Disainikasutusest Eesti ettevõtetes

28.01.2019

Hetkel asub Eesti majandus maailma arvestuses keskmise lisandväärtusega riikide seas, kuid selleks, et jõuda ihaldatud kõrge lisandväärtusega riikide hulka, tuleb Eesti majandust vedavatel ettevõtetel toota keerukamaid tooteid, pakkuda kallimaid teenuseid ning veelgi laiendada tegevust välisturgudel. Kõlab küll loogiliselt, kuid selle saavutamine eeldab teistsugust lähenemist tootearendusprotsessidele, mis lähtuksid kliendikesksetest disainimeetoditest ning disaini suuremast kasutamisest juhtimisvahendina.

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE viis möödunud aastal läbi uuringu disainikasutusest Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes, et välja selgitada disainikasutuse olukord, vajadused ja võimalused. Uuring näitas, et disaini tähendus on ettevõtete jaoks paljuski sõltuv senisest disainikasutuse kogemusest. Eelkõige seostub ettevõtetele ja sihtasutuste disainikasutus graafilise või interaktiivse digidisainiga ning disaini kasutatakse valdavalt ettevõtte visuaalse identiteedi loomiseks, mitte strateegilise tööriistana.

Suuremat tähelepanu on hakatud siiski pöörama ka teenusedisainile ning tootedisainile. Paraku on siiani veel disaini kui loova, strateegilise juhtimis- ja korraldusvahendi süstemaatiline ja teadlik kasutamine ettevõtetes pigem tagasihoidlik. Valdavalt ei kasuta ettevõtted disaini süstemaatiliselt ega teadlikult või kasutatakse seda turundustegevuses.

Üle poolte viimase kahe aasta jooksul professionaalset disainiteenust kasutanud ettevõtete esindajad leidsid, et disaini kasutamine on viimase kahe aasta jooksul positiivselt mõjutanud toodete ja teenuste visuaalset väljanägemist ning disaini kasutamise tulemusel on kasvanud ettevõtte konkurentsivõime. Disaini kasuteguritena mainiti ka toodete ja teenuste paranenud kvaliteeti, organisatsiooni maine ja kliendirahulolu paranemist, toodete ja teenuste paremat eristuvust konkurentide toodetest ja teenustest ning käibe kasvu.

Ettevõtetes vastutavad disainikasutuse eest reeglina ettevõtte juht, turundusjuht või arendusmeeskond, positiivsena märgiti ära ka professionaalsete disainerite teenuste kasutamist. Disainiteenuse kasulikkust üldjuhul ei mõõdeta ning seega avaldub teenusega rahulolu eelkõige kliendisuhtluses ning kvaliteedi subjektiivses hindamises. Disaini positiivne mõju müügitulemustele ei pruugi alati seisneda toote kallimalt müümises. Sageli on tänu disainile võimalik ka toodet või teenust toota või arendada mõistlikumate kuludega. See jällegi avaldub ka ettevõte ekspordivõimekuse kasvus.

Vajadus disainiteenust kasutada on järk-järgult suurenemas, kuid olulisemateks takistusteks on vähene teadlikkus disaini kasutamise võimalustest, vähene veendumus disainikasutuse positiivsest mõjust ettevõtte arengule ning kohati ka disainiteenuse kättesaadavus, näiteks hinna või teenuse tingimuste osas.

Samas kavatsevad pea pooled vastanud ettevõtetest järgneva paari aasta jooksul oma kulutusi disainile suurendada, vaid 6 protsenti ettevõtetest arvestab nende kulutuste vähenemisega. Disainikulutuste suurenemise trend on viimase viie aasta jooksul näidanud jõulist kasvu, seda kavandavate ettevõtete arv on kerkinud koguni kaks korda. Väga märkimisväärne on tootmissektori ettevõtete osakaal nende seas.

Sellest, kuidas disain oma äri eduks tööle rakendada, räägib ka käesolevas uudiskirjas ilmunud artikkel peatselt algavast Disaini meistriklassist, mille eesmärk on tuua omavahel kokku turuosalised ja professionaalid ning 15 ettevõtet rakendada sisulisele koostööle kogenud disainijuhtidega.

Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.

Kaspar Koppel

EASi loomemajanduse teemajuht

X