Kummutame 7 olulist müüti seoses rakendusuuringutega

24.08.2021

AutoridEASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede ja rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas

Nüüdseks juba üle aasta toimetanud rakendusuuringute programm (edaspidi RUP) on aidanud enam kui 160 ettevõttel läbi nõustamise või kaasrahastamise luua uusi innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Nagu iga huvitava asja, siis nii on ka RUPi ümber hakanud levima erinevad müüdid, mis päriselt tõele ei vasta.


RUPi toetust on saanud näiteks ChemiPharm COVID viiruse vastase toote arendamiseks, Cleveron (pildil) uudsete pakirobotite väljatöötamiseks, E-Agronom põllupidajaid nõustava tehisintellekti ning Estiko taaskasutatavate plastikpakendite loomiseks.

Müüt nr. 1:

Suurem osa RUPi projektidest on tootearendus, mitte rakendusuuring.

Ei vasta tõele. Kuigi laias plaanis ongi rakendusuuring üks osa tootearendusest, siis natuke detailsemalt vaadates on võimalik vahe sisse teha ja seda me ka teeme. Kõige paremini selgitab seda tehnoloogilise valmisoleku tasemete (TVT) kontseptsioon, millest lähtudes on kaks kolmandikku RUPi toetusest läinud rakendusuuringutele ja kolmandik projekte on olnud sellised, mille tegevus oli puhtalt eksperimentaalarendus (see on rakendusuuringutele järgnev, tootele suunatud tehnilise arenduse varane ehk nö. eksperimenteeriv faas).

Samas tuleb meeles pidada, et kui eksperimentaalarendus on toetatav RUPi raames, siis tootearendustegevus üldisemas vormis saab toetust EASi teiste meedete kaudu.

„Tänapäeva ülikiires ja konkurentsitihedas tehnoloogiamaailmas on ettevõtetel ülioluline teha rakendusuuringuid ja olla innovatiivne. See kehtib ka Eesti ettevõtete kohta ja minu arvates on meie firmad innovatiivsed ja loovad maailma muutvaid lahendusi,“ütles uudsete pakirobotite väljatöötamiseks RUPi tuge kasutanud Cleveroni juht Arno Kütt.

Müüt nr. 2:

Alustavad ettevõtted ei saa toetust taotleda.

Ei vasta tõele. RUPi raames oleme kokku nõustanud üle 160 ettevõtte ja 190 unikaalse projekti. Nendest ligikaudu veerand on olnud alustavad ettevõtted ja start-upid. Toetust on saanud hetkel 23 ettevõtet ning seal on uute ettevõtete osakaal isegi suurem ehk ligi kolmandik.

Oluline on, et ettevõte suudaks tõestada oma finantssuutlikkust projekti täies mahus lõpuni viia. RUPi toetus on mõeldud aitama ettevõttel teha arendustööd kuni tööstusliku prototüübi valmimiseni (tase 7 tehnoloogia valmidustasemete TVT skaalal 1 kuni 9). Sealt edasi toimuv prototüübi disain valmis tooteks või teenuseks, kasutajamugavuste loomine, sertifitseerimine ja turundustegevus enam RUPi alla ei lähe ja nendes peab ettevõte rahastusallikad ise otsima. Samuti on oluline, et projekti meeskond oleks selline, kelle kogemused ja haridus lubaks RUPi hindamiskomisjonil ette näha võimaliku toote edukat tulevikku.

“Mifundo on start-up ettevõte, kes on arendamas välja oma esimest toodet ning ei ole veel turul. Kuna meil olid tingimused eelnõustamisest teada, siis läks RUPi taotluse kokkupanemine üldiselt lihtsalt. Seejuures anti konsultatsioonide käigus äriplaani täiendamiseks veel väärtuslikke soovitusi ning toetavat hoiakut tajusime ka teiste EASi inimeste poolt. Kuigi otsuse ooteaeg oli oodatust mõnevõrra pikem, saime oma tehisintellekti projektile rahastuse ja oleme asunud seda innukalt ellu viima,” rääkis oma kogemusest Mifundo OÜ juht Kaido Saar.

Müüt nr. 3:

Eelnõustamine toimub ainult siis, kui taotlemine on välja kuulutatud.

Ei vasta tõele. RUPile suunatud projektide eelnõustamine avati mullu juunis ja pole selle aja jooksul kordagi sulgunud. Ettevõtjad on saanud kogu aeg nõu, mis on taotlemisel oluline ning kuidas oma projekte ette valmistada.

Mõned teevad seda selleks, et olla valmis puhuks, kui järgmine taotlusvoor avaneb. Mõned teevad seda selleks, et läbi mõelda oma arendustegevus ja näha uue toote või tegevussuunaga seostuvat tervikpilti. Mõned teevad seda selleks, et minna valmis projektiplaaniga hoopis teistesse meetmetesse (HORIZON, EUROSTARS, era-riskikapitalifondid jne).

