Innovaatilised riided teevad töötamise merel mugavaks ja turvaliseks
Innovatsioon ei pea alati tähendama äppe ja platvorme. Mõnikord on innovatsioon midagi hästi praktilist ja käegakatsutavat. EASi toetatavad targa elektroonika klaster ESTRONICS ja Eesti IKT klaster koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Protex Balti ASiga töötasid välja nutikad tööriided, mis suurendavad kalurite turvalisust ja muudavad tööpäevad mugavamaks.
Protexi ja Norra teadusagenturi SINTEF koostööst sündisid Ragnarok kaubamärgiga töörõivad, mis arvestavad Norra kalurite töötingimusi. Pärast aastatepikkust testimist ja tootearendamist jõuti vajaduseni lisada rõivastesse kaasaegset nutikust, mis tõstaks kalurite turvalisust ja teeks töötamise mugavamaks. Idee ajastus uudse lahenduse loomiseks oli ideaalne, kuna aasta eest otsisid ITK klaster ja Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) võimalusi aidata klassikalisel tööstusel tootmist või tooteid targemaks muuta.
ITK klastri ja TTÜ targa toote ettepanek võeti Protex Baltis ettevõtte esindaja Urmas Reinsbergi sõnul hästi vastu, sest nutika rõiva arendamise huvi oli suur ning klastri ja ülikooli pakutav kompetents võimaldas Protexil viia Ragnarok kaubamärgi töörõivad uuele tasemele.
Seth Lackmani, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liikme ja Ericsson Eesti kui Eesti IKT klastrisse kuuluva ettevõtte juhi sõnul sooviti projektis kaasa lüüa tõestamaks, et kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise ning digitaliseerimise kaudu on võimalik olulisemalt suurema lisandväärtusega tooteid luua ka traditsioonilises sektoris, nagu rõivatööstus. „Kui vaadata asjade internetituru arenguid, siis on n-ö wearables ehk nutikad rõivad ja aksessuaarid üks suurtest trendidest,“ räägib Lackman. „Protex Balti näol leidsime rõivatööstuse ettevõtte, kellel endal oli valmisolek nutikaks tootearenduseks olemas ning see juba andis eelduse üliheaks koostööks,” lisas ta.
„Kuna tavalise ilmastikukindla ülikonna nutikaks muutmine eeldas lisaks IT- ja kommunikatsiooniteadmistele ka suurt hulka elektroonikaarendust, oli koostöö meie ja IKT klastri ettevõtete vahel loogiline samm,“ kirjeldab ESTRONICSi arendusjuht Ele Merike Pärtel, kelle sõnul tähendas see eelkõige vajaliku riistvara valikut ja programmeerimist, samuti sidelahenduste integreerimist ja kasutajaliidese loomist.
Nutikate töörõivaste prototüübi arendamisel lõid kaasa ka klastritesse kuuluvad ettevõtted: integreeritud IoT lahenduse realiseerimisega abis olnud Wazombi Labs OÜ, riistvara arendusega tegelenud Estrotech OÜ, IoT platvormi ja GPS positsioneerimise lahenduse väljatöötamisega tegelenud Ericsson Eesti AS ning sensoorika arendamisega tegelenud Tallinna Tehnikaülikool. ESTRONICS klaster koos IKT klastriga tegeles projekti administreerimisega ning tänu EASi klastrite arendamise meetmele hüvitati ka osa arenduskuludest.
„TTÜ meeskond arendas välja kukkumissensori ja aktiivsussensori, mis tuvastavad, kas kalur seisab, kõnnib, jookseb või hüppab ning integreerisid temperatuurisensorid keha- ja välistemperatuuri jälgimiseks, samuti implementeerisid kõnetuvastuse rakenduse,” tutvustab TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin vaid osa TTÜ tehtud töödest.
Koostöö sujuvusest rääkides on projekti osapooltel teineteisele vaid kiidusõnu. Protexi esindaja peab Ragnarok 2.0 edu aluseks just koostööd: „Meil on olnud väga motiveeritud partnerid, kes panustanud 100-protsendiliselt oma aega ja teadmisi antud projekti. Veelgi enam, paljud neist soovivad projektis jätkata ka edaspidi. See tähendab innovatsiooni ja tootearengu jätkumist.“
Seth Lackman toob välja osapoolte agiilsuse ehk toote arendamise kiiruse projektis osalevate ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Samuti võimaldab klastrite ja sektorite ülene koostöö tema sõnul uusi võimalusi ja nn win-win olukordi kõigile osalejatele.
Protexi muljetavaldavale pühendumusele viitavad ka Ele Merike Pärtel ja Ivo Fridolin. „Tänu kiirele, kompetentsele tagasisidele ja meie projektis vajaminevate modifikatsioonide valmistamisele sai tulemus just selline, nagu lootsime – prototüüp valmis klientidele näitamiseks, et saada neilt veel täiendavat tagasisidet,“ räägib Fridolin.
„Usun, et Protexi Ragnarok 2.0 projekt on väga hea näide sellest, kuidas klastrid, IT- ja elektroonikaettevõtted ning teadusasutused üheskoos suudavad muuta mõnda traditsioonilist tööstusharu, näiteks õmblustööstust,” võtab Urmas Reinsberg senise koostöö kokku.