kui oleme ise valmis, võtame selle ette järgmises etapis,“ ütles Orkla Eesti Põltsamaa tehase juht.
Robotite maksumus jääb kuskil 60 kuni 100 tuhande euro juurde, ent kaks kolmandikku investeeringust läheb juurutus- ja integreerimistegevustesse. Keskeltläbi jääb robotite tasuvusaeg Orkla puhul alla nelja aasta. Grossthali hinnangul on see tulemus väga hea, võttes arvesse, et tänu robotitele ei pea tehas töötama neljas vahetuses seitse päeva nädalas.
Robot majas – mis edasi?
Orkla Põltsamaa tehase juhi sõnul on neil küll robotiseerimise n-ö suured viljad nopitud, kuid lihtsaid liigutusi, mida robotid täiendavalt saaks teha, on küll ja veel. Ettevõte on enda jaoks koostanud prioriteetide listi, mis lisaks majanduslikule tasuvusele võtab arvesse tööohutuse poolt, sest tehases on jätkuvalt positsioone, kus tuleb teha füüsiliselt rasket tööd ebamugavas kohas.
Väljakutseid Orklas jätkub. Kuidas robotitega kurgid purki saada? – selle üle on erinevad robotlahenduste pakkujad pikalt, ent seni tulutult pead ragistanud. „Teatav inimlik faktor on mitmetes etappides ikkagi vajalik,“ nentis Grossthal.
Järgmiste sammude astumiseks tuleb tema sõnul mõelda, mida toodetega tegema peaks, et need oleks roboti abiga pakitavad. Ka olemasolevad lahendused pole igavesed, arengute tõttu kaubandussektoris tootmisprotsessid ajas muutuvad. „Mingil hetkel peame kindlasti robotil n-ö pea otsast võtma ja selles komplektis mingisuguseid muudatusi tegema,“ ütles Grossthal.
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.