Kestlik ettevõtlus avab Rootsis uusi ärivõimalusi

21.06.2021

Rootsi liigub üha lähemale oma eesmärgile muutuda jätkusuutlikuks ühiskonnaks ning saada aastaks 2030 esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluriigiks. See avab mitmeid ärivõimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes on huvitatud Rootsi turule laienemisest.

Eesti ja Rootsi ärisidemete tugevdamiseks on ettevalmistamisel äridelegatsiooni visiit Rootsi, saatmaks Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Andres Sutti. Visiidi eesmärk on välja selgitada parimad ärivõimalused Eesti ettevõtete osalemiseks Rootsi rohepöördes ning kestlikule majandamisele üleminekul. Äridelegatsiooniga on oodatud liituma ettevõtted (tee seda siin), kes kasutavad uusi tehnoloogiaid toodete ja teenuste arendamiseks, mis aitaksid kaasa keskkonna jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele erinevates eluvaldkondades.

Üks konkreetne võimalus Eesti ettevõtetele on kaasa lüüa Rootsi ettevõtete muutuvates tarneahelates, sest koroonajärgsel ajastul prioritiseeritakse kaugete hargmaiste lülide asemel kogu ahela koduturule lähemale toomist. Allhangete osas nõuavad rootslased veelgi suuremat ressursikasutuse tõhusust, puhtamaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid ja tööstusprotsesse ning lühemaid transpordikoridore. Selle põhjuseks ei ole vaid suurem keskkonnateadlikkus, vaid ka riskide maandamine globaalsetes tarneahelates, sest viimase aasta jooksul esinenud tarnehäirete suured kulud sunnivad tööstusettevõtteid ümber hindama senist just-in-time tarnepoliitikat.

Ringmajanduse ja digipöörde uued võimalused

Rootsi ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmise eelduseks on üleminek ringmajandusele, millega kaasnevad uued ärimudelid, teenused, tooted ja protsessid pakuvad ka Eesti ettevõtetele uusi ärivõimalusi ja suurt kasvupotentsiaali.

Rohepöörde lahutamatuks osaks on digipööre, sest digitaalsed tehnoloogiad võivad erinevates sektorites heitmeid vähendada 15-20 protsenti. Kestliku ja ressursisäästliku ühiskonna ehitamiseks on hädavajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, näiteks 5G ja kiire interneti toel sensorite abil andmete kogumine, suurandmete analüüs, masinõpe, tehisintellekt jne. Keskkonna-alaste väljakutsete lahendamine tehnoloogia abil on üks potentsiaalseid nišše, millele võiksid ka Eesti ettevõtted mõelda.

Jätkusuutlik ehitus

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on Rootsis astutud ka esimesed sammud ehitussektoris.
Uute hoonete rajamisel tuleb alates käesoleva aasta algusest arvestada kliimanõuetega, mis kehtestatakse nii ehitusetapile kui ka kasutusajale, seega on kliimastandarditega kaetud kogu ehitise elukaar.

Rootsi puidu- ja mööblitööstuse liidu andmetel suurenes 2019. aastal puitraamile ehitatud uute korterite arv 4 protsenti 3,799 korterini, eelmiseks aastaks prognoositi juba 11-protsendilist kasvu. Kuigi COVID-19 on lõpptulemusele kindlasti mõju avaldanud, on pikaajaline trend silmnähtav - üha enam tellijaid eelistab uue kodu rajamisel ehitusmaterjalina puitu.

Tööstuslik puitehituse tehnoloogia on omandanud Rootsis väga prominentse rolli ühiskondlike väljakutsete lahendamisel, alates kliimast kuni elamuehituseni. Riiklikul tasemel on võetud selge poliitiline suund puitehitiste osakaalu suurendamisele Rootsi omavalitsustes, sest ilma selleta ei suuda Rootsi oma kliimaeesmärke saavutada. Nii on mitmed kohalikud omavalitsused loonud oma puitehituse strateegiad.

Näiteks on Växjöst kujunemas Euroopa esimene kaasaegne puidust linn. Omavalitsuse strateegia kohaselt soositakse nii kohalike ettevõtete kui ka üldisemalt ehitustööstuse poolt puidu kasutamist ehitusmaterjalina, mistõttu on Rootsi kinnisvaraarendajad jätkuvalt väga huvitatud Eesti puitmajasektori ettevõtete pakkumistest.

Eesseisva Rootsi visiidi äridelegatsiooniga liitumise kohta saab lisainfot lehelt visiidid.ee. Rootsi ekspordivõimaluste kohta ülevaate ja praktiliste näpunäidete saamiseks julgustame ühendust võtma EASi Rootsi esindajatega.

Kristi Kivi Frimpong
EASi ekspordinõunik Rootsis
kristi.kivifrimpong@eas.ee
Anna Öberg
EASi ekspordinõunik Rootsis
anna.oberg@eas.ee

 

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

X