Prindi

Olemus ja koostööpõhimõtted

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA asutasid ESA Konventsiooniga 1975. aastal 10 Euroopa riiki, olles õigusjärglane kahe eelnevalt eksisteerinud ning konventsiooniga ühendatud organisatsioonidele - ELDO (European Launch Development Organisation) ning ESRO (European Space Research Organisation).  Nii ESA kui sellele eelnenud organisatsioonide loomine oli tingitud vajadusest luua Euroopasse hästi koordineeritud ning võimekad kosmosetehnoloogiate kompetentsikeskused vastukaaluks USA-s ja NSVLiidus loodud analoogsetele organisatsioonidele. Selle taga olnud peamine põhjus oli liikmesriikide kompetentside ühinemisel tekkinud suurem võimekus, mis võimaldas realiseerida kosmose projekte ja suuremaid üksikutest projektidest koosnevaid programme, mille elluviimine eraldi iga liikmesriigi poolt üle jõu oleks käinud.  ESA peakorter asub Prantsusmaal Pariisis. ESA-l on alates 2015. aastast, mil liitusid Eesti ja Ungari, 22 liikmesriiki

Osalusprintsiip, mille järgi ESA liikmesriigid oma programme ette võtavad ning nendes osalemise panust omavahel jagavad  on geograafilse tagasisiirde (ingl. k geografic return rule) põhimõte. Selle kohaselt panustavad riigid iga-aastaselt ESA eelarvesse liikmemaksu kaudu, mis arvutatakse rahvaarvu ning SKP põhjal ning millest enam kui 90% ulatuses on sama liikmesriigi ettevõtetel ja uurimisasutustel võimalik saada tellimusi ühiselt otsustatud  taristu loomiseks, seadmete valmistamiseks ja uurimistöö teostamiseks. Konkreetne reegel kehtib aga liikmete kohustuslike programmide kohta. Lisaks kohustuslikele programmidele teostab ESA ka veel vabatahtlikke programme, kus liikmesriigid võivad omal initsiatiivil panustada ESA tegevustesse rohkem. Täpsemalt ESA programmidest saab lugeda teistel kaäesoleva sektsiooni alamlehtedel.