Eesti ettevõtjatel tasub Norrat radaril hoida ka kriisi ajal

09.04.2020

EASi Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene kirjutas olukorrast Norras, kuidas kriis on mõjutanud Norra krooni kurssi, kuidas on reageerinud valitsus ning mis võimalused on eksportimisel.

Tänane olukord Norras sarnaneb paljudele teistele Põhjamaade riikidele. Viimaste andmete kohaselt on koroonaviirusesse nakatunuid üle 6200 ning surmajuhtumeid üle 100. Kõik avalikud üritused on tühistatud vähemalt lihavõteteni ning koolid on suletud. Alates 20ndast aprillist plaanitakse meetmeid leevendada ning avatakse lasteaiad ja osa koolidest - samas kehtivad ka seal erinevad reeglid.  Ettevõtted toimetavad võimaluste piires kaugtöö režiimil. Kõik välismaal reisinud inimesed on määratud kodusesse karantiini ning sisuliselt võib öelda, et Norra on lukku pandud - riiki lubatakse vaid kodanikke ning elamisloaga välismaalasi.

Norra krooni väärtus jõudis märtsi keskel seninägemata tasemele ehk euro vahetuskurss oli 13 krooni. Võrdluseks eelmise aasta lõpus oli see vastavalt 9,8 ning praegu 11,3. Nõrk kroon omakorda muudab importtoodete ostmise (ja tulevikus välismaale reisimise) Norra tavatarbijate jaoks ebamõistlikult kalliks, mistõttu mõjutab see kindlasti ka Eesti eksportijaid. Norra keskpank kulutab küll aprillis 2 miljardit Norra krooni päevas oma valuuta turgutamiseks, kuid selle tegelikku mõju saab hinnata alles kriisi järel.

Valitsuse tegevused

Norra valitsus on välja töötanud mitmeid abipakette kriisi leevendamiseks, muuhulgas alandades käibemaksu teatud teenustele ning tehes muudatusi maksu- ja aktsiisipoliitikas. Klastrite tegevuse toetamiseks ning innovatsioonitoetuste hoogustamiseks suunatakse 150 miljoni NOK ulatuses vahendeid, infrastruktuuri investeeritakse koguni miljard Norra krooni. Suuremate teetööde õnnestumiseks on Norra maanteeamet esimest korda kuulutanud välja läbirääkimistega riigihanked, et avatult suhelda tee-ehituse ettevõtjatega COVID-19 mõjust hindadele ja lepingutähtaegadele ning vähendada ettenägematuid riske mõlema lepingupoole jaoks.

Arvestades Norra hajaasustust, valmistab sealsetele tööandjatele tuska asjaolu, et paljud töötajad peavad olema karantiinis oma kodukohas ning mõnede piirkondade vahel on liiklemine oluliselt piiratud. Täiendavalt on esile tulnud Norra sõltuvus välistööjõust - suuremate ehitusprojektide taga on hinnatud töömehed Poolast ja Leedust, kes ootavad olukorra rahunemist oma koduriigis. Norrasse objektile naasmisel tuleb neil läbida kohustuslik 14-päevane karantiin enne tööleasumist ning nii võivad tähtajad veelgi venida.

Mõne olulisem projekti juures on sellele ka erand tehtud. Näiteks on erand tehtud Tana silla ehitamisel kuulutatakse ehitusala karantiinitsooniks ja välistöölised saavad ka karantiini 14 päeva jooksul töötada.

Majanduse olukord

Töötute arv on Norras kasvamas rekordilise kiirusega. Alates 12. märtsis on selles naftarikkas riigis, kus iga kodanik on tänu riiklikele investeerimisfondidele teoreetiliselt miljonär, esitanud töötu abiraha saamiseks taotluse enam kui 400 000 abivajajat. Koondatute ja töötute arv on Norras kasvanud kõrgeimale tasemele alatest II maailmasõjast moodustades ligi 15% tööealisest elanikonnast. Olukorda ei lihtsusta ka naftahinna segane seis maailmaturul, sest sõltub ju Norra riigi sissetulek suuresti just nafta ekspordist.

Koroonaviirusest tingitud majandusolude halvenemise tõttu on pankroti välja kuulutanud sajad Norra ettevõtted. Sealse maksuameti selgeks prioriteediks on kujunenud pankrottide vältimine, seega ollakse altid maksuvõlgnevusi ajatama ning erandeid kaaluma, samuti on ajutiselt peatatud leppetrahvide sissenõudmine.

Tuleviku suunad ja võimalused

Ettevõtluse digitaliseerimine on olnud Norras päevakorras juba varemgi, kuid nüüdsed sündmused on sundinud Norra ettevõtteid oma tegevust ümber korraldama planeeritust varem. Küsimus ei ole vaid kaugtööks mõeldud lahendustes, vaid uutmoodi lähtestamist eeldavad pea kõik tööstusharud, kus sõltuvus kaugetest maadest pärit toorainest või võõrtööjõust on viirusest tingitud piirangute keskel muutunud ettevõtete jaoks veskikivina kaelas rippuvaks koormaks. Kindlasti toob see kaasa seniste tarneahelate ümbermõtestamise ning siin võib Eesti ettevõtetel olla tänu oma positiivsele mainele hea koostööpartnerina võimalus jalg ukse vahelt sisse suruda.

Eesti ettevõtjate jaoks võib pidada oluliseks ka Norra valitsuse kava suurendada investeeringuid keskkonnatehnoloogiate arendamisse ning kiirendada süsiniku sidumise ja varumisega seotud projekte, mis aitavad kaasa Norra kliimaeesmärkide saavutamisele. See loob ärivõimalusi keskkonnatehnoloogia valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning annab loodetavasti rohkem tuult tiibadesse Eesti puitmajatootjatele, kelle jaoks on Norra üks olulisemaid eksporditurge.

EASi Norra esindaja ülesandeks on aidata Eesti ettevõtjatel määratleda need võimalikud turunišid, kus oleks võimalik edu saavutada ka kriisijärgsel ajal. Norra turul edu saavutamiseks peab toode või teenus olema eristuv, kestlik ning keskkonnasõbralik. Kuigi Norra majanduslik olukord on hetkel üsnagi kehvas seisus, ei tasu arvata, et norrakad on valmis tegema allahindlust nõudmiste osas. Norrakad hindavad eelkõige kvaliteeti ning haruharva lähtuvad soodsaimast hinnast. Norra turu vallutamisel on oluline põhjalik eeltöö, selleks tasub lisaks EASi esindajale ühendust võtta ka teiste sealsel turul tegutsevate ettevõtjatega, kelles võiks konkurendi asemel näha hoopis võimalikke koostööpartnereid. Ei maksa unustada, et Norra ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ning seega on siin mitmeid eripärasid nii lepingutes, õiguslikes raamistikes kui ärilises suhtluses.

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Ryte Venckuviene (ryte.venckuviene@eas.ee)
EASi Norra ekspordinõunik

X