Mida tähendab Saksamaa uus tarneahelaseadus Eesti ettevõtetele?

12.08.2021

Tänavu juunis võttis Saksamaa valitsus vastu uue tarneahelaseaduse (“Lieferkettengesetz”), mille kohaselt peavad alates 2023. aastast ka Saksamaa suurettevõtted tagama, et tarnijad nende väärtusahelas järgivad inimõigusi ning teisi kestliku majandamisega seotud põhimõtteid.

Uus seadus ei pruugi avaldada kohest mõju Saksamaa tarneahelates osalevatele Eesti ettevõtetele, kuid praegu on käes õige hetk uueks olukorraks valmistumiseks. Lisaks hinnale saavad oluliseks muud faktorid nagu keskkonnateadlikkus, sotsiaalne vastutus ja logistiline lähedus ning see avab võimaluse Eesti ettevõtetel väärtusahelas kõrgemale tõusta.

Tarneahela kestlikkuse eest vastutavad kõik lülid

Kuni 2024. aastani mõjutab Saksamaa tarneahelaseadus vaid üle 3000 töötajaga ettevõtteid, kuid sealt edasi tuleb uue regulatsiooniga arvestada ka kõigil üle 1000 töötajaga ettevõtetel, nii kerkib mõjutatud ettevõtete arv üle 5000. Seaduse mõte kohaldub kogu väärtusahelale, seega mõjutab see ka kõiki Saksamaa suurkorporatsioonidega partnerlussuhetes olevaid tarnijaid. Suurettevõtted nagu Thyssen-Krupp, Volkswagen või BASF on juba täna arvestamas nende mõjudega ning andnud juba oma tarnijatele märku, millistele kriteeriumitele peavad need tulevikus vastama. Seega peavad vastutuse võtma tarneahela kõik lülid, mitte ainult lõpptellijatest suurkorporatsioonid.

Autor: Renee Altrov

Seaduse eesmärk ei ole suruda peale Saksamaa sotsiaalseid standardeid kõigile teistele maailma riikidele, vaid tagada peamiste inimõiguste järgimine, eriti lapstööjõudu ja sunniviisilist tööd puudutava osas. Juba täna tasub igal Saksamaa ettevõtte partneril või allhankijal analüüsida oma tegevust nn. ESG (Environmental, Social and Governance) skaalal, võttes arvesse oma tegevuse vastavust keskkonna-, sotsiaalaspektide ja juhtimismeetmete üldtunnustatud standarditele.

Hinna asemel väärtustatakse sotsiaalset vastutust

Eesti tugevuseks on jätkuvalt logistiliselt hea asukoht Saksamaa suhtes, mida saab täiendavalt enda kasuks pöörata, kui Eesti ettevõtted suudavad õigeaegselt ja hea kvaliteediga tagada ka tarneahelate edasise toimimise. Tänuväärselt ei heiduta Saksa sisseostjaid enam Eesti tarnijate üha kerkiv hinnatase, vaid esikohale asetuvad muud faktorid, sealhulgas keskkonnateadlikkus ja sotsiaalne vastutus. Selline lähenemine aitab Eesti ettevõtetel tõusta väärtusahelas kõrgemale positsioonile ning vabaneda odava allhankemaa kuvandist, kus määravaks on vaid hind.

„Pandeemiast tingitud probleemid tarneahelate toimimises ja uus tarneahelaseadus avaldavad tugevat survet Saksamaa suurettevõtetele tarnijate hulga laiendamiseks.”

Josef Jäckel, Diehl Defence GmbH & Co KG

Saksamaa tööstusettevõtteid iseloomustab protsessile orienteeritus, ehk kogu väärtusahela sõltuvus selle üksikutest lülidest. Täna otsivad Saksa ettevõtted logistiliselt lähemaid lahendusi ning suuremat kontrolli kogu ahela üle. Saksamaa hiiglasliku majanduse tarneahelad on sedavõrd keerulised, et paljude toorainete ja komponentide tegelikku päritolu on pea võimatu täielikult kontrollida, kuid uue seaduse valguses on ettevõtted selleks sunnitud.

Seaduse kriitikute sõnul võib suure ostujõuga moebränd suuta mõjutada õmblejate töötingimusi Bangladeshis, kuid tuhandete toodete ja tarnijatega keemiatööstused seda saavutada ei suuda. Kokkuleppe kohaselt hinnatakse seaduse praktilist mõju aastal 2024, kuid mugavustsoonis tagajärgede ootamise asemel tasub praegu keskenduda võimalustele, mida pakuvad muudatused Saksa ettevõtete tarneahelates.

Eesti ettevõtete puhul välistame enesestmõistetavalt lapstööjõu kasutamise, kuid kas ettevõtted on valmis selle kinnituseks esitama ISO 26 000 sertifikaati? Näiteks on tuntud kohvitarvikute tootja Melitta uute tarnijate lisamiseks välja töötanud oma süsteemi, mis aitab varases etapis kontrollida ettevõtte jaoks olulisi kestlikkuse aspekte tarnijate tegevuses. Melitta loodud pilvepõhine platvorm IntegrityNext hõlmab endas muuhulgas ka kontrollnimekirju, kuhu on ühendatud hinnangud kõigi tarnijate kohta, kaasa arvatud sotsiaalmeedias avaldatu. Valgusfoorisüsteem annab ettevõttele aegsasti märku võimalikest riskidest või nõuete rikkumistest tarnijate poolt.

Millele lähiaastatel keskenduda?

Oma tegevuse vastavusse viimisel karmistuvate nõuetega võib eestlastele uue tarneahelaseaduse mõjul avaneda uusi turuvõimalusi Saksamaal. Saksamaa turust huvitatud Eesti ettevõtjatel tasub lähiaastatel leida Saksamaa tarneahelates positsioone, kus on paremad võimalused konkureerimiseks kvaliteedi, mitte tööjõukulu osas. Seejuures on oluline sakslastele demonstreerida Eesti ettevõtete digipädevust ning oskust digitaliseerimisega oma efektiivsust suurendada.

Saksamaal juba tegutsevatel ettevõtjatel on käes õige hetk oma partneritelt küsimiseks, milliseks kujuneb nende strateegia tarneahelaseaduse valguses. Suhete loomine või hoidmine ei ole alati lihtsate tegevuste killast, kuid on kriisiajal tänuväärne algatus, mis näitab võimet pakkuda Saksamaal asuvatele klientidele lahendusi nende probleemidele.

Võtmesõnaks on koostöö ka Eesti ettevõtete vahel, näiteks läbi erialaliitude ja klastrite. Nii saab selgemaks ka Eesti-poolne väärtuspakkumine ning tugevneb positsioon läbirääkimistelaua taga. Heaks näiteks on Eesti laevaehituse algatusrühm EMI, kuhu koondunud ettevõtted suudavad pakkuda lahendusi laevaehitussektorile pea kogu tarneahela ulatuses.

Tiina Kivikas
Ekspordinõunik Saksamaal
tiina.kivikas@eas.ee
X