Eesti tõusis rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis seitse kohta
Täna, 14. aprillil ilmunud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 35. kohalt 28. kohale. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel.
„Eesti paistab uuringus positiivselt silma äriseadusega seotud kategooriates, kus paikneme 15. kohal. Meil asutatakse palju uusi ettevõtteid ning lisapunkte annab ettevõtete asutamise lihtsus,“ ütles EASi juht Peeter Raudsepp. Ta lisas, et tugeval 17. kohal oleme ka hariduse koondindeksis. Seda mõjutavad näiteks head PISA testi tulemused ning meie hariduse vastavus konkurentsivõimelise majanduse nõuetele. Samas on jätkuva probleemina uuringus välja toodud kvalifitseeritud tööjõu nappus, kus EAS on ettevõtteid abistamas Work in Estonia programmi kaudu.
Raudsepa sõnul on paljusid näitajaid keeruline muuta, sest mõõdetakse absoluuttaset ning sellisel juhul on suurematel riikidel eelis. Näiteks teadusliku infrastruktuuri kategoorias asetusime alles 44. kohale, sest mõõdeti ka mitmeid absoluutnäitajad nagu avaldatud teadusartiklite, patenditaotluste, teadus- ja arendustöötajate arv, mille puhul ei ole meil suuremate riikidega võimalik konkureerida.
“Küll aga peame parandama ettevõtete ja ülikoolide vahelist teadmiste liikumist, milles Eestis on tublisti kasvuruumi. See on aluseks teadmuspõhisele toote- ja teenusearendusele, mis võimaldab meie ettevõtetel hinnakonkurentsist välja murda ja tootlikkust ning eksporti kasvatada,” ütles Raudsepp.
Aastaraamatu kohaselt on riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel olulisel kohal innovatsioon. Selleks, et iga arendustegevusse investeeritud euro tooks võimalikult palju tagasi, peab silmas pidama, et need poleks ainult teadus- ja tehnoloogiapõhised, vaid orienteeritud ka rahvusvaheliste turgude nõudlusele. „Siinkohal on tähtis roll EASil, kellel on pikaajaliselt väljakujunenud kompetentsid ekspordi arendamisel – aga aina enam toetame ka ettevõtteid innovatsioonivõimekuse tõstmisel nii rahastuse, nõustamise kui ka õigete arenduspartnerite leidmisega,“ selgitas Raudsepp.
2020. aasta kõige konkurentsivõimelisem riik on Singapur (eelmisel aastal samuti 1. koht), kellele järgnevad Taani (8. koht), Šveits (4. koht), Holland (6. koht) ja Hongkong (2. koht). Eesti lähiriikidest tõusis Soome kaks kohta ja on nüüd 13. kohal, Leedu langes kaks kohta 31. kohale, Läti langes koha võrra ja on 41. kohal ning Venemaa langes viie koha võrra 50. kohale.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi ja aastaraamatu ühe koostaja Marje Josingu sõnul on riigi rahvusvaheline konkurentsivõime mõõtmine on nagu kümnevõistlus. „Tuleb olla edukas paljudes erinevates valdkondades. Ei piisa vaid heast SKP kasvust, oluline on, et ka riigi valitsemine oleks efektiivne, ettevõtluskeskkond arengut soosiv, elanike elukvaliteet hea, infrastruktuur arenenud ja looduskeskkond kaitstud,“ selgitas Josing.
Ta lisas, et arenenud maailma riigid teevad oma konkurentsivõime parandamiseks pidevalt tööd. „Teades, milline on Eesti positsioon maailmas, millised on meie tugevused ja nõrkused – saame oma tulevikusamme planeerides õppida riikidest, kus need probleemid on paremini lahendatud,“ ütles Josing.
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatuga saab tutvuda siin.