Kuidas murda teadlaste abil välja keskpärasuse lõksust?

15.12.2020

Vaid odavaimal hinnal ja madalal lisaväärtusel põhineva ärimudeliga on võimatu põgeneda perspektiivitust keskpärasusest, kus sissetulekud jäävad kasinaks ning väljavaade eduks puudub. Lahendus peitub teadlaste kaasamises ettevõtete teadus- ja arendustegevusse, et luua suuremat lisaväärtust, välja töötada uusi tehnoloogiaid ning leida unikaalsete eelistega ärimudeleid. Arendustegevusega seotud riske aitavad maandada selleks loodud riiklikud toetused. 

Innovatsiooni- ja arendusosakud

Koostöö hoogustamiseks ettevõtete ning ülikoolide ja teiste arendusteenuse pakkujate vahel on loodud kuni 35 tuhande euro suuruse toetusega innovatsiooni- ja arendusosakud, mille abil saab läbi viia tehnoloogiakatsetusi, teostatavusuuringuid, kvaliteedikatseid ning luua prototüüpe. Samuti võivad ettevõtted kasutada arendusosakut toote sertifitseerimiseks või intellektuaalomandi kaitseks uutele turgudele sisenemisel. See on hea võimalus ka just esimeseks koostööks TA asutusega.

Innovatsiooni- ja arendusosakute toel on hoogu saanud paljud ettevõtted, nende seas ambitsioonikad iduettevõtted nagu Upsteam, Thinnect ja Timbeter, aga ka väga erinevatest sektoritest pärit küpsemad ettevõtted, näiteks Bauroc, Palmse Metall, Mayer Industries, Värska Vesi ja Reval Kondiiter.

Autopesu valdkonnas revolutsiooni korraldava UpSteami tootejuhi Aleksis Anijärve sõnul olid nad “autopesukliendi juures’’ teenust arendanud kaks aastat, kui jõuti ettevõttes tõdemusele, et nelja aastaajaga kliimas ei olegi see nii lihtne ning probleemi lahendamiseks ei piisa standardlahendustest. “Meil olid mõtteis olemas eelduslikud lahendused, kuidas teha oma töötajate elu külma ja vihmaga autosid pestes lihtsamaks, kuid vajaka jäi majasisesest know-how’st,” selgitab Anijärv.

Kuigi ettevõttel puudus varasem arendustegevuse koostöö teadlastega, leiti EASi ja tutvusringkonna soovituste abil õiged koostööpartnerid suurema vaevata. “Teadlased on täiesti tavalised inimesed, kellega saab asjad aetud,” rahustab Anijärv ning kummutab müüdi omas maailmas hõljuvatest hajameelsetest professoritest. “Koostöö teadlastega arendusprojekti elluviimisel andis meie ettevõttele väga hea kogemuse suuremahuliste projektide elluviimisest. Ilma osakutoetuseta ei oleks nii mahukat projekti ette võtnudki, sest lisaks kogemustele tundsime puudust ka rahastusvahenditest. Kuigi programmi raames sündinud lahendus ei ole meil enam 100-protsendilises kasutuses, oli see hüppelauaks meie tänastele lahendustele, mis ei oleks ilma esimese sammuta sündinud,” võtab kogemuse kokku UpSteami tootejuht.

EASi toetust koostööks teadusasutustega peab väga oluliseks abiks ka Värska Vesi. Ettevõtte äriarendusjuhi Martin Raisma kinnitusel on Värska Vesi saanud koostööst teadlastega täiendavat oskusteavet ning ideid, mis on aidanud kaasa veetootja tootearenduse võimekuse laienemisele. “Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, kellega töötasime välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis möödunud aastal parima uue joogitoote tunnustuse,” on Raisma senise koostööga väga rahul.

Toetus teadlase palkamiseks ehk sektorivahelise mobiilsuse meede

Ettevõtjate tagasiside põhjal on teadus- ja arenduskoostöö puhul üheks suurimaks takistuseks erinevad fookused ja prioriteedid ettevõtete ning akadeemiliste organisatsioonide vahel. Ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste põhitähelepanu on suunatud oma eesmärkide täitmisele, nii on ettevõtjatel vahel mõistlikum palgata vajaliku kompetentsiga teadlane või ekspert pikemaks ajaperioodiks tööle oma ettevõttesse. Nii saab ekspert pühenduda konkreetsele arendustööle ning vabaneb mõneks ajaks akadeemiliste ülesannete täitmisest. Selline tööformaat on üha laiemalt levimas ning ka ülikoolid arvestavad sellega aina enam teadlaste akadeemiliste karjääride planeerimisel. 

Novembris avas Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) uue sektoritevahelise mobiilsuse toetuse, mis lubab kaasrahastada teadlase palgast 25%-70%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegemist on rakendusuuringu või tootearendusprojektiga. Lisaks kaetakse toetuse raames 40% ulatuses ka muid projektiga kaasnevaid kulusid. Kindlustunde konkreetse teadlase palkamiseks annab kindlasti ka varasem koostöö ettevõtte ja eksperdi vahel nt. osaku või rakendusuuringu projekti raames.  

Rakendusuuringute programm

Suuremad teadus- ja arenduskoostöö projektid saavad hoogu juurde avatava rakendusuuringute programmi raames. Programm aitab Eesti ettevõtetel arendada uusi tehnoloogiaid, tooteid või teenuseid ja muuta end seeläbi konkurentsivõimelisemaks. Kuni kolme miljoni eurose toetuse abil saab innovatsiooniprojekte teostada ettevõttesiseselt või osta sisse vajalikku teadusarendusteenust Eesti või välismaa teadusarendusasutustest.

Viimastel aastatel on arendusprojektideks saanud riigipoolset tuge näiteks Mooncascade, TFTAK, Estelaxe, Thermory ja VKG. Projektide raames on loodud algoritmid elanike liikumise analüüsimiseks, arendatud toitumisnõustamise meetodeid ja algoritme; leiutatud ühistranspordi istmetäiteks kasutatav mittesüttiv silikoonvaht; tehtud rakendusuuring tellimusepõhisele saematerjali tootmisele ning välja töötatud soojuselektrijaama varustuskindluse tõstmise metoodika.

EAS pakub erinevaid võimalusi ettevõtete arendusideede realiseerimiseks ning nõustab erinevate toetuste ja TA partnerite valiku osas. Täpsem info EASi kodulehel, vt arendusosak ja innovatsiooniosak, rakendusuuringute programm ja sektoriaalne mobiilsustoetus teadlaste palkamiseks. Nõustamiseks tasub ka otse  kontakti võtta meie arenduskoostöö ekspertidega maria.varton@eas.ee ja relika.williams@eas.ee.

X