Kokkuvõte esimesest aastast: miks on ettevõtjatele vaja rakendusuuringute programmi?

07.07.2021

Rakendusuuringute programm ehk RUP pakub ettevõtjale teadmusmahukate arendusprojektide juures nõustamist ja kaasrahastamist.

RUPi nõustamisel aitame ettevõtjal peegeldada arendusideed vastu turutrende ning vajadusel leida sobiv teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) teenuse pakkuja. Samuti nõustame intellektuaalomandi kaitse teemadel, aitame koostada TA teenuse sisse ostmise lepingut, nõustame arendusprojekti koostamisel ja läbimõtlemisel ning aitame leida erinevaid rahastusvõimalusi näiteks suunata projekte ka rahvusvahelistesse rakendusuuringute programmidesse (HORIZON, ESA, CERN, EUROSTARS jne). EAS ise kaasrahastab projekte maksimaalselt kahe miljoni euroga.

Tänaseks on RUP toimetanud juba natukene üle aasta ning see on olnud äärmiselt huvitav aeg. RUPi projektijuhina olen selgelt tunnetanud, et ettevõtjate vajadus teadmusmahukate arendustegevuste järgi on suur. Selle aja jooksul on nõustamist saanud üle 170 ettevõtte ja üle 190 projekti (mõnel ettevõttel on mitu projekti). Kui arvestame, et Eestis üldse deklareerib TA tegevusi ca 240 ettevõtet, siis on need numbrid kõnekad.

RUPi toetust on saanud näiteks ChemiPharm COVID viiruse vastase toote arendamiseks, Cleveron uudsete pakirobotite väljatöötamiseks, E-Agronom põllupidajaid nõustava tehisintellekti ning Estiko taaskasutatavate plastikpakendite loomiseks.

Valdkondlikult on huvi laialdane ning jaguneb erinevatesse arendus- ja ettevõtlussegmentidesse. Järgnevalt on projektide tehnoloogilise sisu alusel toodud ülevaade projektidest.

Digilahendused 25% Tervis/digi 5%
Digi/elektroonika 17% Tootmistehnoloogia 3%
Biotehnoloogia/tervis 11% Biotehnoloogia 3%
Toidutehnoloogia 8% Energia/digi 1%
Tootmistehnoloogia/digi 7% Energia/keskkond 1% 1%
Energia/elektroonika 6% Mehhaanika 1%
Materjalide arendamine 7%
Elektroonika/mehhaanika 5%

Jaotuse nimetused peegeldavad projekti tehnoloogia valdavaid komponente ja sektoreid. Võtame näiteks isesõitva auto – peamisteks tehnoloogiateks on siin digiteerimine ja elektroonika, järelikult digi/elektroonika projekt. Või näiteks COVID vastane ravim. Kuna see on spetsiifiline tervisevaldkonna projekt, mida lahendatakse biotehnoloogia abil, siis järelikult kuulub jaotuses tervis/biotehnoloogia alla.

Digiarenduste osakaal on nõustamises märkimisväärselt suur. Samuti on paratamatult oma jälje jätnud ka COVID kriis, mis innustas paljusid ettevõtteid välja pakkuma oma lahendusi kriisist kiiremaks väljatulemiseks ja COVID-i vastu võitlemiseks. Oluline osakaal on erinevatel iseliikuvatel süsteemidel kuna ettevõtteid, kes pakuvad globaalselt selliseid lahendusi, on Eestis omajagu. Toidutehnoloogia on tublisti esil tänu kahele aspektile – tugev arendusprojektide kultuur sektoris ja hästi toimiv TA tugisüsteem.

Ettevõtte suuruse järgi saab öelda, et osakaal nõustamises ei erine oluliselt Eesti üldisest majandusstruktuurist. Kõige rohkem on väikeettevõtteid, neile järgnevad keskmised ettevõtted ja kõige vähem on suurettevõtteid. Valdavas enamuses on tegu ikkagi tegutsevate ettevõtetega (kelle hulgas domineerib töötlev tööstus ja IKT sektor), kuid oluline osa on ka alustavatel ettevõtetel (sh start-up).

Head meelt valmistab see, et ettevõtete hulgas ca kolmandik on tegemas oma esimesi TA projekte. Nad on tõdenud, et konkurentsiolukord on selline, et kui nad praegu ei hakka arendustegevusega tegelema, siis 3-4 aasta pärast ei ole nad enam konkurentsivõimelised.

Pisut keerulisem on selgitada asjaolu, et puidusektori ettevõtteid ei ole väga palju nõustamisele tulnud. Kuigi see on Eestis oluline ettevõtlusvaldkond ja ka seal seisab ees vajadus liikuda rohkem keerukamate toodete ja teenuste suunas, siis küllap neil läheb praegu veel piisavalt hästi.

