Vaata peasisu

Harju Elekter Teletehnika: digitaliseerimine suurendab meie ärivõimalusi

EASi ja KredExi ühendasutus
10. veebruar 2021
7 min

 

Harju Elekter automatiseerimisest ja digitaliseerimisest

Detsembris käivitas Harju Elekter Teletehnika metallitehases pärast viie-kuulist juurutusperioodi uue ERP tarkvara, mis võimaldas algusest lõpuni juhtida ettevõtte protsesse ja tootmist. Harju Elekter Teletehnika juhi Alvar Sassi sõnul aitab digitaliseerimine suurendada ettevõtte ärivõimalusi ning tagab efektiivsuse ja mugavuse nii partneritele kui oma töötajatele.

Kasutuselevõetud süsteemiga ühildati Sassi sõnul kogu seadmepark, et koguda andmeid millega saab tõhusamalt tööd planeerida ning mida saab partneritega jagada. Uue tarkvara erinevaid mooduleid kasutavad kõik ettevõtte 90 töötajat.

“Ärivõimalustest oleme kindlasti oma partnerite jaoks digitaalses osas atraktiivsem partner – lisaks tekkinud tänapäevastele lisavõimalustele tarneahela automatiseerimisel ja protsesside läbipaistvuse suurendamisel, saame neid integreerida läbi EDI lahenduste klientide ja hankijate tarkvaradega, mis omakorda veelgi vähendab manuaalseid tegevusi,” avaldas Sass.

Juhtimisotsused nõuavad detailset infot

Uue tarkvara kasutuselevõtu taga oli vajadus tootmisettevõtet efektiivselt juhtida ja konkurentidega sammu pidada. Digitaliseerimine on Harju Elektris toimunud järjepidevalt aastakümnete jooksul ning lehtmetalli tehase üleminek ERP süsteemile on kõige hiljutisem etapp selles protsessis.

„Uus tarkvara võimaldab paremat detailsust nii tootmisinfo saamises kui ka jagamises. Eelnevad lahendused ei olnud piisavad juhtimisotsuste tegemiseks ja konkurentsivõime hoidmiseks. Meie eesmärk on planeerida ja toota iga töölõiku sekunditäpsusega ja suurendada automatiseeritust kui ka digitaliseeritust oma põhitegevustes.” selgitas Alvar Sass.

Tema sõnul on ettevõte uue ERP tarkvaraga astunud suure sammu edasi ja lisaks täpsemale ja digitaalsemale juhtimisele liidestanud ka oma masinapargi läbi andurite ja ajamimoodulite ERP-tarkvarasse. „Iga detaili ja operatsiooni tootmisinfo jookseb seadmetest otse ERP-süsteemi, mille põhjal on võimalik teha efektiivseid otsuseid,“ lisas Sass.

Vajaduse samm edasi astuda dikteerisid nii ettevõtte ärisuuna muutused kui ka tihenev konkurents. Eelnevalt ei kasutatud töövihikut ega Excelit – edasiminek tehti arvestatava tootmise tarkvarast Axapta. Oluline oli leida just põhitegevusele ja olemusele sobiv tarkvara, mille keskmes oleks tootmine oma protsessidega ja kõik toetavad üksused oleksid ehitatud ümber selle, mitte vastupidi. Valideerimise ja referentsidega tutvumise tulemusena otsustati juurutada Monitor ERP tarkvara.

Varakult digitaliseerimine annab eelise kvaliteedis ja paindlikkuses

Oluline on digilahendustele mõelda algusest peale. Harju Elekter Teletehnika soovitab enda kogemuste põhjal valida tarkvara, mis toetaks põhitegevust võimalikult algfaasis. Sellest tulenev kasvuspurt ettevõtte kvaliteedile ja läbilaskevõimele oli nende sõnul suurim õppetund.

IT-süsteemidesse järjepidevalt investeerimine loob võimalused ettevõte tegevust vajadusel kiiresti ümber seadistada. Koroonakogemus ilmestab digilahenduste võlu ühes ootamatus olukorras. “Koroonaaja on aidanud meil edukalt läbida eelmiste aastate investeeringud IT-süsteemidesse ja digilahenduste kolimine pilve. Läbi selle toimib väga ladusalt töö ka kodukontoritest ja kaugjuhtimise teel.” lisas Sass.

Uue tarkvara kasutuselevõtt tähendab ka vanade meetodite väljavahetamist. Ettevõtte tulevikusiht on seega seotud tootmise paberivabaks muutmisele. Aastaks 2021. on plaan olla maksimaalselt paberivaba ja juhtida tootmisprotsesse digilahenduste abil. Seeläbi saavutatakse sõltumatus paberile prinditud infost, tõstetakse veelgi paindlikkust ja vähendatakse ka jalajälge keskkonnale.

Innovatsioon tagab efektiivsuse ja mugavuse kõigile osapooltele

Tänaseks on tänu nutikatele digivahenditele manuaalselt tegevust nõudvate rutiinide kogus ettevõttes oluliselt vähenenud. Selle arvelt on ka ettevõtte efektiivsus kasvanud. Alvar Sassi sõnul võimaldab uus metoodika jälgida ülevaatlikult ja mugavalt kulusid ja töös olevaid protsesse, andes jällegi andmeid mille põhjal teha edaspidiselt targemaid otsuseid. “Toodame aastas üle 1,3 miljoni detaili ja meie strateegia näeb ette järgmistel aastatel ka selle mõõdiku kasvu. Planeerimise tõhusus digitaalselt nii suurte koguste juures on väga oluline ning aitab hoida kokku kulusid,” lisas ta.

