COVID-19 mõjude leevendamise möödunud toetused

2020.a esimeses pooles eraldatud COVID-19 toetuse saajad

2020.a teises pooles eraldatud COVID-19 toetuse saajad

2021.a kevadel eraldatud COVID-19 toetuse saajad

2021.a suvel eraldatud COVID-19 kommertsliiniveo toetuse saajad

2021.a. suvel eraldatud COVID-19 turismi- ja jaekaubandusettevõtete toetuse saajad (täiendatud septembris arvestades lisatoetust)

2020. ja 2021. aastal rakendati järgmiseid toetuseid:

Kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetus

Eesti riik oli eraldanud 4 miljonit eurot kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust.
Taotlusi sai esitada 02.06 kell 9.00 kuni 15.06. kell 16.00.
Kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine kaubandus- või teenindusettevõtjatele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, et tagada nende taaskäivitamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.

 

COVID-19 mõjude leevendamise toetused ettevõtetele 

Väikeettevõtjate toetusmeede, milleks Eesti riik oli eraldanud 10 miljonit eurot toetuseks mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust.
Toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetuse suurus oli 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimus eraldi, kuid tingimused kõigile ettevõtetele olid samad.

Lisaks pakkus EAS ettevõtetele tootearenduse toetust, mille abil soovisime julgustada ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused, et kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Toetuse suurus ettevõtja kohta oli 20 000-500 000 eurot. 

 

 

Turismisektori toetusmeetmed

2020.a kevadel riigi poolt eraldatud 25 miljonit eurot olid suunatud turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenuste pakkujatele.
Toetuse suurus ettevõtja kohta jäi vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk oli toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimus eraldi, kuid tingimused on kõigile ettevõtetele samad.
Kui ettevõte kuulus rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuli ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne.

Kriisitoetusele lisaks oli turismiettevõtetel võimalik kasutada ettevõtte tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks  turismiettevõtete ärimudelite rakendamise väikeprojektide toetust. Toetuse summa ettevõtte kohta oli 5 000-20 000 eurot.

2020.a sügisel suunas Vabariigi Valitsus väikeettevõtjate kriisitoetuste ja turismisektori kriisitoetuste kasutamata vahendid summas 5,56 miljonit eurot turismisektori täiendavaks toetamiseks, mille eesmärk oli pakkuda ühekordset tagastamatut abi koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks.
Toetuse sihtgrupiks olid majutusettevõtjad, atraktsioonid, turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ja IATA akrediteeringut omavad reisiettevõtjad.
Turismisektori kriisitoetust sai taotleda ühekordselt – need ettevõtjad, kes olid saanud 2020. a kevadel EASilt väikeettevõtja või turismisektori kahjude osalise hüvitamise toetust või kultuuriminisiteeriumilt COVID-19 puhangust tingitud erakorralist abi, täiendavat kriisitoetust taotleda ei saanud. Erandina said teist korda toetust taotleda need reisiettevõtjad, kes omavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeringut.

2020.a 29. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus toetada turismisektorit täiendava 8 miljoni euroga, millele lisandus kevadise turismi kriisitoetuse jääk summas 1,9 miljonit eurot.
Toetuse sihtgrupiks olid majutusettevõtjad, reisiettevõtjad, maismaaveotranspordiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad, käsitöö-, suveniiri- ja Eesti disaini müüjad, kelle majandustegevust oli negatiivselt mõjutanud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud. Toetust oli võimalik taotleda ka neil ettevõtetel, kes olid varasemalt kriisitoetust juba saanud. Toetuse otsused tehti 2021.a kevadel.

2021. a lisaeelarvest otsustas Vabariigi Valitsus toetada turismi- ja jaekaubandusettevõtjaid 44 miljoni euroga. Toetuse sihtgrupiks olid majutusettevõtjad ning spaad ja veekeskused, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuste pakkujad, sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad, kelle tegevuse suhtes oli Vabariigi Valitsuse kehtestanud täiendavad piirangud (ettevõtjad olid märtsis, aprillis ja mais 2021. a suletud või piirangutest otseselt mõjutatud). Toetust oli võimalik taotleda ka neil ettevõtetel, kes olid varasemalt kriisitoetust juba saanud. Toetuse otsused tehti mais ja juunis 2021.

2021. a lisaeelarvest otsustas Vabariigi Valitsus toetada kommertsliinivedu teostavaid ettevõtjad 4 miljoni euroga.
Toetuse sihtgrupiks on liiniloa alusel kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kes on tulenevalt kriisist ja piirangutest enim kannatanud, kuna sõltuvad otseselt piletitulust, kuid reisijate arvud on märkimisväärselt kukkunud ning ettevõtjate jätkusuutlikkus on sattunud ohtu. Antud toetusmeede hõlmas liinivedusid, mille korralduspädevus kuulub riigile, vastava asutuse või piirkondliku ühistranspordikeskuse näol (st kaugliinid ja maakonnaliinid). Toetust oli võimalik taotleda ka neil ettevõtetel, kes olid varasemalt kriisitoetust juba saanud. Toetuse otsused tehti juulis 2021.

X