Droonitehnoloogiaga kiiremini, kõrgemale, kaugemale

13.01.2021

Elektrivõrkude seisukorra hindamiseks tuleb võrke pidevalt seirata ja kontrollida. Kuna tihti asetsevad õhuliinid raskesti ligipääsetavates kohtades, nagu tihedas võsas, soisel alal või veekogude ümbruses, tehakse analüüse enamasti jalgsi mööda liine kõndides.  Arvestades seda, et näiteks Elektrilevil on üle Eesti rohkem kui 60 000 kilomeetrit võrku, võtab selle läbikäimine aega aastaid. 

Raskest, ohtlikust ja aeganõudvast tööst hoolimata on tulemused sageli ebatäpsed ja vananenud. Just ebatäpne ja aeglaselt korjatud info olid peamised probleemid, mis tõukasid Hepta Airborne´i meeskonda otsima lahendust, kuidas muuta elektrivõrkude analüüsimise protsess kiiremaks, täpsemaks ja odavamaks. Hepta juht Henri Klemmer räägib, kuidas digitaliseerimine ja automatiseerimine neile appi tulid ning millise lahenduse nad tänaseks on välja töötanud.

Subjektiivne hindamine asendus täpsusega

„Esmalt testisime mehitatud helikoptereid, mille alla olid kinnitatud erinevad kaamerad ja sensorid. Kopteritega liinide ülelendamine oli kiire ja efektiivne, aga kallis,“ selgitas Klemmer. Seejärel testiti veel mitmeid lahendusi ning praegu kasutatakse info kogumiseks nii satelliite kui ka droone. Klemmer meenutab, et esimene droonikomplekt saadi kokku EASi starditoetuse toel ja nii sai ettevõte hakata pakkuma teenust esimesele suuremale kliendile.

Kui enne hindas inimene masti oma subjektiivse silmavaatega, siis drooni abil saab lennata mastidele väga lähedale ja koguda detailset infot, mida inimsilm ei suuda tuvastada. „Kaamera ja sensori abil tekib mastist digitaalne jalajälg, mis võimaldab ka hiljem tööarvutis minna tagasi koha peale ja vajalikke detaile üle vaadata,“ rääkis Klemmer. Kaugseiredroonid suudavad korraga lennata sadu kilomeetreid, tuvastada vaadeldava objekti ja sisestada kogutud teabe automatiseeritud süsteemi. Seeläbi on kogu tööprotsess kordades efektiivsem ja kiirem.  „Leiame ühe liinikilomeetri kohta üles kordades rohkem vigu ja defekte, võib öelda, et oleme 200% täpsemad.“

Klemmeri sõnul saab suures pildis väita, et just digitaliseerimine ongi Hepta väärtuspakkumise keskmes, kuna see võimaldab ettevõttel teha tööd kiiremini, ohutumalt, leida rohkem vigu ja läbi selle hoida kokku võrguoperaatorite kulusid. Oluline lisaväärtus kliendi jaoks on ka see, et Exceli tabeli asemel näeb ta igal ajahetkel oma arvutist kolmedimensioonilist värsket ülevaadet elektrivõrkudest.

Masinõppe kaasamine inimprotsessidesse

Hepta tegeleb aktiivselt ka masinõppe rakendamisega. Põhirõhk on suurt hulka andmeid töötleval automatiseeritud tehnilise analüüsi platvormil. „Kuna lisaks muule sensorinfole kogume droonidega ka pilte, rakendame fotode pealt info tuvastamiseks masinõpet. Eesmärk on, et tarkvara hakkaks järjest rohkem ise aru saama, kus on defektid,“ selgitas Klemmer ja lisas, et masinõpe ei saa olla eraldi eesmärk, vaid see tuleb integreerida käsitööga. „Näiteks laeme tarkvarasse üles 10 000 pilti, mida tarkvara analüüsib. Fotosid, mille puhul tarkvara on kindel, et seal esineb defekt, inimene eraldi läbi ei vaata. Kõik ülejäänud fotod kontrollib inimsilm üle. Aga kui mõelda, et 10 000 pildi asemel vaatab inimene läbi 8000 pilti, on see juba 20% võitu.“

Suur potentsiaal ka välisturgudel

Koroonakriisi on jätnud jälje ka Hepta tegevusesse. „Lühiajaliselt mõjutas kriis meid halvasti, kuna osa pilootprojektidest on edasi lükatud ja seeläbi kannatab ettevõtte käive. Täna peame klientidele otsemüüki tegema distantsilt ja see aeglustab uute klientide pardale toomist,“ kommenteeris Klemmer. Samas on Hepta saanud mitmetelt klientidelt tagasisidet, et  olukorras, kus bioloogilised viirused on uus reaalsus, suudavad digitaliseeritud võrguettevõtted edaspidi paremini hakkama saada ja seepärast minnakse Hepta projektiga edasi. Seega on Klemmer veendunud, et pikemas perspektiivis kriis neid negatiivselt ei mõjuta.  

Hepta eesmärk on müüa oma tarkvaratoodet aktiivselt erinevatel sihtturgudel: Põhjamaad, Saksamaa, Portugal ja Ukraina. Sealhulgas testida drooni riistvara ja tarkvaratehnoloogiat ka teistest tegevusvaldkondades, näiteks raudteedel ja sideliinidel. Klemmer kiidab ka EASi ekspordinõunikke, kes on ettevõtet abistanud erinevatele välisturgudele sisenemisel.

„Suurem visioon on tõsta  automatiseerimise osakaalu nii, et suudaksime järjest rohkem tööd teha ära automaatselt. Lisaks tahame hakata looma digitaalseid kaksikuid meie infrastruktuuri elukeskkonnast. Kui täna püüame droonide, kopterite ja satelliitidega infot, mis oli siin eile ja suudame hinnata eilset olukorda, siis digitaalse kaksikuga loodavas simulatsioonis võtame kasutusele näiteks mullastiku ja ilmastiku info ning suudame ennustada, kuidas elektrivõrk või raudtee võib ajas muutuda.  Tuues näite, siis kui ilmateade lubab tugevat tuult, saame Elektrilevile välja tuua, et nendes piirkondades kukuvad 92% tõenäosusega need puud elektriliinidele,“ kirjeldas Klemmer suunda, kuhu soovitakse jõuda.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud. 

X