Kuidas innovatsioon riigisektoris parema homse toob?

23.11.2020

Artikli autor on EASi innovaatiliste riigihangete teemajuht Tiiu Treier.

„Tere! Mina olen Jeanine,“ ütleb mulle särava naeratusega prantslanna samal ajal põsemusisid jagama asudes. Püüdes meenutada, kas prantslased teevad kaks või kolm põsemusi, tutvustan ennast ja ütlen, et olen pärit Eestist. „Eestist!“ hüüatab meeldiv daam. „Te olete seal e-riigi ja digiteemadega väga kaugele jõudnud,“ viskab Jeanine õhku komplimendi. „Tänan,“ ütlen ma väikese piinlikkustundega, sest ega mina ju isiklikult ei ole e-Eestit üles ehitanud. Tunnen siiski, et olen saanud mentaalselt pai ja ikka on uhke tunne, kui su kodumaad heas mõttes rahvusvaheliselt teatatakse.

Nii mõnigi võib ennast selles Covid-19 eelses olukorras ära tunda. Olgu see äripartneriga kohtumine või uue tutvuse sobitamine konverentsil. Eesti maine innovatiivse riigina on levinud ja me tõesti naudime Eestis keskmiselt paremaid avalikke teenuseid. Igapäevaselt me seda enam tähele ei pane, sest kõik tundub iseenesest mõistetav.

Eestist väljaspool oleme aga seni veel tuntud kui innovatiivne riik, mida kinnitavad peale välismaiste vestluskaaslaste heade sõnade ka kõrged kohad erinevates indeksites ja edetabelites. Näiteks ÜRO poolt koostatud e-riigi edetabelis oleme kolmandal kohal Taani ja Lõuna-Korea järel. Global Innovation Index paigutab meid maailmas 25ndale kohale ja Maailma Majandusfoorumi ettevõtlikkuse aktiivsuse edetabelis paikneme lausa auväärsel esimesel kohal. Kaks viimast edetabelit ei mõõda innovatsiooni ainult riigisektoris, vaid kinnitab uuendusmeelsust Eesti ühiskonnas tervikuna.

Kuid innovatsiooni ei tehta riigisektoris selleks, et tore oleks oma riigi nime näha lugupeetud statistikate tipus või, et oleks hea välismaalasega positiivsel teemal vestlust alustada. Riigi uuendusmeelsus tuleb kasuks eelkõige meile endile. Kodanikena tahame kiiremaid ja automaatsemaid e-teenuseid, paremat ühistransporti, puhtamat elukeskkonda, kiiremat arstiabi, turvalisemat kooliteed oma lastele jne.

„Mis innovatsioonist riigisektoris te räägite? Arstile aega ei saa ja ühistransport maainimesteni ei jõua,“ võib tekkida küsimus. Tõsi ta on. Üksjagu on kohti, mida on kriitiline paremaks muuta – olgu see liiklusõnnetuste vähendamine, parem kriisiabiteenus lastele või Covid-19 testimisele saamise automatiseerimine. Igal juhul on innovatsioon riigis nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.

Innovatsiooni saab riigisektoris teha kahel moel: muudame ise oma protsesse ja disainime teenuseid või kaasame ettevõtjaid uute lahenduste loomisel. Mõlemal valikul on oma eelised. Esimese näiteks saab tuua Politsei- ja Piirivalveameti aasta disainiteoks valitud rahunemispeatuse, mis töötati välja 2019. aastal koos Riigikantselei innovatsioonitiimiga ja kus oli kaasatud ka antropoloog. Muide PPA palkabki endale nüüd püsivalt antropoloogi tööle.

Samas, kui probleemi lahendamiseks on ka märkimisväärset tehnilist lahendust vaja, siis tasub kaasata erasektor. Näiteks kutsus Austria sellel suvel üles ettevõtjaid pakkuma välja lahendusi, kuidas automatiseerida maantee pervede niitmine.

Kõige suuremat mõju avaldav innovatsioon sisaldab tavaliselt kombinatsiooni teenusedisainist ja uuenduslikest tehnilistest lahendustest. Siin saab eduka näitena tuua välja meie e-residentsuse, kus hästi toimiv digitaalne taristu ja hästi pakendatud väärtuspakkumine võimaldab riigil meelitada ligi ettevõtlikke inimesi, kellele meie ettevõtted teenuseid saavad pakkuda ja kes meile hiljem maksutuluna kasumit toovad.

Lisaks kasutajasõbralikule ja heale teenusele on innovatsioon riigisektoris kasulik veel mitmel moel. Erasektorilt innovatsiooni tellimise kaudu toetab riik ettevõtetes arendustegevustesse investeerimist. Kõik, mis on uus ja seni veel täielikult avastamata, on ka märkimisväärne risk ettevõttele ja riik aitab seeläbi eraettevõttel seda riski maandada.

Siit tekib aga küsimus, kas siis maksumaksja rahaga võib riskida. Arutult ei tohi, aga kui üldse ei ole lubatud riskida ja eksida, siis areng ja innovatsioon peatub. Riskid tuleb läbi mõelda ja nendeks valmis olla, aga täielikult maandada neid innovatsiooni puhul tihtipeale ei saa.

Lisaks eelnevale on erasektorilt innovatsiooni tellimisel veel üks positiivne mõju. Ettevõtted saavad riigi näol esmase n-ö referentskliendi, mis tähendab, et neil on tulevikus palju lihtsam sarnast arendust ka riigist väljapoole müüa. Näiteks sõlmis Helmes selle aasta alguses Jaapanis lepingu e-tervise ja digiretsepti arendamiseks. Selle tehinguni viis aga kogemus digiretsepti arendamisest Eestis.

Arenduste ekspordi eelduseks on aga näiteks see, et avalik sektor laseb lahti harjumusest nõuda endale kõik intellektuaalomandi õigused. Enamasti ei ole vajadust intellektuaalomandi õigust jäägitult omada, vaid piisab nendest õigustest, mis võimaldavad loodud arendust vastavalt oma vajadusele kasutada. Selle saab sedasi lepingus kokku leppida ning ettevõttel avaneb võimalus vastavat lahendust eksportida, mis omakorda toob maksutulu meie riigikassasse.

Kõike ei pea üksi tegema. Vastupidi, koostöö suurendab eduvõimalusi ning EAS saab innovatsiooni tellimisel nii nõu kui ka rahastusega toeks olla. Meie innovatsiooniekspert ja kartmatu jurist aitavad esialgu võimatuna tundunu võimalikuks muuta. Sobiva innovaatilise lahenduse leidmiseks turul või innovatsioonihangete läbiviimiseks pakume ka rahalist toetust.

Kuigi statistikates oleme kõrgetel kohtadel ja maine innovaatilise riigina on hea, siis ei saa oma edulugude peal lõputult liugu lasta. Et hoog otsa ei saaks, oleks paslik järgida „Alice peeglitagusel maal“ tõdemust – tuleb joosta kõigest väest, et paigal püsida – ja kui tahad mitte ainult paigal püsida, vaid ka mõnda teise kohta jõuda, pead jooksma veel kaks korda kiiremini.


Soovid abi innovaatilise riigihanke loomisel?
Võta meiega ühendust innovatsioonihanked@eas.ee 

Tahad teema kohta rohkem teada?
Tutvu meie videosarjaga “Innovatsioon riigisektoris”, kus tutvustame avaliku sektori innovaatoritele ja avalikkusele innovatsioonitrende erinevatest valdkondadest nagu näiteks haridus, transport ja tervishoid. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad rikkaliku kogemuste pagasiga eksperdid.

X