• Kümme aastat Euroopa alalist teaduslaborit kosmoses.

    7. veebruaril 2008 viis kosmosesüstik Atlantis kosmosesse Columbuse teaduslabori, mis neli päeva hiljem kinnitati 400 km kõrgusel tiirleva Rahvusvahelise kosmosejaama külge. Laborit on sellest päevast peale aktiivselt kasutatud väga erinevateks teaduseksperimentideks väga paljudel teadusaladel, alates astrobioloogiast kuni psühholoogiani.

    Foto: ESA/NASA

     

  • 6. veebruar 2018: ettevõtja Elon Musk tegi taas kosmoseajalugu, sooritades tänapäeva maailma võimsaima kanderaketi Falcon Heavy eduka testlennu. Falcon Heavy viis kosmosesse ka Tesla sportauto, mis praegu Marsi suunas teel on. Raketi võimekus lubaks saata mehitatud kosmoselaeva ka Kuu orbiidile, kuid sellest plaanist Elon Musk hetkel loobus, ehitades veelgi võimsamat raketti Big Falcon Rocket.

  • 4. aprillil 2018 jõudis Dragoni veolaevaga 400 km kõrgusel kihutavasse Rahvusvahelisse kosmosejaama Eesti teadlaste ja inseneride välja töötatud lihaste seisukorra mõõtmise seade MyotonPRO. See on taasiseseisvunud Eestis esimene kord, kui siin töötatud seade jõuab kosmosesse.

  • Kui NASA esimesel, 1997. aastal Marsile jõudnud kulguril Mars Pathfinderil oli viis kaamerat, siis 2020. aastal Marsile lendaval kulguril on kaameraid juba 23. Kaamerad peaksid edastama pilti ka kulguri laskumisest Marsile. Allikas: NASA

Uudised

Kaugseiresatelliitide tugimõõtmisvõrgustiku uued seadmed töötatakse välja Tartu observatooriumis

Enne kui satelliit orbiidil tööd alustab, tuleb maal peensusteni läbi mõelda kõik, mis teadlaste ja inseneride käeulatust väljas võib juhtuda.Tartu observatooriumi osalusega uues projektis „HYPERNETS“ luuakse optilise kaugseire satelliitidele maapealse tugimõõtmise instrument. Tugimõõtmisseadmetest moodustatakse ülemaailmne andmetöötluse ja -haldusega võrgustik.

Loe edasi

Video





Teated ja tagasiside toimetusele

Taivo Paju, taivo.paju@directormeedia.ee, 50 87228

Teated




Üritused

Sündmused puuduvad

Partnerid