Ettevõtjatele on suureks abiks olnud toetus TA partneri leidmisel, seda nii Eestist seest kui ka rahvusvaheliselt. Selles osas tuleks märkida, et Eesti teadusrühmad ei oska veel ise piisavalt ettevõtjate hulgas teavitustööd teha. Tihti juhtub, et ettevõtja pöördub meie poole öeldes, et Eestist pole partnerit võtta. Kuigi tegelikult on mõni TA asutus või teine ettevõte, kes on vastavas tehnoloogiaarenduses kvaliteedilt maailma tasemel. Võime tuua siia näitena Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduainetööstuse valdkonnas või professor Alvo Aabloo ja tema kolleegid Tartu Ülikoolis materjaliarenduse valdkonnas.

Siiski tuleb teinekord tõdeda, et tõesti, Eestist sellist spetsiifilist kompetentsi ei ole. Sellisel juhul pöördume oma partnerite poole väljaspool Eestit ja leiame lahenduse sealt. Tihti kasutatakse füüsilise läheduse tõttu näiteks Soome Tehnikauuringute Keskuse VTT abi.

Intellektuaalse omandi kaitsega on olnud ka mitmetes projektides küsimusi olnud. Mõnel korral pole ettevõte ise aru saanud, et lahendus tuleb kindlasti patenteerida või siis vajatakse nõustamist, kuidas patenteerimisprotsess üldse läbi viia ja milliste regioonide kaitset taotleda.

Samuti on nii mõnegi projekti puhul oluline vaadata, mis tehnoloogiad on juba olemas, mida saaks kasutusele võtta (tehnoloogiasiire). Näiteks soovis üks ettevõte välja arendada satelliidi piltide pealt hinnangute tegemist oma valdkonnas, kuid kuna neid tehnoloogiaid on juba maailmas mitmeid, siis soovitasime talle võimalikke lahendusi, mida enda ettevõtmises kasutusele võtta. Ise uue lahenduse väljatöötamine oleks läinud kordades kallimaks, kui olemasoleva (praktikas testitud ja kvaliteetse) süsteemi kasutusele võtmine.

Ei saa salata, et kõige suurem huvi ettevõtjatel on olnud ikkagi kaasrahastuse osa. See on mõistetav, sest TA projektid on seotud suurte riskidega ja Eesti ettevõtete riskikapitali võimekus on veel tagasihoidlik. Samas on selgelt näha ka seda, et meil on juba suur hulk ettevõtteid, kes on suutelised ka täies mahus ise suure riskiga projekte finantseerima. Nende peamisteks probleemideks on usaldusväärse TA partneri leidmine või ettevõttes sees puuduv TA kompetents.

Kõik projektid ei sobi oma sisu poolest RUP rahastusmeetmesse

Mõned on tehnoloogilise valmisoleku tasemes liiga turu lähedal, ehk siis tegu on juba tavalise tootearendusega. Mõni hoopis vastupidi, sest arendustase on liiga alusteaduse lähedane. Mõned ei sobi seetõttu, et valdkond ei vasta riiklikele prioriteetidele ehk nutika spetsialiseerumise valdkondadele.

Oleme ka sellistele projektidele leidnud sobiva tee edasi minekuks. Sisuliselt on võimalik RUP projektiplaaniga liikuda edasi ükskõik millisesse teise meetmesse või minna häbenemata mõne globaalse riskifondi juurde investeeringuid küsima. Selles osas on hea tuua konkreetseid näiteid, kus ettevõte on liikunud RUP-nõustajaga kokku pandud projektiplaaniga edasi Euroopa Liidu HORIZON-i toetusmeetmesse või mõne riskifondi juurde.

Näiteks jäi üks ettevõte RUPi toetusest küll ilma, kuid tõdes hiljem, et nende samade RUPi jaoks ettevalmistatud materjalidega mindi globaalse investeerimisettevõtte juurde. Seal nenditi, et see oli väga hästi ja selgelt kokku pandud ning fondil oli lihtne oma otsuseid teha. Nüüd ollakse juba selles staadiumis, kus fond tegi neile rahastuse pakkumise.

Seega väidan, et ükski töö, mis tehakse koos RUPiga ei jookse mööda külge maha, vaid on oluliseks edasiminekuks ettevõtte arendusprotsessides. Julgustan ettevõtjaid RUPi meeskonnaga ühendust võtma, ükski idee ei ole halb – arutame läbi.

Kaupo Reede
Kaupo.Reede@eas.ee 
rakendusuuringute programmi arendusjuht

RUP rahastusmeetme uus taotlusvoor avaneb 12.juulil ja on avatud kuni 10.septembrini.

Vaata ka:

X