Lisaks planeerimisele ja juhtimisele on üks eduka äri aluseid info liikumine. Kasutades innovaatilisi elektroonilise andmevahetuse lahendusi, on klientidel ja hankijatel võimalik ühenduda otse tootmisega. Seeläbi on tarneahela planeerimine mugavam nii tootjale, kui ka kliendile. Lisaks hoitakse ära suur hulk manuaalseid tegevusi. Alvar Sassi sõnul on Harju Elekter Teletehnika nüüd kindlasti oma partnerite jaoks digitaalses osas atraktiivsem partner – tänu tarneahela automatiseerimisele ja protsesside läbipaistvuse suurendamisele.

Alvar Sassi sõnul läks 2020. aasta plaanipäraselt. ERP-süsteemi juurutamine ei olnud ainuke investeering automatiseerimise – käsil on ka uue robotpainutuspingi juurutamine, mis on lõppfaasi jõudmas. “Lähituleviku plaanid on kindlasti seotud edasise investeerimisega, et jätkuva automatiseerimise kaudu muutuda veelgi tõhusamaks.”

 

Mida oleks vaja silmas pidada enne digitaliseerimist?

Joosep Aru, Monitor ERP tarkvara maaletooja, Rocksoft OÜ ärikonsultant

Digitaliseerimine peab olema eesmärgipärane tegevus, see ei ole ja ei tohi muutuda moevooluks.

Kuna digitaliseerimine ei ole pelgalt “IT asi” või lihtsalt uue programmi kasutusele võtmine, vaid pigem ettevõtte ülene muutus, mis toob endaga kaasa protsessi, inimeste mõttelaadi ning organisatsiooni kultuuris muutused, siis pead veenduma, et see haakub Sinu ettevõtte operatiivse plaani ja strateegiaga. Digitaliseerimine ei ole eesmärk ega lõpptulemus, see on teekond ja vahend!

Ole väga kindel selles, mida sa digitaliseerid ning millisest tehnoloogiast või protsessist alustad. Vaja on olla samm ees enda ja klientide vajadustest, vaja on olla õigel ajal õiges kohas õigete lahendustega. Kindlasti kaasa ka partnerid, tarnijad ja kliendid oma plaanidesse, sest lõpptulemusena peab see moodustama tervikpildi,  ulatudes üle terve sinu tarneahela nii üles- kui allavoolu.

Tegutse vajaduspõhiselt, et digitaliseerimine iseenesest ei muutuks eesmärgiks. Olemasoleva tootmise uuendamisel liigu edasi sammhaaval jälgides, et eelnev “samm” oleks mõõdetavalt rakendunud, sest liiga palju ja  liiga kiiresti tekitab “digiväsimuse”.

Tootmises on see Kaizeni meetod, tarkvara maailmas on see iteratiivne lähenemine aga üldmõte on mõlemal sama – pidev väikeste sammudega arenemine, läbides PDCA (Plan-Do-Check-Act) tsükli iga sammu järel.

Digitaliseerimise kõrvalmõjuna on ettevõtted sunnitud täiendavalt ka investeerima inimestesse, et just ettevõtte töötajad ei jääks arengu takistuseks. Tootmises kujuneb üha suuremaks probleemiks töötajate vähesed digitaalsed oskused, mis pidurdavad või halvemal juhul takistavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Digitaliseerimise tuhinas peavad ettevõtted mõtlema ka sellele, et uut tehnoloogiat  hakkavad haldama inimesed, kes samuti vajavad põhjaliku arenguplaani oskuste arendamisel.

Kui digitaliseerimisest automatiseerimise osa välja jätta ja vaadata ainult digitaliseerimise olemust, siis ühisnimetajaks on sõna “andmed”. Andmete saamine, vahendamine, töötlemine ja analüüsimine on tegevused, mis käivad kaasas digitaliseerimisega. Oskus nende andmete tulemiga tööd teha ja neid kasutada on oskus, mis eristab eesmärgipärast tegutsejat/ettevõtet moevoolu järgijatest.

Meie koduses Eestis on piisavalt häid ja kompetentseid eksperte, kelle poole saab pöörduda, kui eelnevalt kirjeldatu tundub veidi hirmutav või isegi keeruline. Digitaliseerimine mõjutab Sinu ettevõtte tulevikku, see on kaugemale ettevaatava mõjuga, seega on väga oluline digitaliseerimist puudutavad otsused ekspertidega läbi arutada.

 

EASis avaneb võimalus taotleda digitaliseerimise toetust

Peagi avaneb Eesti ettevõtetel võimalus saada toetust digitaliseerimise teekaardi koostamisele, millega antakse ettevõtetele hinnang ja soovitused erinevate digilahenduste kasutuselevõtmiseks tulevikus. Sisuliselt on tegemist uue digidiagnostika toetusega, mille tingimusi on natukene muudetud. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta saab olema 15 000 eurot. EAS avab toetuste taotlusvooru 2021. aasta veebruarikuus ja annab sellest täpsemalt teada.

 

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

Jaga postitust

Tagasi üles