Eesti ettevõtte kogemus. Kuidas virtuaalmessidel maksimum saavutada?

01.10.2020

Suur osa rahvusvahelistest messidest, kus EAS on traditsiooniliselt Eesti ettevõtetele ühisstende korraldanud, pakub täna ürituse ärajaamise tõttu virtuaalmessil osalemise võimalust.
Virtuaalmesside peamine väärtus on ligipääs andmebaasile ja ettevõtete valmisolek olla avatud uutele kontaktidele. Kiri, mis muul ajal satuks lihtsalt rämpsposti hulka, leiab virtuaalmessi ajal oluliselt lihtsamalt üles õige adressaadi.

Kaasaegne tarkade seadmete andmesideteenuse pakkuja 1oT on üks väheseid Eesti ettevõtteid, kes osaleb aktiivselt virtuaalmessidel.

Miks nad seda teevad? Millised on virtuaalmessi eelised? Kuidas võtta neist maksimumi?

1oT külastas enne koroonakriisi erinevaid valdkonna messe 3-4 korda aastas. Iga kord valmistuti enne seda põhjalikult ette, vastasel juhul on tulemuseks enda ja teiste aja raiskamine. Sama kehtib ka virtuaalmesside kohta, ehkki nendel osalemine on vägagi teistsugune kogemus.

Ettevõtte müügijuht Taavi Jõgeva nendib, et virtuaalplatvormidel toimuvad messid ei ole füüsilistega võrreldavad. Näost näkku kohtumisi ning isegi nii lihtsat nähtust nagu käepigistus ei asenda miski. Veebimessidel ei saa teise osapoolega minna ka väga konkreetseks. Samas on ka hüvesid.

„Saad tõsta kvantiteeti ehk võtta osa enamatest messidest. See on tegelikult ainult ajakulu,“ toob ta välja. Peagi selgub, mida ta sellega mõtleb.

Saksamaa messi kogemus

Hiljuti osales 1oT suurel Hannoveri Technology and Business Days 2020 virtuaalmessil. See ei olnud neil esimene selletaoline. Niisiis teadsid nad juba, mida teha. Jõgeva ütleb, et esmalt tuleb luua enda profiil – biograafia, foto, ettevõtte info ja ka toote või teenuse kirjeldused ning pildimaterjal.

Intervjuu tegemise ajal osales Jõgeva 1oT esindajana London Tech Weeki virtuaalmessil ja seal sai ta veel kord kinnistust Hannoveris nähtule – mõnel ettevõttel justkui ei olegi huvi tegelikult osaleda. Profiilipilti ei ole, info on poolik, vaeva pole eriti nähtud.

„Kui niimoodi tulla, siis pigem ei ole mõtet tulla. Turunduspool peab tugev olema. See tekitab huvi. Seal osalevad väga paljud ettevõtted ning sa ei tea kunagi, mitu neist just sind otsib,“ räägib Jõgeva.

Kõnelused algavad

Kui profiil on valmis, siis valid sa välja turusegmendid, millest huvitatud oled. Autotööstus, telekommunikatsioon, kaitsetööstus, lennundus või midagi muud. Nüüd hakkavad tööle algoritmid, mis hakkavad sulle seoseid looma. Sa saad aimu, kellega võiks hakata kohtumisi paika panema.

Süsteemis on kalender, kuhu saad kõik oma kokkulepitud kohtumised sisestada.

„Platvormil on oma vestlusmoodulid, seejuures ei pea kokku leppima videokohtumisi. Mina olen teinud neidki paljudega, aga võid ka lihtsalt võtta kaks tundi päevas, otsida sobivaid ettevõtteid ja kirjutada neile. Huvi korral jagate ka meiliaadresse ja suhtlete sobivamal ajal edasi,“ kirjeldab Jõgeva.

