COVID-19 mõjude leevendamise möödunud toetused

2020.a esimeses pooles eraldatud COVID-19 toetuse saajad

Kevadperioodil 2020 rakendati järgmiseid toetuseid:

Kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetus

Eesti riik oli eraldanud 4 miljonit eurot kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust.
Taotlusi sai esitada 02.06 kell 9.00 kuni 15.06. kell 16.00.
Kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine kaubandus- või teenindusettevõtjatele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, et tagada nende taaskäivitamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.

 

COVID-19 mõjude leevendamise toetused ettevõtetele 

Väikeettevõtjate toetusmeede, milleks Eesti riik oli eraldanud 10 miljonit eurot toetuseks mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust.
Toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetuse suurus oli 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimus eraldi, kuid tingimused kõigile ettevõtetele olid samad.

Lisaks pakkus EAS ettevõtetele tootearenduse toetust, mille abil soovisime julgustada ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused, et kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Toetuse suurus ettevõtja kohta oli 20 000-500 000 eurot. 

 

 

Turismisektori toetusmeetmed,

milleks riik oli eraldanud 25 miljonit eurot, olid suunatud turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenuste pakkujatele.
Toetuse suurus ettevõtja kohta jäi vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk oli toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimus eraldi, kuid tingimused on kõigile ettevõtetele samad.
Kui ettevõte kuulus rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuli ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne.

Kriisitoetusele lisaks oli turismiettevõtetel võimalik kasutada ettevõtte tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks  turismiettevõtete ärimudelite rakendamise väikeprojektide toetust. Toetuse summa ettevõtte kohta oli 5 000-20 000 eurot.

X