“Icosagen kuulis rakendusuuringute programmist 2020. aasta suvel ning koheselt küsis EASist nõu programmis osalemise tingimuste kohta. Peale selgituste saamist käivitasime oma arendusprojektide kirja panemise ning kommunikatsioon EASiga kogu taotlusprotsessile eelnevalt ning selle käigus oli suurepärane. See aitas vältida juba projekti kirjutamise käigus vigade sisse tulekut ning aitas kiirendada kõigil ka taotlemisprotsessi üldiselt,“ kirjeldas oma protsessi Icosagen Cell Factory teadusdirektor Mart Ustav Jr.

Müüt nr. 4:

Taotlejal peab olema teadusasutusest partner või teenuse pakkuja.

Ei vasta tõele. Ligikaudu pooltel viimase vooru taotlustest ei olnud kaasatud partnerina teadusasutusi. Kui ettevõttel on endal piisavalt pädev arendusmeeskond, siis võib projekti ellu viia ka ettevõtte siseselt või kasutades mõne teise ettevõtte teenuseid.

Siin on olulisena vaja välja tuua kahe pealtnäha sarnase meetme erinevus: RUP ja NUTIKAS (Archimedese meede). Kui NUTIKA eesmärk oli suurendada TA asutuste osalust ja võimekust teadus-arendusteenuse (TA-teenuse) pakkumises, siis RUPi eesmärk on, et ettevõtted hakkaksid teenima tehtud arendusest reaalset majanduslikku tulu ning suurendaksid selle kaudu oma TA investeeringuid.

Samas peab toonitama, et kindlasti on mõttekas kaasata TA-teenuse osutajaid, kui endal ikkagi meeskonnas täit kompetentsi pole – see kiirendab ja lihtsustab arendustegevust oluliselt.

“RUP meedet eristab teistest eelnõustamine, mis ühtepidi aitab säästa aega ning vähendada bürokraatiat ning teisalt võimaldab seada tugevama fookuse äriliselt ja tehnoloogiliselt olulistele aspektidele. See pole oluline mitte ainult edukaks projektitaotluseks, vaid veelgi olulisem reaalelus enda plaanide edukaks teostamiseks. Meile sobis antud juhul hästi ka see, et ei pidanud kaasama kedagi väljapoolt ettevõtet, kuna meil on endal teadustöö tegijad olemas,” rääkis oma kogemusest Skeleton Technologies juht Taavi Madiberk.

Müüt nr. 5:

Projektiplaani ja taotlusdokumentida koostamine on väga keeruline ja ettevõtja ise üksi sellega hakkama ei saa.

Ei vasta tõele. Suurem osa toetust saanud ettevõtetest koostasid kõik vajalikud dokumendid ise. RUPis on ettevõtjale tagatud igakülgne nõustamine – näiteks kuidas projekt üles ehitada, kuidas kaasata ja leida TA teenuse pakkujaid jne. Ka need ettevõtted, kes ei olnud varem koostanud ühtegi teadusmahuka arenduse projektiplaani, said sellega meie nõustamise toel kenasti hakkama.

Meil on ettevõtja jaoks tehtud selged abiküsimustega juhendid, millele vastates saabki projektiplaani valmis.

Protsess on välja näinud nii, et esmalt teeb ettevõtja paar punkti projektiplaanist valmis ja siis saadab selle EASi nõustajale, kes seda kommenteerib ja juhendab. Näiteks soovitab siit-sealt kärpida või vastupidi mingi puuduoleva info lisada. Siis täiendab projekti jälle ettevõtja ning selliselt edasi-tagasi loksutades valmivadki head taotlused.

Praktika on näidanud, et projektikirjutamise firmade kaasamine ei taga edu. On olnud küllalt neid taotlusi, kus olid kaasatud tublid tegijad projektikirjutamise turult, kuid projektiplaan sai eitava vastuse. Kui projekt on ikka sisult nõrk ja äriliselt läbi mõtlemata, siis seda sõnamulinaga heaks ei kirjuta.

“Vegestar kogemus RUPist on olnud väga positiivne. Kuigi taotluse esmakordne kokkupanek nõudis siiski aega ja süvenemist, siis midagi ülemäära keerulist seal ei olnud. Olime väga meeldivalt ja korduvalt üllatunud, kui kiiresti ja arusaadavalt saime tagasisidet saadetud dokumentidele koos väga selgete selgitustega, mida ühes või teises kohas muutma peaksime. Ja saime ka positiivse rahastusotsuse,” jagas oma kogemust lihaasendustehnoloogial valmistatavate toidutoodete arendamise ja müügiga tegelev Vegestar OÜ juht Peeter Tava.

Müüt nr. 6:

Kui projekt RUPist rahastust ei saa, siis on kogu suur töö mahavisatud vaev.

Ei vasta tõele. Esiteks teeb ettevõtja projektiplaani ikka iseenda, mitte EASi jaoks ning selle koostamisel saab nõustamise abiga läbi mõelda kõik vajalikud asjaolud.