Siin toob ta aga välja ühe puuduse, mis mõnel messide poolt kasutataval platvormil on – sul ei ole võimalik jagada oma ekraanipilti teise osapoolega. Tooteid ja teenuseid on nõnda keerukam tutvustada.

Hannoveri messil oli igal kohtumisel ka 20-minutiline ajapiirang. See osutus probleemiks, sest graafik oli paljudel tihe ning kui keegi jäi virtuaalkohtumisele hiljaks, siis läks nihkesse ka 1oT inimeste kalender.

Jõgeva kiidab lahendust, mille kaudu sa saad otsingusõnade järgi otsida sobivaid ettevõtteid. Nimekirjad on pikad ning kõiki ükshaaval läbi käia ei oleks mõttekas. Mootorid on tasemel. Kui 1oT meeskond kirjutas sisse sõna „IoT“ või „connectivity“, siis tegi filter oma töö. Tuhandest ettevõttest sai 25.

Kindel ajaraam

Virtuaalmess ei ole lihtsalt see, et logid kuskile sisse ja hakkad otsima ja suhtlema, kuni ära väsid. Näiteks algab see kohaliku aja järgi kell 8 hommikul ja kestab kella 17:00ni. Igal päeval on ka oma vestlusteemad ja paneelid. Reeglina räägivad neis suurte tehnoloogiafirmade esindajad, kes on ka messi suursponsoriteks. Arutatakse tihti huvitavatel teemadel, sisuks tehnoloogia viimased arengud. Vestlusrakendusi saab samal ajal kasutada, aga videokohtumised paneelide ajal ei toimi. Kui paneel läbi saab, siis algavad B2B kohtumised taas. Isegi lõunapaus on programmi sisse planeeritud.

„Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte, keegi peab kõne. Ühel hetkel tuleb sinu kirjakasti korraldajatelt kiri, kus on info päeval toimunu kohta ning ka lingid, kust rohkem infot leiab. Need on ikkagi süsteemsed ja struktureeritud üritused,“ rõhutab Jõgeva.

Põhifunktsionaalsus tasuta

Üks olulisemaid küsimusi ettevõtete otsustajatele on aga see, kui palju see kõik maksma läheb? 1oT kogemus näitab, et peamised toimingud saab ettevõte teha nullkuluga. Oktoobris toimub Soomes Skandinaavia suurim IoT mess ning 1oT maksab 2500 eurot nelja inimese eest. Nad on seal aga ühed sponsoritest. Makstes saad ekstra hüvesid – sinu nähtavus on parem, sul on logo, veel parem, klikitav logo. Sa võid ka sisu poolel mingid funktsionaalsused juurde saada, näiteks Exceli eksportimise võimaluse. „Sa saad maksta, kui tahad. Keegi ei keela. Põhifunktsionaalsused on aga tasuta,“ toob ta välja.

Tükki küljest ära ei võta

Tuleme tagasi Hannoveri virtuaalmessi juurde. Taavi Jõgeva tõdeb, et nad ei ole veel ühtegi müüki sealt leitud firmadele teinud. Küll aga on saadetud testimiseks tasuta SIM-kaarte ja tarkvara. Seda teevad nad igapäevaselt, et klientidele näidata, millest nad on puudust tundnud. Vähemalt viie Hannoverist saadud kontaktiga on jõutud selleni, et pakk on nende poole teele läinud. Küsimus on nüüd aja leidmises, et seadmeid testida ja edasi liikuda. Jõgeva teab, et ka suurte füüsiliste messide puhul tehakse väga harva tehinguid kohapeal. Seal pannakse suhetele alus. Samas oli väga palju selliseid kontakte, kes pakkusid partnerlust.

1oT veebilehte külastab ühes kuus keskmiselt 17 000 külastajat. See on suur arv, arvestades firma suurust ja lehekülje sisu. Nende blogil on suur jälgijaskond. Partnerlus tähendab vastastikkust turundust ja müügiabi.

