Kuidas on viirusepuhang Prantsusmaad mõjutanud?
Meie Prantsusmaa ekspordinõunik Kristiina Kalda annab ülevaate sellest, milline on praegune olukord Prantsusmaal ning soovitab Eesti ettevõtetel oma sealsete partneritega ikka ühendust hoida, isegi kui tellimusi hetkel oodata ei ole.
Prantsusmaal on COVID-19 nakatunute arv hetkel pidevas kasvus. Haiglaravil olevate patsientide arv ületab 6. aprilli seisuga 28 000, nendest üle 6900 on intensiivravis. Registreeritud surmade arv ületab paraku juba 8000.
Alates 17. märtsist kehtivad üle Prantsusmaa olulised liikumispiirangud – tööl käimine on lubatud ainult juhul, kui kodukontor ei ole võimalik, samuti on lubatud vaid hädavajalikud ostud ja arstil käimine, kui seda pole võimalik edasi lükata. Jalutuskäigud on lubatud enda kodust 1 kilomeetri raadiuses. Kõik turismiasutused, spordisaalid, restoranid ja kohvikud on loomulikult suletud.
Tänaseks on miinimumini viidud nii Prantsusmaa sisene lennundus (Orly lennujaam suleti täielikult alates 31.märtsi keskööst!) kui ka rongiliiklus, kuna ilma mõjuva põhjuseta ei tohi siin ühest piirkonnast teise reisida. Läheneva koolivaheaja kontekstis tuletab valitsus seda ka pidevalt meelde.
Küll aga kasutatakse lennukeid ja ennekõike ronge haigete transportimiseks haiglatest, kus intensiivravi kohti napib. Samuti jätkuvad rahvusvahelised kaubaveod.
Paljud tehased töötavad miinimumrežiimil või on suletud
Kuigi tootmine ja ehitustegevus on teatud piirangutega lubatud, on reaalsuses paljud ettevõtted oma töö viinud miinimumtasemele või tehased täielikult sulgenud (näiteks Renault autotehased). Paljudes harudes sõltub tootmine globaalsetest tarneahelatest, teisalt ei suudeta tagada töötajatele piisavalt turvalisi töötingimusi.
Prantsuse Konjunktuuriinstituut (OFCE) hindab ühe kuu karantiini mõju hinnanguliselt 60 miljardi euroni, mis tähendab 2,6 protsendilist kaotust SKP-st. Globaalset mõju majandusele on veel vara hinnata.
Kõige enam kannatanud sektorite hulgas on esiteks majutus ja toitlustus. Alates märtsi keskpaigast on ca 98% sektorist halvatud. Väga tugevasti kannatavad ka transpordisektor (-70%), kaubandus (-55%) ja ehitus (-51%). Positiivsel poolel on telekommunikatsioonid, toiduainete sektor ja farmaatsia.
Prantsuse valitsus on välja kuulutanud mitmeid majandusmeetmeid kriisi leevendamiseks. Kõige olulisemad nendest on koheselt rakendatav 45 miljardi euro suurune toetusfond ettevõtetele, riigipoolne laenude garanteerimine 300 miljardi väärtuses ning osalise töötuse meede (84% kogupalga väärtuses kompensatsioon riigi poolt). Viimane meede puudutab aprilli alguse seisuga ca 5 miljonit inimest s.o viiendik erasektori töötajatest. Iduettevõtete toetuseks on ette nähtud 4 miljardit eurot, mis on jaotatud erinevateks meetmeteks.
Tulevikutrendid ja tähelepanekud
Järjest rohkem toimub diskussioone COVID-19 õppetundide ning nö “after-COVID” ehk tulevikutrendide osas.
Esiteks on valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, kus ollakse ilmselgelt liialt sõltuvuses Hiinast.
Laiemas mastaabis räägitakse ka Euroopa sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest – see trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.
Üllatavamast poolest ka, Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu. Liikumispiirangutega on tuntavalt vähenenud autoliiklus ja õhusaaste. Suurte lennujaamade läheduses elavad elanikud ei pea enam lennukitega ühes rütmis elama.
Arutatakse kas peale pandeemiat tullakse tagasi tavapärase loodusressursse raiskava elustiili juurde või on võimalik kriisist õppida. Fakt on see, et keskkonnateemad kerkivad veelgi rohkem esile ning jätkusuutlikud ning energiasäästlikud tooted ja teenused on tulevikutrend. Näiteks on vastu võetud jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50% ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. Siinkohal on kindlasti on tegemist positiivse trendiga meie puitmajatootjatele.
Loomulikult on ka Prantsusmaal tõusnud e-kaubanduse osakaal. Näiteks märtsis kahekordistus toiduainete e-kaubandus. Rekordmüük oli tingitud eriolukorrast, kuid järjest enam ettevõtteid on ennast olukorraga seoses ümber orienteerumas. Sama teevad ka tarbijad. See jätab aga kindlasti jälje tarbimisharjumustesse. Üleüldiselt on oluliseks märksõnaks ka “contactless” ehk kontaktivaba. Digitaliseerimine nii tervise valdkonnas kui ka teistes sektorites oli Prantsusmaal juba hoo sisse saanud, ilmselt jätkub see trend veelgi tugevamalt.
Eesti ettevõtetel kelle juba on Prantsusmaal partnerid, soovitan oma klientide ja partneritega ühendust hoida ja uurida, kuidas neil läheb – nii isiklikult kui ka tööalaselt, kasvõi selleks, et ei hoida kontakti isegi kui momendil ei ole konkreetseid tellimusi oodata. Kellel vähegi võimalus soovitan praegust momenti kasutada eeltöö tegemiseks, et olla esimesena stardivalmis, kui olukord normaliseerub.
Kristiina Kalda
EASi ekspordinõunik Prantsusmaal
[email protected]