Balsnacki digirakendus andis ekspordile hoogu juurde

25.08.2020

Eesti ainsa kartulikrõpsude tootja Balsnacki jaoks pole koduturul toodete müügi suurendamine enam kuigi palju võimalik, seepärast on ettevõte juba aastaid piiri taha kiiganud ja aktiivselt ekspordi suunal tegutsenud. Hiljuti andis Balsnacki müügitöö tulemuslikkuse suure tõuke müügikontaktide digitaliseerimine.

Balsnacki jaoks on eksporditegevuse lahutamatuks osaks rahvusvahelistel messidel osalemine. Messidele lendavad kokku ostujuhid ja vahendajad üle maailma, võtmeküsimus on see, kuidas oma müügitöö seal üles ehitada ja lühikeses ajaaknas väga aktiivne olla. „Meie eesmärk on tekitada külastajas emotsioon ja saada ta toodet maitsma. Samal ajal loome inimesega esmase kontakti ja selekteerima välja need, kellega meil on mõtet äri teha,“ selgitas Balsnacki juhatuse liige ja arendusjuht Reigo Rusing Balsnacki müügitehnikat. Tema sõnul on Balsnack tänu messikontaktidele saanud mitmed suuri ekspordilepinguid ja tänaseks on ekspordi osakaal kasvanud suuremaks kui müük koduturule. Sellise tulemuse saavutamiseks tuleb aga nii messidel kui ka messijärgselt kõvasti tööd.

„Ühelt messilt saime tavaliselt 200–500 kontakti, jõudes tagasi Eestisse, algas andmete järeltöötlus – müügiosakond hakkas kõiki ankeetidele kogutud kontakte ükshaaval programmi sisestama, hinnapakkumisi ning toote- ja  logistika infot saatma, vajadusel läbi helistama,“ tutvustas Rusing Balsnacki töömeetodit. See tähendas müügiinimestele väga palju käsitööd ja suurt ajakulu, mõnikord oli ka messil kiiruga tehtud märkmetest keeruline korrektset nime või meiliaadressi välja lugeda. Rusingu sõnul suunas see probleem neid lahendust otsima. Esialgu keskenduti võimalusele, mis aitaks visiitkaartidel oleva võõrkeelse info kohe ära tõlkida, kuid peagi mõisteti, et tuleb astuda samm veelgi kaugemale.

„Väljakutse seisnes selles, kuidas messidelt saadud kontaktid enda jaoks kiiremini ja paremini tööle panna. Sageli oli väliskliendiga pärast messi keeruline kontakti saada, sest kontaktivõtu ajaks oli kohtumisest möödunud mitmeid päevi ning potentsiaalne klient ei mäletanud sind enam –  seetõttu ei vastanud kõnele ega meilile,“ rääkis Rusing. Selle probleemi lahendamiseks töötas Balsnack välja telefonirakenduse, mis teeb kogu vajaliku töö ära loetud sekunditega ajal, mil klient alles boksis on. „Teeme esmalt kliendist foto, seejärel skannib rakendus visiitkaardil olevad andmed ja kolmanda nupuvajutusega saadame kliendile juba meili koos kogu vajaliku tooteinfo ja tema fotoga,“ kirjeldas Rusing, kuidas tootekataloog ja hinnapakkumine jõuavad kliendini praktiliselt kohe. Kogu protsess võtab väga vähe aega, sest kirjapõhjad ja vajalik tooteinfo on juba eelnevalt programmi salvestatud ning ja messil olles piisab vaid ühest nupuvajutusest selle väljasaatmiseks. Potentsiaalse kliendiga tehtud ühise pildi ja kontakti nime suudab rakendus automaatselt lisada loodud kirjapõhjale.

Teenuse kasutamiseks pole vaja internetti, piisab sellest, kui Appstore´ist „Fair contacts” äpp oma mobiiltelefoni laadida ja seejärel on see kasutamiseks valmis. Rusing lisas, et rakendus on kõigile soovijatele tasuta kättesaadav, kuid praegu toimib see vaid iOS seadmetes. Lähitulevikus soovitakse sama teenus arendada ka Androidi seadmetele.

Balsnacki meeskond on rakendust katsetada jõudnud käesoleva aasta alguses toimunud messidel ja Rusingu kinnitusel on tulemus suurepärane. „Meie jaoks on see digitaliseerimine ja väga suur samm edasi, kuna kaotasime nii ära hulga käsitööd ja muutsime oma müügitööd efektiivsemaks,“ lausus Rusing. Potentsiaalse kliendi andmed saadakse kohe digitaliseeritud kujul kätte ja seeläbi hoitakse kokku umbes nädala jagu tööaega, mis varem kulus ankeetide sisestamisele ja esmasele messijärgsele kontaktivõtule.

Rusing usub, et suuresti tänu sellele rakendusele suutsid nad aasta alguses toimunud messidel edukad olla ja mitmete väliskontaktidega tänaseks koostööd alustada. „Kindlasti oleks meil praeguses olukorras raskem, kui neid lepinguid poleks,“ rääkis Rusing.

Statistikaamet: kolmandik toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks

Statistikaameti analüütik Helle Bunder

Viimasel kolmel aastal on Eesti toiduainetööstuse eksport olnud väga stabiilne, kõikidel aastatel 34%. Suurima osatähtsusega tegevusalad on liha ja lihatoodete ning piimatoodete tootmine. Esimese ekspordil on märgata väikest kasvutrendi: kui 2017. aastal oli ekspordi osakaal 15,3%, siis 2019. aastal 17,6%. Piimatööstuse ettevõtted on viimasel kolmel aastal eksportinud 30-31%.

Kõige rohkem oma toodangust ekspordib kalatööstus, kus kogu müügist moodustas eksport möödunud aastal 61%, järgneb 51% muude toiduainete toomine. Eelmise aasta esialgsete andmete põhjal eksporditakse Eestis toodetud toiduainetest kõige enam juustu, järgneb pärm ja rafineeritud rapsiõli.

EAS toetab digidiagnostika läbiviimist

EAS on loonud tööstusettevõtetele võimaluse tellida soodustingimustel digidiagnostikat, mis annab detailse ülevaate koos põhjaliku analüüsi ja konkreetsete lahendusettepanekutega ettevõtte tegevustest, mida oleks digitaliseerimise ja automatiseerimise ning ka töökorralduslike muudatuste abil kasulik tõhusamaks muuta. Ettevõte saab digidiagnostika viia läbi koos enda valitud teenusepakkujaga, et paremini hinnata ettevõtte digitaliseerituse taset ning võimalusi uute innovaatiliste lahenduste rakendamiseks.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

 

X