Koroonakriis räsis tipprestorane rängalt, kuid sundis ka teisiti mõtlema

03.09.2020

Kevadine koroonakriis tabas kõige valusamalt turismisektorit. Milliseid muudatusi see toitlustusäris kaasa tõi, räägib viit restorani haldava Siigur Grupi peremees Martti Siimann.

Siigur Gruppi kuuluvad Tallinnas ja selle lähiümbruses asuvad tipprestoranid Tuljak, OKO, Paju Villa, NOA ja NOA Chef’s Hall. “Meie jaoks oli kevadel alanud ränk käibelangus suur šokk. Kuigi restoranis käimist otseselt ei keelatud, läks kogu sektor eneseregulatsiooni teed ning sellest tulenevad piirangud hoidsid inimesed avalikust ruumist eemal,” kirjeldab Martti viiruse jõulise leviku algushetki.

Siigur Gruppi kuuluv NOA Chef’s Hall, mida peetakse üheks Eesti parimaks restoraniks 

Restoraniäris ulatuvad marginaalid vaid 5 kuni 10 protsendini, seega ei ole kellelgi kontol seismas suurtes kogustes vaba raha, mida keerulistel aegadel restorani käigushoidmiseks kulutada. “Saime esimeste seas oma pangalt Kredexi käendusega laenu, seega kellelegi võlgu me ei jäänud. Varem ei ole me kelleltki abi palunud, kuid EASi turismisektori toetusmeetmest me ära ei öelnud, kuigi selle rahaline maht ulatus meie puhul ühe keskmise päeva käibeni,” selgitab Martti.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu andmetel kulus 11 protsenti riigi poolt pakutud palgatoetusest just turismi ja toitlustuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Kuigi palgameetmest oli kõigile palju abi, oli Martti sõnul kõige keerulisem oma töötajatele otsa vaadata ning olukorra tõsidust neile selgitada. “Eelmine kriis jõudis turismi- ja toitlustussektorisse mõningase viivitusega, seekord tuli meil päevapealt asuda kõike ümber korraldama. Sulgesime restoranide uksed ja keskendusime kojuveole, mis küll finantsiliselt meid väga ei aidanud, kuid hoidis nö. pildil.”

Suvi aitas kevadist majanduslikku lööki veidi leevendada, sest ilusate ilmadega eelistasid inimesed istuda terrassil ning nii võeti NOAs ja OKOs kasutusele kõik vabad liivaribad ja muruplatsid. Soe suvi soosis terrassimelu ning juuli ja augusti käibed ulatusid juba eelmise aasta tasemele. Suurem osa külastajatest on olnud kohalikud eestlased, sekka mõned soomlasedki paari nädala vältel. Kuid edasine tundub mõnevõrra tumedamates toonides.

“Oleme kõigis restoranides valmistumas sügiseks, mil viirushaigus võib taas pead tõstma hakata. Eraldame kliente suuremate vahedega, kasutame kindaid ja ohtralt desovahendeid.” Kuid kõigi uuendustega ei ole kliendid väga altid kaasa tulema. “Katsetasime kontaktivaba tellimuse esitamist lauast, kus QR-koodi abil avanes kliendi telefonis vastav lehekülg, mille kaudu sai sirvida menüüd ning esitada toidusoovid, samuti ka arve tasuda. Kuid eestlased ei võtnud seda lähenemist omaks, ikka eelistatakse vahetut suhtlust teenindajaga,” räägib Siigur.

Kõige suurema löögi alla sattus Siigur Grupi restoranide seas Eesti parimaks restoraniks peetav NOA Chef’s Hall, mille ärimudelit täna ümber vaadatakse ning selle elluviimiseks ka EASile toetustaotlus esitatud on. “Suuri investeeringuid me endale lubada ei saa, pigem püüame kulud kontrolli all hoida, samas uute piirangute valguses läheb uste avatud hoidmine meile kallimaks, Mõtteid on igasuguseid, kuid kogu sektorit iseloomustab mõningane peataolek ja ebakindlus, seega seame samme ettevaatlikult.”

Positiivsena toob Martti esile sektorisisest koostööd, mis hoogustas omavahelist suhtlemist ja innustas edasi pingutama. “Eesti toit on meie visiitkaart, selles ei ole kahtlustki. Meie koostöö VisitEstoniaga on kestnud aastaid ning võõrustame meeleldi toidufanaatikute ja suunamõjutajate delegatsioone. Meie restoranide tuntus on kasvanud koos Eesti kui toidumaa tuntusega - eelmise aasta seisuga oli näiteks Noa restorani külastatud koguni 101 riigist. Tänu sellisele rahvusvahelisele haardele teatakse Eestit gurmaanide meelispaigana juba kõikjal ning võime selle üle vaid uhkust tunda - meie keskmine tase on sedavõrd kõrge, et kuulume vaieldamatult maailma toiduriikide tippu,” on Martti rahul.

 

X