Kolm olulist sammu parema kaubamärgistrateegia poole
EASi intellektuaalomandi ekspert Siim Kinnas
Olenemata sellest, kas ettevõtte bränd, logo ja tunnuslause on juba televiisorist tuttavad ja lapsedki teavad seda une pealt või on tee suuremale tuntusele alles sillutamisel, tasub mõelda oma intellektuaalvara kaitsmisele kaubamärgina.
Eesti ettevõtete seas on kõige aktiivsemalt registreeritav intellektuaalomandi vorm just kaubamärgid ning EASi eksperdid osutavad selles valdkonnas nõustamist üpris sageli. Koolituste ja nõustamiste käigus on esile kerkinud märkimisväärne hulk korduma kippuvaid teemasid, mida tasub käsitleda enne kaubamärgi registreerimist. Toon välja mõned olulised tähelepanekud, mis loovad aluse edukale kaubamärgistrateegiale ning aitavad nii probleeme ennetada kui ka neile ka adekvaatselt reageerida.
Kaubamärgi kaitse kehtib AINULT selles riigis, kus kaubamärk on registreeritud
Peamine, mida tasub meeles pidada – registreeritud kaubamärk kaitseb tooteid ainult nendes riikides, kus see on registreeritud. Erandiks on Euroopa Liidu kaubamärk, mis katab ära kõik liikmesriigid. Enamikes riikides kehtib kaubamärgile omistatav kaitse vähemalt kümme aastat, misjärel saab seda taas pikendada ja nii pea lõpmatuseni. Kaubamärgi registreerimine on seega justkui maratoni stardipauk, mitte eduka soorituse finiš.
Kuna Eestis registreeritud kaubamärk ei anna ettevõtjale kaitset mujal, ei Soomes, Hiinas ega Saksamaal, siis tasub enne kaubamärgi registreerimist läbi mõelda, millistes riikides on kavas viie või kümne aasta perspektiivis lõviosa oma tooteid või teenuseid müüa.
Oluline on kaaluda õiguste registreerimist ka tootmisriigis. Mullu nõustas EAS klienti, kes tellis toote ja pakendi tootmise kolmandast riigist. Kaup laekus vastavalt tellimusele ning kliendi meel oli muretu, kuni juhuslik külastus selle riigi kaubandusvõrku viis avastuseni, et riiulitel seisis identne toode, kuid kohalikus keeles etiketiga. Allhankija oli taibanud, et hea ja atraktiivse toote kaubamärk oli kaitsmata ning peale tellimuse täitmist jätkas tootmist kohalikule turule, teenides Eestiettevõtja arvelt hõlptulu. Intellektuaalomandi korrektsel registreerimisel oleks tellija kasum kohaliku turu võimaluste ära kasutamisel võinud olla arvestatavalt suurem.
Mõtle Hiina peale, sest Hiinas juba mõeldakse sinu peale
Eraldi tasub vaatluse alla võtta suured turud nagu Hiina. Kuigi tihti arvatakse, et Hiinas kopeeritakse karistamatult kõike, siis see ei vasta päris sajaprotsendiliselt tõele. Juba selle sajandi alguses seadis Hiina enda strateegiliseks eesmärgiks muutuda allhankeriigist looja- ja tootjariigiks ning selle nimel on tugevalt pingutatud intellektuaalomandi kaitsesüsteemi ülesehitamisel. Hiinas registreeritud intellektuaalse omandi kopeerimine võib kopeerijale tähendada suuri probleeme, kui õiguste omanik tegutseb oma õiguste kaitsel kohalike reeglite kohaselt. Samas kaitsmata toodete ja kaubamärkide kopeerimine ei ole üldjuhul keelatud ei Hiinas ega ka mujal maailmas.
Nii Hiinas kui ka enamikes teistes WTO riikides kehtib kaubamärgi registreerimisel “kes ees, see mees” põhimõte, olenemata asjaolust, kes kaubamärki esimesena kasutas. Isegi Eestist pärit nišitootega Hiina turule sisenedes ei maksa üllatuda kindlas kõneviisis kirjutatud kirja laekumise üle, milles teavitatakse turul juba müüdavast sama nime ja logoga tootest ning nõutakse oma kaubamärgi muutmist. Võib ka juhtuda, et pakutakse sulle sinu enda kaubamärgi õiguste ostmise võimalust – sedapuhku küll üpris krõbedate summade eest. Kuigi alates möödunud aastast on selline pahatahtlik kaubamärgi registreerimine Hiinas keelatud ja suisa karistatav, on pahatahtlikkuse tõendamine väga keerukas protsess.
Oma kaubamärgid, tootekujundused, kasulikud mudelid ja disainiatribuutika tuleb registreerida enne, kui sealsed ettevõtjad märkavad ja kopeerima asuvad. Kuigi nii mõnigi ettevõtja võib Hiina turgu praegu ignoreerida, sest teised turud on tulusamad, siis viie aasta perspektiivis võib olukord olla muutunud ning siis on juba hilja.
Uppuja päästmine on uppuja enese asi
Tihti arvatakse ekslikult, et registreeritud kaitse justkui välistaks kaubamärgi, toote või disaini kopeerimisvõimaluse. Tegelikult ei hakka keegi teine peale kaubamärgi omaniku enda tegelema turgudel või poodides võimalike rikkujate tuvastamisega. Registreerimisel saadav kaitse tähendab, et kui eeldatav rikkuja ei reageeri kaubamärgi omaniku poolt talle saadetud nõudmistele rikkumine lõpetada, on kaubamärgi valdajal õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse ning esitada oma registreeritud kaubamärk tõendusmaterjalina. Rikkumise fakti ja võimaliku hüvitise otsustab kohus peale osapoolte ärakuulamist.
Kaubamärgi registreerimisel ning strateegia loomisel tuleb seega kindlasti läbi mõelda tegevusplaan, kuidas jälgida võimalikku kaubamärgi kopeerimist ning mida teha, kui selline olukord peaks tekkima. Võib küll saata tungivas toonis nõudekirju, kuid reaalsete sammude puudumisel jätkavad rikkujad oma tegevust tagajärgi kartmata.
Hiljuti kajastati Eesti meedias juhtumit, kus ühe Eesti ettevõtte poolt registreeritud väikemaja disain kopeeriti üks-ühele Soome konkurendi poolt. Kuigi eestlased saatsid üle lahe kaitstud disainile viitavaid kirju, ei reageerinud Soome pool neile kuidagi ja kohtusse pöördumise asemel lasti põhjanaabritel segamatult edasi tegutseda.
Kaubamärk on eelkõige äriinstrument. Kui sellele tehtud kulutused ei aita teenida rohkem tulu või kaitsta konkurentsi eest sihtturul, on tegu halva investeeringuga. Ettevõtjatele, kes on valmis oma õiguste eest seisma ja sooviksid seda teha võimalikult läbimõeldud viisil, on EASi uks alati avatud. EASi intellektuaalomandi eelnõustamine on ettevõtetele tasuta ning aitab kindlasti teha paremaid otsuseid oma kaubamärkide ja muu intellektuaalomandi kaitsmiseks.
Huvi korral vaata intellektuualomandi teenustest või võta ühendust:
Siim Kinnas