Kuidas on eriolukord mõjutanud Jaapanit?
EASi ekspordinõunik Tokyos Makoto Suhara ja EASi Jaapani ekspert Tallinnas Yoshito Tsubasa kirjutavad , millised muutused on toimunud Jaapani ühiskonnas ja ärikultuuris seoses koroonaviiruse levikuga.
Vasakul Yoshito Tsubasa ja paremal Makoto Suhara
Jaapanis on koroonaviiruse levik olnud võrreldes kiire levikuga riikidega seni natuke laugem, kuid viimased päevad on ka sealt toonud murettekitavaid numbreid viirusest tingitud surmajuhtumite arvu järsu kasvu kinnituseks. Eriolukord on toonud kaasa küllaga muutusi Jaapani ühiskonnas ning samuti näiteks ärikultuuris ja hiidkorporatsioonide juhtimistavades. See omakorda võib luua huvitavaid võimalusi Eesti ettevõtjatele kriisijärgses ajastus.
Jaapani valitsus kaalub rahvusliku eriolukorra väljakuulutamist ning hetkel soovitatakse vältida suuremaid kogunemisi ning linnadevahelist liikumist. Kui viimaste päevade halvad uudised viiruse oodatust laiaulatuslikumast levikust jätkuvad, võib Tokyot siiski ees oodata täielik liikumiskeeld. Ühe olulisima otsusena on Jaapan otsustanud edasi lükata tänavu suveks planeeritud olümpiamängud, mis värskeima info kohaselt toimuvad 2021. aastal. Samuti on vähemalt aprilli keskpaigani tühistatud või edasi lükatud pea kõik spordivõistlused ning kontserdid.
Majanduse hetkeseis ei ole Jaapanis küll kiiduväärt, tarbijate usaldust ning üldist majandustegevust mõõtev indeks on langenud 2009. aasta tasemele, mil maailma raputas Lehman Brothersi pankrot. Jaapani ettevõtete efektiivsus on vähenenud ning otsuste tegemise kiirus on langenud märkimisväärselt. Kohaliku tarbimise ja ekspordimahtude vähenemise tõttu on paljud tootmisettevõtted osaliselt tegevuse peatanud ning peatsete pikkade pühade valguses kestab selline seis tõenäoliselt veel maikuuni.
Keerulisel ajal on uue hoo sisse saanud e-kaubandus, mille mahud on kerkinud jõuluaegse tipptasemeni. Arvatavasti jätkub see trend ka kriisijärgsel ajastul, sest viimastel nädalatel on murranguliselt muutunud Jaapani tarbijate suhtumine e-kaubandusse ning nende tarbimisharjumused. Jaapani ülimalt hierarhilise juhtimisstruktuuriga ettevõtetes ja ka valitsusasutustes on väga populaarseks muutunud ka kaugtöö lahenduste kasutamine. Jaapani suurettevõtted soovitavad oma töötajatel püsida kodus, kuid Jaapani kultuuriruumis on kaugtöö veel võõras nähtus ning nii käivad paljud “valgekraed” mõnel päeval nädalas kontoris tööd tegemas, kuid laiemat pilti vaadates on selge, et nõudlus digilahenduste osas on kasvanud pelgalt unistamiselt selge kohustuseni. Sama puudutab ka e-õppe lahendusi ning teisi haridusasutuste jaoks vajalikke digivõimalusi – kõik suuremad prefektuurid ning omavalitsused tegelevad aktiivselt kriisijärgsete IKT-strateegiate väljatöötamise ja rakendamisega.
EASi Jaapani esindus on juba pidanud märtsikuu jooksul mitmeid strateegiakohtumisi suurimate omavalitsuste esindajatega, et tutvustada Eesti riigi ja ettevõtete digilahendusi nii Jaapani valitsussektorile kui ka eraettevõtetele. Jaapani valitsus on seadnud riiklikuks eesmärgiks ülemineku digipõhisele Society 5.0 raamistikule, millega tasuks kõigil Eesti IT-valdkonna ettevõtetel lähemalt tutvuda. Selle ambitsioonika kava ellurakendamine muutub kriisi järel üha olulisemaks ning eestlastel on jaapanlastele pakkuda mitmekülgset oskusteavet oma tegevuste digitaliseerimisel. Alates aprillist hakkab EASi Jaapani esindus korraldama regulaarseid veebiseminare Eesti ettevõtete digilahenduste tutvustamiseks, huvilistel tasuks oma osalussoovist teada anda EASi Aasia Infokeskusele. Juba on töös nutika linna projekt Yokohama linnaga, mis peaks alates maikuust hoo sisse saama, sarnaseid kõnelusi peetakse ka Osaka ning Kyotoga.
Hiljemalt sügisel peaks plaanide kohaselt toimuma ka Jaapani ettevõtjate ja omavalitsuste delegatsiooni visiit Eestisse, kuid seni vahendab EASi Jaapani esindus ka ettevõtjate otsekontakte Jaapani ettevõtetega virtuaalkanalite vahendusel. Jätkuv aktiivne koostöö Jaapani e-kaubanduse platvormidega loob paremaid võimalusi Eesti elustiilitoodete ning näiteks puitmajatoodete edukamaks ekspordiks Jaapanisse kriisiolukorra järel.
Täna ei ole veel võimalik ennustada, millal võiks olukord saavutada mõningase normaalsuse või millal jõuame uue normaalsuse künnisele, kuid valmistuma peab selleks juba täna. Jaapani ühiskonnas toimuvad muutused loovad väga soodsa pinnase Eesti ettevõtjatele, kel tasub seda turgu silmas pidada oma edasise tegevuse planeerimisel.
Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Kontaktid:
Yoshito Tsubasa, EASi Jaapani ekspert Tallinnas ([email protected])
Makoto Suhara, EASi ekspordinõunik Tokyos ([email protected])
Kai Kreos, EASi Aasia Infokeskuse juht ([email protected])