Mida tasub silmas pidada edu saavutamiseks Rootsi turul?

29.05.2019

Rootsi on Eesti jaoks üks peamiseid kaubanduspartnereid, peamiselt eksporditakse siit üle Läänemere puitu, puidutooteid ning elektriseadmeid. Elektriseadmete eksport on viimastel aastatel vähenenud, tänu Ericssoni ekspordi vähenemisele, mõjutades kogu Eesti ekspordimahu vähenemist Rootsi.

Joonis: Eesti ekspordimaht Rootsi vähenes 2016.a. tänu Ericssoni ekspordi vähenemisele Allikas: Statistikaamet

Rootslaste jaoks on eestlastega äri ajamine loomulik, sest kahe riigi vahel on pikad ajaloolised ning majanduslikud sidemed, mis väljenduvad ühistes väärtushinnangutes, kõrge kvaliteedi hindamises ning muretus suhtluses. Rootsi ärikultuuri puhul tasub meeles pidada, et sealse ettevõtluse üheks tähtsaimaks komponendiks on läbipaistvus, seega on usalduse loomine ning pikaajalise suhte ehitamine edu saavutamisel lausa määrava tähtsusega. Samuti tuleks eksportijatel arvestada, et Rootsi ettevõtete puhul on pikk otsustusprotsess tavapärane nähtus, mis võib küll näida närvesöövana, kuid põhjalik analüüs tarnija tausta ning tarnekindluse osas annab väga hea aluse edasiseks kauakestvaks koostööks. Nii tasub ka Rootsi turule sisenemisel pidada silmas just pikka perspektiivi.

Allikas: Statistikaamet

 Ehitussektor

 Rootsi ehitussektor moodustab riigi majandusest 11 protsenti, selle valdkonna hoogsa kasvu jahtumine mõjutab suurel määral kogu majandustoodangut. Ehitusinvesteeringud vähenevad tänavu esimest korda alates 2013. aastast, peamiselt nõudlust mõjutavate langevate kinnisvarahindade ning krediidipiirangute tõttu. Kui veel tunamullu ulatus uute majade ehitamise koguarv 63 tuhande hooneni aastas, siis möödunud aastal langes see 53 tuhandeni ning järgmisel aastal kukub prognooside põhjal koguni 39 500ni. Samal ajal kerkib Rootsi elanikkond ning kasvab elamupindade puudus. Rootsi eluaseme ameti hinnangul vajab Rootsi aastani 2025 pea 67 tuhandet uut elumaja aastas. Positiivse poole pealt kasvab avaliku sektori investeeringumaht taristusse ja avalikesse hoonetesse tänavu 7 protsenti ja järgmisel aastal 4 protsenti. Erasektori investeeringud infrastruktuuri ja hoonetesse (peamiselt transpordi ja energeetika valdkondades) vähenevad arvatavasti ka järgmisel aastal.

 Kuigi Rootsi ehitusturg tervikuna on maha rahunenud, ootavad mõned piirkonnad siiski ka ehitusinvesteeringute kasvu järgmistel aastatel, näiteks Västra Götaland, kus Göteborgi ümbruses asuvad mitmed suurfirmad, nagu Volvo ja AstraZeneca ning lugematul hulgal arenduskeskuseid. Selle piirkonna elanike arv kasvab väga kiiresti ning nii suureneb ka nõudlus elamupindade järele. Rootsi ehitusettevõtete liit ootab järgmisel aastal Göteborgi piirkonnas tehtavate investeeringute mahuks muljetavaldavaid arve - 31 miljardit Rootsi krooni elamupindade investeeringuteks, 12 miljardit krooni muudeks rajatisteks ning 17 miljardit krooni kontoripindade investeeringuteks.

 Vaatamata majaehituse mahtude vähenemisele on ristkihtpuittalade (CLT) müük kasvanud tänavu märtsis 10 protsenti võrreldes möödunud aasta märtsiga. Ehitusturul on puidust majad haaramas üha suuremat turuosa, tänu puitmajade tehnilistele ning keskkonna-alastele eelistele. Valmistoodetud puitmajade ehitamine säästab aega, raha ning keskkonda, samal ajal parandades ehitusprotsessi tootlikkust ja efektiivsust. See nihe tarbijate eelistustes koos karmistunud energiatõhususnõuetega pakub Eesti ettevõtetele huvitavaid ärivõimalusi.

Linnastumine ja rahvastikutiheduse jätkuv kasv suurendab nõudlust 6-10-korruseliste puidust korterelamute vastu. Rootsi turul on suurim konkurentsieelis just nendel ettevõtetel, kes suudavad jätkusuutlikult arendada ning juhtida kogu tarnehelat, alates tootmisest kuni ehitise eluea lõpuni.

Põhja-Euroopa suurim ehitusmess Nordbygg toimub Stockhomis 2020. aasta 21.-24. aprillini.

