Vaata peasisu

Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid, 2005

EASi ja KredExi ühendasutus
1. juuni 2022
2 min

Uuring “Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid” käsitleb seda, kuidas Eesti arvamusliidrid – poliitikud, ettevõtjad, meediaesindajad – mõistavad innovatsiooni, milline on nende teadlikkuse tase, kuidas ning miks see on nõnda kujunenud, ning millised võiksid olla teadlikkuse tõstmise ja parandamise võimalused.

Innovatsiooni defineerimisel lähtuti üldtunnustatud lähenemisest, mille kohaselt innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut.

Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii uut toodet/teenust (tooteinnovatsioon) kui ka ettevõtete tootmisprotsessi muutumist efektiivsemaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon). Samalaadselt on innovatsiooniks ka muudatused ettevõtte struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon) või uuenduslike disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon). Innovatsioon võib olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon), mis enamjaolt tugineb teadus- ja arendustegevusele (T&A).

Ajavahemikul jaanuar – veebruar 2005 viidi läbi süvaintervjuud 39 inimesega, kelle hulka kuulusid avaliku sektori tippotsustajad, ühiskondlikud arvamusliidrid, ettevõtjad, meedia juhid ja tippajakirjanikud. Intervjueeritutel paluti esitada seoseid innovatsiooni mõistega, hinnata Eesti innovatiivsust teiste riikide taustal ning kirjeldada Eesti innovatsioonipoliitikat.

Üle poolte küsitletutest juhtisid tähelepanu tõsiasjale, et mõiste pole neile isiklikult ja/või avalikkusele piisavalt arusaadav. Kolm neljandikku küsitletutest väitis, et kõige enam on puudu konkreetsest ja regulaarselt esitatavast infost. Eesti innovatsioonipoliitika oli ühtlasi sama suurele osale tundmatu poliitikavaldkond.

Eesti innovatsioonipoliitika, mis on tänaseni olnud suunatud peamiselt teadusasutustes oleva teaduse ja teadmise kommertsialiseerimisele ehk kõrgtehnoloogiale, on oma jälje jätnud ka arvamusliidrite hinnangutele. Uuringust ilmnes, et innovatsiooni nähakse eelkõige kõrgtehnoloogilisena, teadus- ja arendustegevuse kesksena, elitaarse ja kaugena. Samas on Eesti majanduse jätkusuutlikuks ja tasakaalustatud arenguks järgneval kümnendil väga oluline, et riigi innovatsioonipoliitika muutuks oluliselt ettevõtjakesksemaks ning keskenduks T&A kõrval ka olemasolevate ettevõtete konkurentsivõime parandamisele. Samuti peab meie arvamusliidrite ja otsustajate teadlikkus innovatsioonist muutuma oluliselt laiemaks ning seejuures liikuma teaduskeskselt käsitluselt ettevõtluskeskse käsitluse suunas.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust