Eesti tulevik võib olla teenus- ja arenduskeskuste päralt. Suuri nimesid tuleb siia aina juurde

24.11.2015

Ärileht, 24. november 2015

Eesti muutub välisinvestorite silmis üha huvitavamaks. Tööstuse kõrval tekib siia aina rohkem suurte ettevõtete teenuskeskusi.

EAS-i välisinvesteeringute keskuse projektimeeskonna juht Märt Helmja usub, et Eesti hakkab leidma oma nägu. Kuigi meie tööstus pole kaugeltki surnud, lähevad selle valdkonna suurinvesteeringud tahes-tahtmata Kesk- ja Ida-Euroopa suurematesse riikidesse. Milline on siis Eesti roll? „Selleks et Eestis ellu jääda ja riigile kasu tuua, peakski võib-olla mõne lihtsamat tööd tegeva tootmisüksuse välismaale viima. Hakkame loodetavasti muutuma riigiks, kus ettevõtted tellivad allhanget välismaalt ning Eestis toimub kooste ja toodete arendus,” ütles Helmja.

Viimastel aastatel on võinud täheldada, et siia liiguvad suurfirmade teenuskeskused: finantsteenused, raamatupidamine, IT-tugi, müük. Üks viimaseid tulijaid oli AS Ramirent, kes rajas Tallinnasse grupi finantskeskuse.

EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Indrek Pällo rõhutas, et uute ettevõtete Eestisse tulek on igati tervitatav, aga sama oluline on välisinvestorite loodud olemasolevate firmade laienemine. See näitab, et Eesti on end millegi poolest tõestanud. Pällo sõnul konkureerime me teenuskeskuste vallas peamiselt teiste Balti riikide ja Poolaga, kuid Eesti on end positsioneerinud keerukamale tööle. Mujal on peamiselt kõnekeskused ja helpdesk’id, aga meil pole sellise hinnaga tööjõudu enam pakkuda. IT-üksuste valdkonnas on praegu meie konkurent ka Soome.

Tööstus ei maga

Eelmainitu ei tähenda, et Eesti tööstuses ei puhu uusi tuuli. Viimasel ajal on siia investeerinud mitu olulist tegijat. Üks näide on UPM-Kymmene puidutöötlemise tehase laiendus Otepääl. Teine on investeering Järvakandi klaasitehase tootmise moderniseerimisse. Hiiumaal ostis norralaste BioBag ära AS-i Dagöplast.

Tööstusettevõtete puhul võlub välisinvestoreid kiirus, millega siin tehase töökorda saab: kohalikud omavalitsused, tööstusparkide omanikud, tööjõuvahendusfirmad ja muud asutused suudavad teha kiiret ja kvaliteetset tööd.

Helmja tõi esile veel ühe plussi: Eestis on hea töökultuur. Inimesed teevad töö ära ja nende peale võib kindel olla. Paljudel ettevõtetel on siin kohalikud juhid, see näitab emafirma usaldust. „Öeldakse ka, et Eesti töötajail on säilinud kaine mõistus. Kui midagi on vaja parandada, siis seda ka öeldakse. Mittetoimivate ettepanekutega kaasa ei minda,” ütles Helmja.

E-residentsus on Eestis leidnud kahetist tagasisidet, aga Pällo ja Helmja ütlesid kui ühest suust, et väljaspoole see müüb. Ettevõtete juhte huvitab e-residentsus ning see lisab palju Eesti uuendusmeelse riigi ja nutikate inimeste kuvandile.

Hiljuti investeeris kahte Eesti ettevõttesse Jaapani konglomaraat Rakuten. Jaapanis tegutseb Eesti esindaja Kosaku Yamaguchi, kel oli selles oluline roll. See näitab, kui oluline on, et EAS-i välisinvesteeringute nõunik oleks riigis kohapeal. Seetõttu mehitabki EAS taas Suurbritannia nõuniku koha ja siseneb ka uude riiki.

Järgmiseks aastaks lubas Pällo suuri uudiseid just teenus- ja arenduskeskuste valdkonnas. Üks põhjuseid on uue EAS-i toetusmeetme avanemine selle aasta lõpus. Kindlasti aga aitab kaasa seegi, et Eesti ja eestlased on end välisettevõtete silmis edukalt tõestanud.

Eestisse toodud teenuskeskused 2012–2015

Baltic Touch (Soome) – klienditeenindus

RentalWise (Šveits) – klienditeenindus

Danpower (Saksamaa) – klienditeenindus

ICD Industries (Norra) – IT arenduskeskus

Jeld-Wen (Taani) – klienditeenindus

Konecranes (Soome) – finantsteenus                                                                                                         

Kühne-Nagel (Saksamaa) – IT arenduskeskus

Orkla Accounting (Norra) – finantsteenus

Parrallels (Venemaa) – IT arenduskeskus

RD Perfect Home (Norra) – finantsteenus

Ramirent Shared Service (Soome) – finantsteenus

Sutherland (USA) – klienditeenindus

Statoil (Kanada) – finantsteenus

Viking Line (Soome) – klienditeenindus

TransferWise (UK) – klienditeenindus

Ramirent otsib Eestis uuendusmeelseid töötajaid

Soome firma Ramirent tõi mulllu Eestisse oma teenuskeskuse, kus töötab juba üle 80 inimese kümnest riigist. „Suurettevõtetel on juba pikemat aega trend, et raamatupidamine ja muud tugiteenused koondatakse ühte kohta. Kui kõik on koos, siis suureneb kvaliteet, töö on efektiivsem, paraneb sisekontroll. Oluline on seegi, et välja saab tulla uute ettevõttesiseste pakkumistega, et äri põhiprotsesse toetada ja parandada,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Merike Sei. Ramirentile oli oluline, et Eesti asub Skandinaaviale lähedal. Siin on sarnane kultuur ja edasi-tagasi reisimine ei võta palju aega. Eestis olid ees juba teiste suurfirmade teenuskeskused, mille tegevustega käidi tutvumas. Nende kogemused andsid julgust. Teenuskeskus pakub ettevõttesisest teenust: tehingute arvestust, raamatupidamist, raporteerimist, auditite tegemist. Sei märkis, et nime poolest on tegu standardsete teenustega, aga Ramirent otsib uuendusmeelseid inimesi. „See ei ole pelgalt operatsioonide läbiviimine, vaid nende paremaks muutmine. Siin on vaja loovust ning soovi teha asju paremini.”

X