Kuna RUPi projektiplaan on ülesehitatud nii, et ta tooks välja projekti tegevuste ja turuperspektiivi sisulise külje, siis saab valminud dokumentidega edasi minna ükskõik millise teise meetme või fondi juurde. Olgu selleks siis Euroopa Liidu toetused nagu HORIZON või era-riskikapitalifondid.

Konkreetne näide on olemas ka eelmisest rahastusvoorust, kus ettevõte jäi küll RUPi rahastusest ilma, kuid läks täpselt samade dokumentidega rahvusvahelise riskikapitalifondi juurde. Tagasiside oli positiivne ja öeldi, et dokumentatsioon oli nii hästi ette valmistatud, et viimasel oli huvi hakata kohe due-diligence’i tegema ja ettevõte sai fondilt investeerimispakkumuse. Samuti oleme projekte edasi suunanud teistesse meetmetesse, nagu näiteks sektoritevahelise mobiilsuse programm.

Müüt nr. 7:

RUPi hindamiskomisjonis on ainult ametnikud, kes ei tunne turuolukorda ja tehnoloogiaid.

Ei vasta tõele. RUPi alusdokumentides ehk ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega on kinnitatud, et hindamiskomisjonis (mitte ainult liikmetena, vaid ka hindamishetkel) peab olema ettevõtjate enamus.

Ettevõtjatel, kes on nõustunud osalema RUPi hindamiskomisjonis, on pikaajaline ettevõttes tehtavate rakendusuuringute ja selle tulemusena tekkinud toodete ja teenuste turule viimise kogemus. Hindamiskomisjonis löövad kaasa näiteks Marti Hääl (Alexela), Dan Bogdanov (Cybernetica), Martin Kruus (Sunly), Seth Lackman (Fujitsu Estonia), risikiinvestor Margus Uudam jt. Need on reaalselt turul tegutsevad ettevõtjad, kes tunnevad väga hästi oma sektori globaalset ja ka Eesti põhist turuolukorda ja suundumusi.

Oleme komplekteerinud komisjoni nii, et igast fookusvaldkonnast oleks ettevõtjad esindatud. Samuti peab arvestama, et enne hindamiskomisjoni saadetakse projektid kahele teineteisest sõltumatule eriala tehnoloogiaeksperdile (vajadusel välismaistele), kes on konkreetses valdkonnas tunnustatud.

 

Müüt nr. 8:

Raha on RUPi voorudes tunduvalt vähem, kui ettevõtjatel vajadust oleks.

Vastab tõele. Taotlusprojektide mahtu võib tõepoolest olla kuni kordades rohkem, kui ühes või teises voorus rahastusvõimalusi on.

Samas on rohke taotluste arv ja rahaline maht signaaliks otsustajatele valitsuses, et meie ettevõtetel on aina suurem huvi huvi TA-tegevuse rakendamise vastu ning ettevõtted näevad selles selgelt edasiviivat jõudu.

Oluline on mainida, et enamasti kõik esitatud taotlused on olnud kõrgetasemelised ja seda globaalses mõistes. Seetõttu töötame pidevalt koos ministri, ministeeriumite ning EASi kolleegidega juba praegu selle nimel, et leida erinevaid võimalusi RUPi meetmesse ressursside juurde toomiseks.

Peame meeles pidama, et tänase päeva tehnoloogia poolest tuntud väikeriigid (Soome, Iisrael, Taiwan jne) on olnud kunagi samasuguses ja ilmselt veelgi viletsamas seisus kui Eesti praegu, aga erinevaid lähenemisi kasutades ennast sealt järjekindlalt üles töötanud. Kasvatades oma teadmusmahukatele tegevustele toetuvaid ettevõtteid kasvatame ka tuleviku rahastusfonde.

„Ettevõtjana tasub sul tegutseda ju ainult siis, kui suudad midagi konkurentidest paremini teha. Ideaalis peaks su toode olema maailma parim. Aga kellelt veel nõu ja abi saada, kui mitte selle ala teadlastelt? Alati võid ju osta valmis tehnoloogia sisse, ja sellest võibki alustada, aga tegelikult ostad sa ju eilset päeva, sest tehnoloogiad arenevad pöörase kiiruga edasi! Kui aga töötad ettevõtjana koos teadlastega ise tehnoloogia välja, võid jõuda tõesti maailmas tippude sekka,“ mõtestas arendustöö olulisust Chemi-Pharmi asutaja Ruth Oltjer.

Kokkuvõtteks võib öelda, et RUP on hästi käima läinud ja ettevõtjate huvi rakendusuuringute vastu on olnud suur. See peegeldab väga positiivset muutust võrreldes olukorraga veel mõned aastad tagasi. On tunda, et oleme programmiga tulnud ettevõtjatele appi õigel ajal, kuna on aru saadud, et rahvusvahelist konkurentsivõimet aitab edaspidi hoida vaid teadmusmahukas arendustöö.

X