Pealeht » Ettevõttele » Kosmosevaldkond » Kosmosevaldkonna eripärad
Prindi

Kosmosevaldkonna eripärad

Kosmosevaldkonda võib pidada üheks keerulisemaks majandussektoriks maailmas üldse. Seda eelkõige kolmel peamisel põhjusel, mida tuleks kindlasti vaadelda kompleksselt. Peamisteks raskendavateks teguriteks on keeruline ärikliima ja kõrge politiseerituse tase; keeruline ja aeganõudev õigusregulatsioon; kõrged tehnoloogilised nõudmised. Seepärast tuleks ennem kosmosesektorisse sisenemist ettevõttel hoolikalt kõik plussid ja miinused enda jaoks läbi kaaluda ning alles siis langetada otsus.  

EAS-i Kosmosebüroo loodab omalt poolt käesoleva juhendmaterjaliga luua kiire ülevaate kosmosevaldkonna äripoole peamistest aspektidest. Oleme selle ülesse ehitanud eesmärgiga, et see pakuks huvitavat mõtteainet nii tegutsevatele kui alustavatele tehnoloogiafirmadele, kui ka avaliku sektori organisatsioonidele – uurimisasutustele, ülikoolidele ning instituutidele. Kuigi äri kosmosevaldkonnas ei pruugi olla lihtne, võivad selle erinevad positiivsed põhjused kaaluda kuhjaga üle algselt võimatuna näivate takistuste ületamise ning sobida just Teie organisatsiooni unikaalse olukorraga, võimalustega või pikaajalise strateegiaga.

Oleme selles veebisektsioonis lihtsuse mõttes jaganud kosmosevaldkonna kahte suurde rühma: kosmosetehnoloogia ehk riistvaraline pool, kuhu kuuluvad kanderaketid, satelliidid ja maapealse sektor, mis nende käigushoidmiseks otseselt vajalik; ning kosmose rakenduste, tarkvara ja teenuste pool, mis on peamiselt seotud satelliitidelt saadavate teenustega.

Käesoleva veebisktsiooni alalehtedel leiab infot kosmoseäri eripäradest, valdkonna turgude ülevaateid ja trende kajastavat infot, nippe ja strateegiaid turgudele sisenemiseks ning valdkonna dokumente, viiteid, linke ja allikaid. Samuti oleme siia koondanud valiku põhiandmetest mitmesaja rahvusvahelise kosmosetööstuse ettevõtte kohta, keda näeme võimalike partneritena Eesti firmadele, teadusasutustele ja ülikoolidele.

Kosmosevaldkonna ärikliima on raskesti tajutav ja politiseeritud. Kosmoetehnoloogia turg on keeruline ja sarnaneb oma olemuselt ja jõujoontelt pigem maatriksile. Seda võib parema mõistmise huvides lahterdada mitmete dimensioonide kaupa:

Rahvusvahelised koostööprogrammid. Nende jaotus ja finatseerituse määr põhinevad  omakorda osalevate riikide omavahelistel poliitilistel suhetel;

Toodete turg (peamiselt kanderaketid, satelliidid ja maapealne sektor – teenuste ja rakenduste pool on kirjledatud eraldi peatükis), mis toimivad igas riigis avalike rahastusmeetmete kaasabil ning mida samuti reguleerib riikidevaheline poliitika

Tsiviil- ja militaarkosmose projektid. Tihti osalevad samad ettevõtted nii tsiviil- kui militaarkosmose projektides paralleelselt ning sellistel juhtudel on projektide tegevused ja finatseerimine väga täpselt firmasiseselt paika pandud ning pildi teevad keerulisemaks veel sama ettevõtte tütarettevõtted ja filiaalid teistes riikides, mis alluvad igaüks veel oma asukohamaa seadustele ja osaletavate hangete regulatsioonidele.

See kõik teeb kosmoseärist ja konkreetselt vaadeldavast kosmose ettevõttest arusaamise alguses keeruliseks, kuna kontserni konsolideeritud majandustulemused ja iga allettevõtte majandustulemused võivad olla täiesti erinevate profiilide ja kasumlikkusega. Kõik taandub reeglina siiski konkreetsetele projektidele ja arvestustele nende piires, ettevõtte sidemetele partnerite ja kohalike poliitika esindajatega ning olemasolevate tarnijate ja koostööpartnerite võrgustikule. Iga projekti raames tuleks hinnata käivet, rentaablust ja rakendatavaid amortisatsiooninorme eraldi ning otsida võimalikku sünergiat olemasolevate kompetentside ja planeeritavate tegevuste vahel. Ettevõtted, kes on leidnud võimalusi oma kompetentse aja jooksul arendada ja kasvatada, neile tuleb reeglina uusi võimalusi juurde.     

Kõrged sisenemisbarjäärid ja protsessinõuded. Kõrged sisenemisbarjäärid seisnevad reeglina ettevõtte vastavusse viimises kosmosetööstuse tellijate poolt (nii avaliku kui erasektori tellijad) seatud nõuetele. Need hõlmavad nii kvalifitseeritud tööjõu nõuetele vastamist, kulutusi seadmetele ning eriotstarbeliste laborite ja muude rajatiste ehitamisele, mida kõike on vaja ka igapäevaselt üleval pidada.

Eraldi tuleb aga tähelepanu pöörata protsessinõuetele, mis on küll suures osas standardiseeritud (näiteks ECSS), kuid mis oma olemuselt on äärmiselt detailsed iga alategevuse ja toimingu osas ja seda kõikide projektide ja nende etappide vältel.

Dokumentatsiooni ja juhendite koostamine algab paralleelselt projekteerimisega, millele järgneb valmistamine, katsetamine, projekti tööfaasid ning samuti ka utiliseerimine ning järelaruandlus. Eraldi nõuded on nii tööjõule, tehnoloogiale kui kvaliteedijälgimsele. Illustreeriva näitena võib tuua keskmise, 500 kg kaaluva kaugseire satelliidi, millel on ennem komplekteerimist enam kui 100 erineva detailse juhendi, manuaali või spetsifikatsioonidokumendi. Seda nii satelliidi ehituse, testimise, vahetranspordi, orbiidile lennutamise kui hilisema ekspluatatsiooni kohta. Sellele lisaks on veel ettevõtte sisesed protsessidkumendid ja otsustuskord, mida projekti juures täpselt järgima peab. Dokumentide detailsusaste satelliidi või selle alasüsteemi testimisjuhendi puhul ei kätke mitte ainult testitava karakteristiku testimisvahemikke, vaid sisaldab detailseid nõudeid testimisasutusele, selle personalile ja testimisprotsessile endale.