Pealeht » Eesti Kosmosebüroo » Uudised » New Horizons näitab Pluuto süsteemi lähedalt
Prindi

New Horizons näitab Pluuto süsteemi lähedalt

21.07.2015

14. juulil jõudis NASA kosmosesond New Horizons Pluuto süsteemi ja teostas kääbusplaneedi möödalennu minimaalsel kaugusel - 12 500 km. Edukalt läbiviidud vaatluskampaania jooksul tegi sond kõrgresolutsioonilisi pilte Pluutost ja tema kaaslastest, mis näitavad neid kaugeid kosmosekehi ennenägematu detailsusega. Kuna sidekiirus on sellisel kaugusel väga aeglane, võib kogutud andmete Maale edastamine võtta aega üle aasta. Nüüd lendab sond Pluutost veel kaugemale - enne 2020. a. peab ta kohtuma veel ühe Kuiper’i vöö objektiga.

2015-07-18-NHPlutoEncounterTrajectory NomV8 Guo20150615

New Horizons läbilennu skeem ja sündmuste ajagraafik. Illustratsioon: NASA, 2015, http://pluto.jhuapl.edu kaudu.

Pluuto avastati 1930. a. Kuna maapealsete ja kosmoseteleskoopide lahutusvõime on nii suurel kaugusel madal - Pluuto asub Päikesest praegu ca 33 korda kaugemal kui Maal, on meie teadmised sellest kääbusplaneedist siiamaani väga puudulikud. Oli teada, et tal on üks väga suur kaaslane Charon ja neli väikest kaaslast ning hõre atmosfäär. Tema pind on kaetud kergete ainete (metaan, vesi jms) jäädega. New Horizons sai esimeseks kosmosesondiks, mis Pluutot külastas.

Sond startis 2006. a. ja järgmisel aastal möödus Jupiterist väga ligidalt selleks, et hiidplaneet oma gravitatsiooniga tema kiirust suurendaks. Sondi mass oli stardil 478 kg, millest 77 kg oli kütus. Sond saab elektrit isotoopgeneraatorilt algvõimsusega ca 230 W. Tema pardal on 7 põhiinstrumenti: teleskoobid, osakeste ja kiirguste spektromeetrid, ning plasma ja tolmuosakeste analüsaatorid. New Horizons teostas möödalennu missiooni: see tähendab, et ta lendas läbi Pluuto süsteemi kiirusel 13,8 km/s Pluuto suhtes ilma kääbusplaneedi orbiidile väljumiseta (selleks kütust säästa). Seega oli vaatluste aeg suhteliselt lühike.

2015-07-18-tn-p lorri fullframe color

Südamekujuline detail Pluutol. Kääbusplaneedile liginedes lendas New Horizons selle kohal. Pilt: NASA, 2015, https://www.nasa.gov kaudu.

New Horizons jõudis Pluutoni peale peaaegu 10-aastast lendu. Käesoleva aasta mais ületas tema piltide lahutusvõime Hubble teleskoobi oma. Geoloogilisi detaile õnnestus Pluutol eristada juuni lõpus. Möödalennu etapp algas 7. juulil 2015 ja lõppes 16. juulil. Sond ligines Pluutole päevaselt poolkeralt - seega vari vaatlusi ei seganud. Minimaalsele kaugusele Pluutolt, ca 12 500 km, jõudis sond 14.07.2015. a. kell 14:50 (Tallinna aeg). Kell 15:03 lähenes sond Charonile minimaalsele kaugusele ca 28 900 km. Tunni võrra hiljem vaatles sond Päikese ja Maa varjutamist Pluutoga ja Charoniga - need vaatlused on tähtsad objektide atmosfääri detekteerimiseks ja uurimiseks. Peale möödalendu on sondile nähtav öine tume poolkera, seega on edasised vaatlused raskendatud. Samas loodetakse, et tänu Charoni poolt peegeldatud valgusele õnnestub öisel poolkeral mõningaid detaile siiski eristada.

Kuna valgussignaali levi Maalt sondini võttis vaatluste ajal aega ca 4,5 tundi, oli sondi juhtimine reaalajas võimatu ja kõik vaatlused tuli teostada automaatrežiimis. Möödalennu ajal olid sondi instrumendid suunatud Pluuto süsteemile. Sel põhjusel ei saanud tema suur taldrikantenn Maad jälgida ja kommunikatsiooni sondiga ei toimunud. Side taastus ca 12 tundi peale möödalendu ning veel hiljem hakkas sond kogutud andmed edastama. Sidekiirus on vaid 1 kbit/s - seega kõikide piltide ja andmete mahalaadimine võtab sondi mälust ca 16 kuud. Aga juba esimesed pildid, mis jõudsid peale möödalendu, üllatasid teadlasi: Pluuto pinnal on vähe kraatreid, mis viitab pinna noorusele. Siiamaani ei ole teada, millised protsessid viisid nii väikese ja külma taevakeha pinna ümberkujunemisele. Pluuto pind on punaka värviga, mis on tingitud orgaanilistest ühenditest. Charon on tumedam ja tema värvus ei ole nii ere; see võib tähendada, et mõlemad taevakehaderinevad üksteisest tunduvalt.

2015-07-18-15-152

Möödalennul saadud kõrgresolutsiooniline pilt, millelt on näha mägi kõrgusega kuni 3,5 km ja laiad kraatrita orud. Need iseärasused viitavad Pluuto suhteliselt hiljutisele geoloogilisele aktiivsusele. Foto: NASA, 2015, https://www.nasa.gov kaudu.

New Horizons jätkab lendu väljaspool Päikesesüsteemi. Tema ülesannete hulgas on veel ühe Kuiperi vöö objekti külastamine. On juba valitud kaks potentsiaalset sihtobjekti, mille mõlema suurus on mitukümmend kilomeetrit. Lõplik valik tehakse selle aasta jooksul. Möödalend peab toimuma 2018 – 2019. aastatel.

Autor: Vladislav-Veniamin Pustõnski / Green Vironia OÜ

Allikad:
http://pluto.jhuapl.edu/Mission/The-Path-to-Pluto/Mission-Timeline.php
http://spaceflightnow.com/2015/07/15/scientists-thrilled-with-mountains-on-pluto-chasms-on-charon/
http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/images/index.html