Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

01.09.2021

Hiljutises Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda.

Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta.

„Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte jaoks on väga palju pilvepõhiseid tarkvarajuppe, millega saab oma elu üsna lihtsaks teha. Surve all on tegelikult keskmise suurusega ettevõtted, kes on juba teinud investeeringuid, mis vajavad uuendamist,“ ütles Columbus Baltikumi juht.

Tema sõnul jätkub kindlasti AI ehk tehisintellekti ja masinõpe võidukäik. „Esimene vestlusrobotite laine on möödas, aga tulemas on nii-öelda teine laine, kus siis tõepoolest on masinad võimelised hakkama ka toodetest ja teenustest inimestega rääkima. Ja see ei ole enam aastate kaugusel. Aga see on pigem suuremate ettevõtete mängumaa,“ lisas Suursoo.

„Kahjuks on veel teema, mis võib olla väga äri edasi ei vii, aga maandab riske. Selleks on küberturvalisus. Me näeme seda, et veel ei ole vist üheski sektoris väga valusalt pihta saadud. Kuid reeglina tasub olla ettevaatlik eeskätt nendel ettevõtetel, kellel on kuus-seitse aastat või enam vanemad süsteemid, mille turvanõrkuste jälgimisega ise hästi hakkama ei saada. Seda peavad juhid selgelt teadvustama, et seal võib olla ärile oluline risk,“ tõi Suursoo välja.

Ivo Suursoo 5 sammu juhtidele digitaliseerimise peale mõeldes:

1. Ettevõtte juhtkond võiks omavahel kokku leppida digiambitsioonis ehk kui ambitsioonikad digilahenduste rakendamisel soovitakse olla. Selle juures on oluline teha esmalt koolitus, kus juhtkonna liikmed viiakse kõik samale lainele ehk saadakse ühtmoodi aru, millest parasjagu räägitakse. Tihti võivad inimesed digitaliseerimise all mõelda väga erinevaid asju ja seetõttu on oluline panna kõik ühtmoodi asjadest aru saama.

2. Leppida juhtkonnas kokku digitaalse innovatsiooni eelarverida. See on lihtne samm, et oleks võimalik aru saada esmalt, palju kulub n-ö vanade asjade üleval hoidmisele. Seal võiks võtta eesmärgiks koos professionaalsuse kasvuga kulu vähendada. Ja teiselt poolt tuleb panna teine rida juurde, mis tähistab ärikasu toovaid digiinvesteeringuid rida, et uuteks projektides reaalselt raha planeerida ja need oleks võimalik ellu viia.

3. Teha korralik digiarengukava ehk vaadata analüütiliselt, mis on ettevõtte erinevate osade digitaliseerimise potentsiaal.

4. Hinnata läbi potentsiaalse ärikasu arvutuse, millises prioriteetsuses peaks digitaliseerimise projekte ellu viima. Ja kui ei oska ise hinnata mõne IT-lahenduse mõju ärile, siis tuleks võimalusel eksperdid appi kutsuda. Siis on keegi, kes aitab seada hüpoteesid, mis võiksid kõige tõenäolisemalt kirjeldada ärikasu. Selle pealt on juba väga lihtne teha valikuid, millises järjekorras asju teha.

5. Ei ole ilmselt ühtegi ettevõtte juhtkonda, kes ei ütle, et neil on rohkem asju, mis vajaks ära tegemist, kui nad jõuavad ära teha. Halb uudis on see, et see ei muutu mitte kunagi. Järelikult siit ainukene tee välja on inimeste projektipõhiselt ettevõttesse sisse toomine. Näiteks, kui on vaja ettevõtte mõni tarneahela korraldus ümber teha, siis võetakse projektijuht väljast sisse. Sest on selge, et oma inimestele nende töö kõrvalt ei ole võimalik praktiliselt leida nii palju aega, et kõiki projekte ellu viia.

Suursoo hinnangul on üheks põhjuseks juhtide hirm, miks digiambitsioonid jäävad väikseks või ei täitu. „Olles olnud liider mingites muudes kompetentsides, siis digimaailmas ei pruugi praegune liider tunda ennast enam mugavalt. Ja siis ta kardab seda, et äkki kaotab ta oma liidripositsiooni ning hakkab töötama vastu digitaliseerimisele,“ selgitas Suursoo.

„Lihtne vastus sellele on, et täna on maailm täis e-koolitusi. Probleem on pigem, et mida nendest valida. Aga tuleks leida materjalid, mis teid kõnetavad. Järgmine võimalus on pöörduda oma digipartneri poole ja paluda luua ülevaade. Samuti on üheks õppimise võimaluseks digiarengukava koostamine, kui koos välise partneriga analüüsida ettevõtte andmevoogusid, protsesside olulisust ettevõttes ja protsesside manuaalsust. Kui see kõik graafiliselt ära seletada, milline on infosüsteemide mõju nendele protsessidel, siis see on tegelikult juba päris hea õppeprotsess,“ kinnitas Suursoo.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Tule loe, kuidas teised on alustanud.
Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tule Digitaliseerimise meistriklassi

Digitaliseerimise meistriklass aitab tuvastada oma ettevõttes protsessid, mille digitaliseerimine avaldab kõige enam mõju ettevõtte konkurentsivõimele. 3-kuulise programmi tulemusena koostatakse tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaan, valitakse välja sobivaim digilahendus ning tehakse esimesed sammud selle juurutamiseks.

Programmi teostavad suurte kogemustega koolitajad (Aleksandr Miina, Lauri Antalainen, Juhan Pukk, Roger Allas). Samuti on töötubadel kaasatud edukad praktikutest ettevõtjad, kes jagavad oma kogemusi protsesside digitaliseerimisest.

Registreeru enne 11. jaanuarit Digitaliseerimise meistriklassi veebilehel. Digitaliseerimise meistriklassi korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BDA Consulting, Lean Digital, Flowit Estonia ja Digiwise.

X