„Meile öeldi, et me ise ei osta teilt midagi, aga soovime, et kui meie klient tahab arendada IoT seadet, siis ta kasutaks teie SIM-kaarti ja platvormi. Meie jälle ütleme, et me ei taha teie riistvara, aga kui tuleb klient ja soovib teha seadme prototüüpi, siis soovitame teid. Muud me vastu ei taha, kui et tulevikus

kasutaksid seadmed meie SIM-kaarti,“ selgitab Jõgeva. Kõik eelnev tuleb ka lepinguga sätestada. Võrgustiku laiendamine on üks osa messidel osalemisest.

Korralik eeltöö tagab edu

Kuidas käib aga ettevalmistus virtuaalmessiks? Nädal enne sündmust, kui kontod on juba aktiveeritud, saab ka osalevate ettevõtete nimekirja juba läbi käima hakata. Saab teha ka eelpool mainitud filtriotsingu. Potentsiaalsed partnerid ja kliendid saab juba välja vaadata. Ja tuleb päringuid ka neilt, kes on otsinguga sinu üles leidnud.

Taavi Jõgeva rõhutab veelkord profiili, et see oleks eeskujulikult tehtud. See on ikkagi virtuaalkeskkonnas justkui sinu messiboks.

On ka valik, et sa ei tee midagi

Ettevõtted on täna seatud fakti ette – virtuaalmessid toimuvad, füüsilised messid mitte. Jõgeva ütleb, et on kaks varianti, sa kas ei tee midagi ja kurdad, kui rasked ajad on, või kasutad võimalusi, mida pakutakse.

„Kui sa nüüd mõtled, et tuleb palju müüke, siis ootab sind ees halb päev. Siis ongi keeruline. Võimalikult paljusid võimalusi tuleb kasutada ning mitmete tekkinud kontaktidega edasi liikuda. Miks niisama kontoris istuda, kui võid ühe päeva valmistuda ja kahel järgneval osaleda? Ja sa ei pea raha maksma, kui sa ei taha,“ toob Jõgeva välja ja lisab kurva statistika: „Hannoveri messil oli meie kõrval vaid üks Eesti ettevõte veel. Statistikas domineerisid Saksamaa, Türgi ja Rumeenia või Serbia. On masendav, et Eestist oli vaid kaks firmat.“

Niisiis on peamine küsimus selles, kas sa ei tee üldse mitte midagi või osaled virtuaalmessidel? Ülejäänud maailm osaleb.

Üks lisanipp

Taavi Jõgeva jagab veel üht nippi, kuidas enne messe end nähtavamaks teha. Näiteks 1oT-le tuleb palju päringuid Mehhikost. Kuidas nad sellele reageerivad? Enne USAs toimuvat messi hakkavad nad tegema suunatud turundust, kasutades LinkedIN’i ja isegi Facebooki. Viimane on teatud regioonides äri ajamisel oluline keskkond. Nad suunavad sinna kampaaniaid.

„See on psühholoogiline. Kuskil vilgub 1oT nimi. Püüame ettevõtjate alateadvusesse sattuda. Mehhiko suunal tegime blogipostituse ja suunasime selle nende IoT ettevõtete ette. Ma ei ütle, et kõik peaks nii tegema, aga see on üks strateegia ja ettevalmistamise viis,“ ütleb Jõgeva.

Mida 1oT teeb?

1oT on mobiilside operaatoritest sõltumatu 2G, 3G, 4G, NB-IoT ja LTE-M andmesideteenuse pakkuja ülemaailmsetele asjade internetiga tegelevatele ettevõtetele. 1oT koondab erinevate mobiilsideoperaatorid ühele teenusplatvormile ning võimaldab targa seadme tootjatel saada võrguühendus 190 riigis ühelt teenuspakkujalt — koos ühe iseteenindusplatvormi, arve ja eSIM- kaardiga. Huvi korral vaata  1oT veebilehte siit.

X