Tootmine

Rootsi masinaehituse liidu hinnangul esineb sealsel turul mitmeid märkimist väärivaid trende. Tänaseks on teenuste ja toodete arendamine omavahel väga lõimunud ning teineteisest sõltuvad, samuti on tihenemas rahvusvaheline konkurents teenindussektoris. Viimaste aastate märgatavamaid muutusi Rootsi ekspordisektoris näitab imporditavate koosteosade osakaalu vähenemist ning Rootsis toodetud komponentide  osakaalu suurenemist. Üha kasvava tööstuse automatiseerimise ning teenuste integreerimise tulemusel on globaalsed väärtusahelad võtnud taaskord suuna koduturu poole, sest kaugemates riikides tootmine muutub üha kallimaks ning kestlik majandamine muutub Rootsis üha tähtsamaks, rääkimata ka lühematest tarneaegadest. Enim on importkomponentide osakaal vähenenud autotööstuses. Need trendid mõjutavad Rootsi tootmisettevõtteid lähiaastatel veelgi enam, sest tootmine kolib koduturule üha lähemale seoses kallimate transpordikulude ning negatiivse keskkonnamõjuga.

Jönkopingis toimub 12-15. novembrini Rootsi suurim allhanke mess Elmia, kus kogunevad pea kõik sealsed suurimad tootmisettevõtted.

Mööblitööstus ning sisekujundus

Puidu-, metalli- ning tekstiilistööstused on tihedalt seotud mööblivalmistamise ning sisekujunduse valdkondadega. Eesti disaini näiteid võib leida paljudest avalikest kohtadest üle kogu Rootsi, sealhulgas sellistest hotellidest nagu Blique by Nobis, Miss Clara by Nobis, Scandic Haymarket, Scandic City Norrköping ja mujaltki.

2017.aastal kasvas märgatavalt hotellitubade arv Rootsis, eriti Stockholmis, kus aastaga lisandus 7,6 protsenti hotellitube, ehk 1840 uut tuba kokku. Aastani 2022 oodatakse Stockholmis hotellitubade arvu kasvamist iga-aastaselt vähemalt 1000 toa võrra, järgmise viie aasta jooksul peaks juba kinnitatud projektide põhjal valmima pea 4900 hotellituba.

Tänavu jaanuarist märtsini kasvas kodumööbli jaemüük 1,5 protsenti 9,4 miljardi Rootsi kroonini. Mööbli ja sisekujunduselementide online-müük kasvas möödunud aastal 22 protsenti ning kogu mööblimüük internetis ulatus 3,7 miljardi kroonini. Tarbijad eelistavad puidust mööblit ning konkurentsis püsimiseks on kriitilise tähtsusega kvaliteetne disain.

Sisekujundusmess Formex toimub Stockholmis 20-23. augustini, Stockholmi mööbli- ning valgustusmess aga järgmisel aastal 4-8. veebruarini.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rootsi statistikaameti hinnangul kulutasid sealsed ettevõtted 2017. aastal riistvarale ning tarkvarale ühtekokku 65,2 miljardit Rootsi krooni, suurenedes eelneva aastaga võrreldes 18 protsenti. 68% protsenti kõikidest tarkvarale tehtud kulutustest kandsid suurettevõtted, kus töötab 250 ja rohkem inimest. Suurim kuluartikkel 2017. aastal oligi tarkvara, kasvades aastaga 24 protsenti 40 miljardi kroonini ning kerkides 2014. aastast alates lausa 75%. Enam kui poole ettevõtete keskmistest IT-kuludest moodustavadki investeeringud tarkvarasse, enim panustasid sellesse krediidi- ja kindlustusasutused.

2017.aastal ulatus erasektori IT-teenuste koguostude arv 76 miljardi kroonini, üha enam on sagenemas ettevõttele vajalike IT-teenuste sisseostmine välispartneritelt, mullu kasvas IT-sisseostude maht võrreldes 2014. aastaga juba poole võrra.

Ettevõtete kulutused tarkavarasse 2009-2017 (valitud sektorid, kulutused mln/SEK)

Enim kulutavad IT-teenustele kaubandusettevõtted (19 miljardit), krediidi- ja kindlustusasutused (13 miljardit) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori ettevõtted (12 miljardit Rootsi krooni). Paljud ettevõtted on juba alustanud pilootprojektidega plokiahela (blockchain) tehnoloogia rakendamiseks, kuid selle kasv ei ole osutunud nii tormiliseks, kui algselt oodati. Rootsi riik on väga huvitatud tehisintellektiga seotud kompetentside arendamisest ning suurendab aasta-aastalt investeeringuid sellesse valdkonda.

Võta ühendust EASi ekspordinõunikega

Eesti ettevõtjatele avaneb Rootsi turul väga palju lootustandvaid võimalusi ning EASi ekspordinõunikud Anna Öberg ja Kristi Kivi Frimpong pakuvad igakülgset tasuta abi Rootsi turuga tutvumiseks. Sektorite eripäradest hoolimata võib kindlalt väita, et kõiki majandusharusid Rootsis mõjutavad linnastumine, digitaliseerimine ja kestlik areng.

X